Obsah (14)

§ 187§ 325§ 407§ 444§ 415§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1774 Tsiviilasi Sve

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Svea Finance AS (hageja) esitas 04.02.2021 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagi P.K (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 02.04.2020 sõlmitud laenulepingust nr 55001008580 tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6224,38 eurot, intressivõlgnevuse 330,51 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 99,04 eurot, viivise põhivõlgnevuselt määras 15,90% aastas, alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ja võla sissenõudmiskulu 45 eurot. Hagi asjaolude kohaselt tegi hageja lepingu alusel kostjale väljamakse 6500 eurot ja kostja kohustus tagastama hagejale 6500 eurot, lepingu sõlmimistasu 97,50 eurot ja tasuma intressi 15,90% aastas vastavalt maksegraafikule 60 kuu jooksul. Kostja ei täitnud lepingut kohaselt, ta jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse. Hageja andis kostjale 10.12.2020 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võla tasumiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga 04.12.2020, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 30.10.2020 saadetud ülesütlemisavaldusega 01.01.2021 erakorraliselt üles ning nõudis kogu võla tasumist. Lepingu ülesütlemise ja ka hagi esitamise ajal oli põhiosa võlgnevus 6224,38 eurot, ja intressivõlgnevus summas 330,51 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma hagejale viivist lepingus sätestatud määras 15,90% kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid. Viivisearvutuses lähtub hageja tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast. Viivist arvestatakse maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse võlgnevuse täieliku tasumise päeval. Kuni lepingu ülesütlemiseni 01.01.2021 on tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivis 6,85 eurot ja alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, s.o alates 02.01.2021, kuni hagi esitamise päevani 04.02.2021 (kaasa arvatud) on arvestatud põhivõlalt viivis 92,19 eurot, kokku summas 99,04 eurot. Hageja saatis kostjale lepingu kehtivuse ajal kolm meedetuletuskirja, neist 12.11.2020 ja 10.10.12 saadetud kirjade eest nõuab hageja kostjalt hüvitist 10 eurot. Nendele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused). Pärast lepingu ülesütlemist saadeti kostjale kolm meeldetuletuskirja 05.01.2021, 15.01.2021 ja 25.01.2021, mille eest on hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 18.02.2022

§ 325

alusel, mis annab kohtule õiguse lugeda dokument kättetoimetatuks alates dokumendi õigusliku aluseta vastuvõtmisest keeldumisest. Kohtukordnik püüdis kostjale dokumente üle anda kohtule teadaoleval kostja elukoha aadressil xxxxxxxx. Seal kostja ei viibinud. Kohtukordnik helistas kostjale ja teavitas üleandmist vajavatest dokumentidest. Kostja lubas tagasi helistada, kuid ei helistanud ja kõnedele ei vastanud. Kohtukordniku kõnele vastas kostja uuesti siis, kui kohtukordnik helistas teiselt telefoninumbrilt. Telefonikõnes 14.02.2022 lubas kostja saata kohtukordnikule SMS-iga enda asukoha, kostja lubatud sõnumit ei saatnud. Telefonikõnes 15.02.2022 lubas kostja ise dokumentidele järele tulla. Kostja dokumentidele järele ei tulnud. Kuna kostja oli teadlik, et temale soovitakse hagimaterjale kätte toimetada, ta on vältinud kohtukordniku telefonikõnesid, jätnud avaldamata enda asukoha ja erinevalt lubatust, ei ole ka ise dokumentidele järele tulnud, tuleb seda lugeda kostja keeldumiseks dokumentide vastuvõtmisest ilma seadusliku aluseta. Kohtule ei ole teada ühtegi seaduslikku alust, mis oleks võimaldanud keelduda dokumentide vastuvõtmisest. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks alates viimasest katsest kostjaga kontakti saada 18.02.2022. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 04.03.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot (sh käibemaks 47,52 eurot) hüvitamist. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 7688,61 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 8000 eurot tasuda riigilõiv summas 475 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot (sh käibemaks 47,52 eurot). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust asja materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks 3 tundi, hinnaga 90 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus peab hageja esindaja toiminguid ja nendele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks. Õigusteenuse tunnihind on kohtupraktikat arvestades mõistlik. Hageja on vastavalt

§ 174

lg 10 kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu (54 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasest hagejal on nii maksustatav kui maksuvaba käive ning sisendkäibemaksu arvestatakse maha osaliselt. Hageja on selgitanud, et tal on õigus sisendkäibemaksust 12% tagastusele ja ta peab kuludesse kandma tasutud käibemaksust 88%. Sel põhjusel palub hageja hüvitada hagejale esitatud õigusteenuse arvel toodud käibemaksust 54 eurot 47,52 eurot (s.o 88 %). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatava lepingulise esindaja kulu suuruseks 317,52 eurot (s. o 47,52 + 270 eurot).

1. Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 792,52 eurot (sh riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik