Obsah (6)

§ 3401§ 147§ 667§ 139§ 180§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 9. juuni 2022 Tsiviilasja number 2-21-125021 Tsiviilasi Os

) § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 3401

lg 1 alusel kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 2 Kostja 30. märtsi 2022. a määruskaebus on esitatud puudustega ja kaebuse esitaja ei ole kohtu 7. aprilli 2022. a määruses toodud puudust kõrvaldanud.

§ 147

lg 1 ja § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus kaebust menetlusse, kui kaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kuivõrd esitatud määruskaebuselt on tasumata riigilõiv, keeldus maakohus kaebuse menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu
2. mai
3. a määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt esitas kostja
4. detsembril 2021 kohtule esialgse vastuse hagiavaldusele, palus kohustada hagejat andma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks, pikendada hagile vastamise tähtaja ning võimaldada kostjale riigi õigusabi. Viru Maakohus jättis
5. detsembri
6. a määrusega kõik kostja taotlused rahuldamata, märkides, et kohtumääruse resolutsiooni p 2 osas (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine) võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest ning et ülejäänud osas ei kuulu kohtumäärus edasikaebamisele. Kostja hinnangul peaks maakohtu
7. detsembri
8. a määrus olema tervikuna vaidlustatav. Kõik kohtumäärusega lahendamata jäetud küsimused on kostja jaoks elulise tähtsusega ning omavad konkreetset mõju menetluse kulgemisele ja tulemusele. Kostja taotluste tähelepanuta jätmine on kostja põhiseaduslike õiguste räige rikkumine. Kostja esitas koos vastusega hagile ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole õigustatud riigi õigusabi saamiseks. Tegemist on kostjat diskrimineeriva kohtu tegevusega. Maakohus keeldus
9. märtsi
10. a määrusega kostja määruskaebuse menetlemisest, kuna kostja ei tasunud riigilõivu. Seega kostja, kes taotles menetlus- ja riigi õigusabi, jäi riigilõivu tõttu piisava kaitseta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
11. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi kaebuse osas, millega kostja vaidlustab riigi õigusabi andmata jätmist, menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. 6. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2, § 147 lg 1 ja § 637 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et määruskaebuselt ei ole tasutud riigilõivu ja kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks puuduseid kõrvaldanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja

1. detsembril 2021 esialgse vastuse hagile, taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks, hagiavalduse kirjaliku vastuse tähtaja pikendamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohus jättis kostja taotlused, sh kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks
2. detsembri
3. a määrusega rahuldamata. Maakohus selgitas
4. detsembri
5. a määruses, et määruse peale võib esitada määruskaebuse ainult selle resolutsiooni p 2 peale, s.o osas, millega maakohus jättis kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kostja esitaski maakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades sisuliselt ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. 3 Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamisel ja selles asjas määruskaebuse esitamisel. Ka

§ 139lg 6 sätestab, et riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt.

Riigi õigusabi on

§ 180

lg 1 p 3 järgi üks menetlusabi liike, millelt ei tule eespoolöeldust tulenevalt riigilõivu tasuda, sh määruskaebuse esitamisel. Kuivõrd maakohtu

1. detsembri
2. a määruse peale võis esitada kaebuse üksnes riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ning selle määruskaebuse esitamisel ei pidanud kostja riigilõivu tasuma, nõudis maakohus põhjendamatult kostja kaebustelt riigilõivu tasumist ning keeldus kaebuste menetlusse võtmisest riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kuivõrd maakohtu
3. mai
4. a määrusest ei nähtu, et maakohus oleks keeldunud määruskaebuse menetlusse võtmisest mõnel muul alusel lisaks riigilõivu tasumata jätmisele ning ringkonnakohus tuvastas eespool, et kaebuselt ei tulnud riigilõivu tasuda, tuleb tsiviilasi saata maakohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks osas, mis puudutab riigi õigusabi andmata jätmise vaidlustamist.
5. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4