) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti
lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (Riigikohtu lahend nr 2-16-5143/42 p 13.2). Hageja saab nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1), st rikkumine ei ole
lg 1 järgi vabandatav; - hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, va kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Lisaks kahju hüvitamise eelduste täitmisele tuleb silmas pidada kahju hüvitamise eesmärki.
lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. - 5. Pooled on sõlminud 14.09.2020 töövõtulepingu
Kuigi hagiavalduse kohaselt oli kokku lepitud ka küljekarpide värvimine, kostja seda ei kinnita. Hageja tugineb oma väite esitamisel, et kokku lepiti ka küljekarpide värvimine, Anita kirjadele (tl 109). Nimetatud kirjadest nähtub küll hageja vajadus lisaks küljekarpide vahetusele ka nende värvimine ja töötlemine, küll aga ei nähtu kirjadest, et konkreetne kokkulepe küljekarpide vahetuseks sai sõlmitud. Kostja on oma 31.01.2022 menetlusdokumendis teatanud, et A. B. ei ole kostja personali seas ega ka meister D., keda eelpoolnimetatud kirjades mainitakse. Ainuüksi asjaolu, et autole oli alustatud väidetavalt pahtli/mastiksi kandmist (tl 46-48), ei tõenda veel vastava kokkuleppe sõlmimist. 6.
Kuna hageja leidis, et seni tehtud töö ei ole kvaliteetne, otsustas ta auto 02.10.2020 viia teise töövõtja juurde.
lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Hageja võttis kohapeal töö vastu ning puuduvad tõendid, et ta oleks kohapeal pretensioone esitanud, tasudes töö eest nõutud summa esitamata lepingu täitmise nõuet. 7. TsMS § 642 lg 2 kohaselt vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Seega isegi juhul, kui hageja võttis töö pretensioonideta vastu, võib ta eelnimetatud tähtajani töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. 4 2-21-14290 Vastavalt eksperdi arvamusele nr 1536/2021 on tuvastatud, et sõidukile on küljekarbid paigaldatud nõudeid rikkudes, nt on küljekarbi sees olev tugevdusplekk osaliselt asendatud sobimatu materjaliga, mis ei täida tugevduspleki eesmärki, liited ei ole tehtud nõuetekohaselt ja mastiks on kantud eelnevalt töötlemata pinnale. Kokkuvõtvalt leiab ekspert, et küljekarpide vahetus ei ole tehtud kvaliteetselt ja seda poleks saanud tuvastada ilma mastiksit eemaldamata ja küljekarpe lahti lõikamata. Küljekarbi sees olevate tugevdusplekkide puudumine ei taga sõiduki kerekonstruktsiooni jäikust (tl 20-38). Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla eksperdi järelduse töö ebakvaliteetsuse kohta, puudub ainuüksi põhjusel, et ekspertiis tehti 5 kuud hiljem alus eksperdi arvamusega mitte arvestada. Hageja on esitanud tõendid eksperdile vajalike materjalide saatmise kohta (tl 104-105), mis on olnud eksperdi arvamuse aluseks. Kostja enda seisukoht küljekarpide osas on olnud vastuoluline, kuna eitades ebakvaliteetset tööd, on ta samas nõustunud tasuma küljekarpide ja karbisiseste tugevduste, korkide/kinnituste maksumuse kokku summas 269 eurot. Seega leiab kohus, et eelpoolnimetatud tõenditega kogumis on tõendatud kostja poolt tehtud töö mittevastavus lepingutingimustele
641 lg 1 tähenduses.
lg 5 alusel juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks ettenähtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega saab kulutuste hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui hageja on esmalt nõudnud töö parandamist, paraku puuduvad tõendid, et hageja oleks töö parandamist nõudnud, mis andnuks talle õiguse nõuda vastavate kulutuste kandmise hüvitamist. Hageja on nõudnud antud juhul kostjalt 300 euro hüvitamist, mis ta tasus kostjale tehtud töö eest, kuid kahju hüvitamine sellisel õiguslikul alusel ei ole põhjendatud. Kuna hageja ei nõudnud töö parandamist kostja poolt, on põhjendamatu ka auto kostja juurest teisaldamise kulu 35 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.