← Eesti

2-21-15430/6

Obsah (7)§ 113§ 396§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108

2-21-15430 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15430 Tsiviilasi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni 4.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus

  1. Jätta menetluskulud Txxxx Mxxxxxxxxxx kanda.
  2. Välja mõista Txxxx MxxxxxxxxxxxxxPlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 540 eurot.
  3. Välja mõista Txxxx Mxxxxxxxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks viivis punktis 1 välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates 1

(4)kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 28.12.
  1. a. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Fresh Finance OÜ 25.03.
  2. a laenulepingu, mille kohaselt laenuandja võimaldas kostjale laenusumma 2500 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetega (s.o iga kuu 10ndaks kuupäevaks) alates 20.04.
  3. a kuni 20.03.
  4. a. Osamakse summas 98,74 eurot. Intressimääraks oli lepingu kohaselt 39% aastas. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning laenuandja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 22.09.
  5. a. Lepingu ülesütlemise aja seisuga oli kostjal tasumata laenu põhiosa summas 2500 eurot ning intressiisamaksed summas 477,75 eurot. Laenuandja loovutas 30.09.
  6. a nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le, millest teavitati ka kostjat. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Sissenõudja on 05.10.
  7. a, 12.04.
  8. a ja 01.09.
  9. a saatnud kostja teadaoleva elukoha aadressile 3 võlateatist. Seega nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt lepingu haldustasu 15 eurot ja viiviseid alates 23.09.
  10. a kuni 01.10.
  11. a summas 204,38 eurot (s.o määras 8% aastas), samuti edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 8

sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub 2

(4)raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 2500 eurot, intressid 477,75 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 21.02.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 282,72 eurot (204,36+78,36). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 22.02.2022. a viivise põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 720 eurot, s.o 300 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul (laenuleping). Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 540 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot (koos käibemaksuga). 3

(4)Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.