1-21-5782/34

Kriminaalasi nr 1-21-5782 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5782 Kohtunik Marek Vahing Taotlus Riigi õigusabi saamiseks Taotluse esitaja TXXXX RXXXX Isikukood: 37712042771; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON Jätta Txxxx Rxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohtu 12.11.
4. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-5782 tunnistati Aleksander Kesa süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Aleksander Kesale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui Aleksander Kesa ei pane 1 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.11.
5. a Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi jäeti rahuldamata. Lisaks tegi maakohus menetluskuludega seotud otsustused.
6. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx esitas apellatsiooni, paludes tühistada Tartu Maakohtu otsuse osas, millega kohus kvalifitseeris Aleksander Kesa teo (10.03.2021) kannatanu suhtes KarS § 121 lg 1 asemel KarS § 120 lg 1 järgi ning osas, millega kohus ei rahuldanud kannatanu 3500 eurost tsiviilhagi. Uue otsusega palub ta kvalifitseerida 10.03.2021 episood KarS § 121 lg 1 järgi ja rahuldada tsiviilhagi. Alternatiivselt taotleb kannatanu kriminaalasja tagasi saatmist maakohtule.
7. Tartu Ringkonnakohtu 22.12.
8. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kannatanu Txxxx Rxxxx apellatsioon jäeti rahuldamata.
9. Txxxx Rxxxx esitas 30.12.
10. a kohtule riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise, et vaidlustada ringkonnakohtu eeltoodud otsust advokaadi kaudu Riigikohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.01.
11. a määrusega Txxxx Rxxxx taotlus rahuldati. Riigi Õigusabi Infosüsteemi andmetel võttis vandeadvokaat Meelis Masso tellimuse vastu 26.01.
12. a.
13. 18.02.
14. a esitas Meelis Masso Txxxx Rxxxx huvides kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonis möönis esindaja võimalust, et kaebus ei ole tähtaegne. Kui Riigikohus leiab, et kassatsioon on esitatud tähtaja rikkumisega, palub ta KrMS § 172 alusel tähtaeg ennistada. Esindaja arvates ei ole võimalik üheselt mõista, millal algab KrMS § 345 lg 31 alusel kassatsioonitähtaja peatumine riigi õigusabi taotluse esitamise korral.
15. Riigikohtu 15.03.
16. a määrusega jäeti Txxxx Rxxxx esindaja vandeadvokaat Meelis Masso kassatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning kassatsioon läbi vaatamata.
17. 23.03.
18. a saabus Tartus Maakohtusse kannatanu Txxxx Rxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks. Txxxx Rxxxx taotleb riigi õigusabi korras advokaati, kes koostaks tema nimel Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse. Taotluses on esitatud kannatanu poolne versioon menetluse käigust, kuriteoepisoodidest ja kannatanu esitatud tsiviilhagist. Kannatanu on seisukohal, et menetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb kohtuotsused tühistada. Riigikohus jõudis kannatanu hinnangul ekslikult järeldusele, et kannatanu esindaja esitas kassatsioonkaebuse tähtaega ületades. Samuti leiab Txxxx Rxxxx, et tema inimõigusi rikuti sellega, et Tartu Ringkonnakohus ei rahuldanud tema riigi õigusabi taotlust. Esitatud taotluse juures on arvukalt lisasid Txxxx Rxxxx majandusliku seisukorra kohta, samuti kirjavahetused advokaadiga ning kuvatõmmised kannatanu profiilidest suhtlusportaalides. KOHTU SEISUKOHT
19. RÕS § 37 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi saamiseks RÕS § 10 lõike 3 kohaselt.
20. RÕS § 37 lg 3 kohaselt maakohus keeldub RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.
21. Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikli 35 kohaselt võib kohus kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Kohus ei aruta ühtegi artikli 34 (individuaalkaebus) kohaselt esitatud kaebust, mis on anonüümne või on sisuliselt sama juba kohtu poolt arutatuga või on juba esitatud arutamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamismenetluse raames ega sisalda uut asjassepuutuvat teavet. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust (punkt a) või kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, välja arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist; sellel alusel ei või jätta 2 läbi vaatamata ühtki asja, mida riigisisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud (punkt b). Kohus jätab läbi vaatamata kaebuse, mida ta peab käesoleva artikli järgi vastuvõetamatuks. Kohus võib seda teha igas menetlusjärgus.
22. Käesoleval juhul soovib Txxxx Rxxxx vaidlustada sisuliselt kõiki kriminaalasjas nr 1-21-5782 tehtud kohtulahendeid. Tegemist on selgelt põhjendamatu kaebusega. Txxxx Rxxxx edasikaebeõigused on ammendunud. Tartu Ringkonnakohus on selgelt põhistanud Tartu Maakohtu otsuse muutmata jätmist. Otsuses on analüüsitud nii kuriteo kvalifikatsiooni kui kannatanu tsiviilhagi ehk põhilisi asjaolusid, mis kannatanule kaebuse kohaselt muret tekitavad. Samuti on Riigikohus loogiliselt ja arusaadavalt põhjendanud, miks oli kaebetähtaeg ületatud ning miks ei saa kaebetähtaega ennistada. Seega leiab kohus, et Txxxx Rxxxx kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu juhistele peab kaebuse esitaja tõendama, et kaevatavad asjaolud on seotud õigustamatu sekkumisega tema põhiõigustesse. Kohus selgitab, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole riigisiseste kohtute apellatsiooniastmeks. See tähendab, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse ei ole võimalik kaevata vaid selle tõttu, et riigisisese kohtu otsus oli kaebaja hinnangul vale. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole institutsioon, mis kontrolliks riigisiseste kohtute otsuseid. Seega kui Riigikohus on otsustanud kaebetähtaega mitte ennistada, siis ei saa Euroopa Inimõiguste Kohus seda otsustust muuta või tühistada.
23. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Txxxx Rxxxx kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtusse ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Juhindudes RÕS § 37 lg 3 jätab kohus Txxxx Rxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3