1-21-8403/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-8403 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2022 määrus süüdimõistetu Raul Kilbile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raul Kilp (isikukood 36906015717), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 06.12.2021 otsusega, mis jõustus 22.12.2021, karistati Raul Kilpi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 8 kuu vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel R. Kilbi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.12.2021 kuni 06.12.2021, s.o 3 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust ei pööratud täielikult täitmisele, kui R. Kilp 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust, elukohaga XXX.
4. 20.01.2022 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles R. Kilbile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 15.02.2022 määrusega, mis jõustus 03.03.2022, määrati R. Kilbile lisakohustus alluda sõltuvusvastasele ravile kohtuistungil antud nõusoleku alusel riiklikus raviprogrammis Kainem ja tervem Eesti ja läbida ettenähtav ravi ning esitada vastavad tõendid kriminaalhooldajale. Sama määrusega hoiatati süüdimõistetut, et kohtuotsust ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab eranditult kõiki talle KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täpselt ja nõuetekohaselt.
5. 05.04.2022 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotles R. Kilbile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 25.04.2022 määrusega kohaldati süüdimõistetu suhtes sundtoomist.
6. Tartu Maakohtu 28.04.2022 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele R. Kilbile mõistetud ja ärakandmata karistus 7 kuud 27 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel kohtumääruse täitmise tagamiseks vahistati R. Kilp kohtusaalist ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.04.2022 ehk sundtoomiseks kinnipidamise aeg. 4.
7. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et senise 4-5 kuu jooksul, mil isiku suhtes on kriminaalhooldust teostatud, on tõendamist leidnud 8 alkoholitarvitamise episoodi (23.12.2021, 06.01.2022, 10.01.2022, 20.01.2022, 28.02.2022, 01.03.2022, 23.04.2022 ja 27.04.2022), neist valdaval osal ületab joove 1,1 mg/l kohta. Kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ei ilmunud R. Kilp 05.03.2022-17.04.2022 vahemikus (ilmus 04.03.2022 ja siis 18.04.2022), samuti ei ilmunud kohtuistungitele 11.04.2022 ja 25.04.
8. Kohus suunas 15.02.2022 määrusega isiku tema nõusolekul alkoholiravile programmi Kainem ja tervem Eesti. Isik ilmus esmasele hindamisele 16.02.2022 ja nõustamisele 09.03.2022 ning otsustas jääda käima Valga kabinetis. Programmi meditsiiniõde märkis, et isiku soov programmiga liituda on väline – kriminaalhooldaja kontrollimise pärast. Ilmselgelt ei ole isik alkoholiravile allunud, sest on jätkanud aktiivselt alkoholi tarvitamist ja kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Seega saab väita, et R. Kilp on eksinud kohtu poolt määratud kohustuste nõuetekohasel täitmisel ning järelikult eksisteerivad alused KarS § 74 lg 4 sätestatu rakendamiseks, sealhulgas ka karistuse täitmisele pööramiseks. 4.
9. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdlasele anti võimalus kanda karistust vabaduses, alludes seejuures käitumiskontrollile ning täites temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimetatud võimalust ei ole aga R. Kilp hinnanud, kuna on korduvalt rikkunud vabaduses kantava karistusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Rikkumised on massiivsed ja leidnud tõendamist. R. Kilp on jätkanud joovastavate ainete tarvitamist ning seda hoolimata asjaolust, et süüdlane oli 15.02.2022 kohtuistungil valmis võtma enesele kohustust alluma sõltuvusravile ja läbima riiklikus raviprogrammis Kainem ja tervem Eesti ettenähtava ravi. R. Kilbi selgitustest ei nähtu, et ta tegelikult ja sisuliselt sooviks oma probleemiga tegeleda, ravile siirdumine on osutunud vaid ettekäändeks pääseda karistuse kandmisest. Pärast 15.02.2022 kohtumäärust, millega isikule anti siiski veel üks võimalus kardinaalselt ümber korraldada oma eluviis, on rikkumised hoopiski süvenenud. Isik ei ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõttudele, ei vastanud telefonile, kui ametnik helistas ja üritas kontakti saada. Samuti ei ilmunud kohtuistungitele, mistõttu tuli lõpuks kohaldada sundtoomist. Selle asemel on jätkanud alkoholi tarvitamist ning on sattunud pidevalt politsei huviorbiiti erinevate väljakutsete tõttu ning neil kordadel on süüdlasel tuvastatud üle 1,1 mg/l joove. Edenemist paremuse poole pole millestki näha, pigem ikka vastupidi. 4.
10. R. Kilp suhtub kohustustesse vastutustundetult ja pole õigustanud kohtu usaldust karistuse kandmiseks vabaduses. Süüdimõistetu on suhtunud antud võimalusse hoolimatult, asetades esikohale enese ja enda vajadused ning hoiakud. R. Kilbi toimimisviisi ei ilmesta juhuslikkus, vaid tegu on juba kaalutletud otsusega rikkumistega jätkata. Seega ei eksisteeri maakohtu hinnangul objektiivseid takistusi, mille tõttu R. Kilp ei saaks kohtu poolt määratud kohustusi täita. Maakohus ei jaganud arusaama sellest, et kriminaalhoolduse edukus sõltub ametniku pingutustest kriminaalhooldusest kõrvale hoidvat süüdimõistetut tabada ja kriminaalhooldusele allutatud isik võiks valida ise, millal ja mil määral ning mis kohustusi täidab. KrHS § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus süüdimõistetu käitumise üle ja kohtu poolt temale pandud kohustuste täitmise järele. KarS § 75 lg 2 p-st 2 aga tuleneb, et R. Kilbile kehtis kriminaalhoolduse jooksul absoluutne alkoholi tarvitamise keeld. Lisaks kehtis süüdlasele KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus läbida ravi programmi Kainem ja tervem Eesti raames. Kõigest 2 sellest on R. Kilp teadlikult ja tahtlikult hoidunud. Süüdimõistetul puuduvad igasugused mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks. Eelöeldu annab alust arvata, et leebemate meetmete kohaldamine ja kriminaalhoolduse jätkamine ei anna kriminaalhooldusega taotletavat tulemust. Süüdlase kriminaalhoolduse käik ja tema eelkäsitletud arusaamad kriminaalhoolduse läbiviimisest süvendavad maakohtus veendumust, et kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole võimalik süüdlast distsiplineerida ega tema õigusvastaseid riske maandada. Kriminaalhooldus on absoluutselt ebaõnnestunud. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu 28.04.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Kilp, kes soovib, et maakohtu määrus tehakse ringi ning pikendatakse tema katseaega, et ta saaks tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Vangla ei ole lahendus alkoholiprobleemile. Süüdimõistetu toob välja, et ta käis Kainem ja Tervem Eesti loengutel, kuid seal räägiti mõttetut juttu. Ta pidi saama tabletiravi siis, kui toimus maakohtus istung. Joob sellepärast, et elukaaslane sõbrannadega joob. Süüdimõistetul koguneb korteri kütte võlg ja siis lõpuks pannakse korter müüki ning kuhu siis tal on elama minna. R. Kilp soovib ennast kodeerida ja vend lubas selleks raha anda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Ingeri Tamm 3 /allkiri/ Aarne Sarjas