Obsah (4)

§ 101§ 96§ 100§ 99

2-22-812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-812 Tsiviilasi Mxx

§ 101lg 3, 4 ja 5 (üksnes lapsetoetus) alusel arvutatav summa. 3. Välja mõista Mxxxx

Mxxxxxxxxt Exxxxxxxx Mxxxxxxx kasuks elatis järgmiselt: 3.1 Alates 17.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku ühekordse summana 450,59 eurot. 3.2 Alates 01.04.2022 kuni Exxxxxxxx Mxxxxxxx täisealiseks saamiseni 191,79 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101lg 3, 4, 5 (üsknes lapsetoetus) ja 7 alusel arvutatav summa.

1. Mxxx Mxxxxxxxx tuleb resolutsiooni punktis 2 ja 3 välja mõistetud elatis maksta Exxxx Rxxxx pangakontole nr EE561010010493631011, makseselgitusega „elatis“.
2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. 1 2-22-812 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank – a/a EE
3. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik Hagejad esitasid 17.01.2022 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hagejad hagejate seadusliku esindaja ja kostja lapsed. Mxxxxx Mxxxxxx on sündinud 1xxxxxxxxx ja Exxxxxxxx Mxxxxxx 2xxxxxxxxxx Hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimummääras. 17.02.2022 täpsustasid hagejad enda igakuiseid kulusid. Mxxxxx Mxxxxxxx kulud on 313 eurot kuus ja Exxxxxxxx Mxxxxxxx kulud 293 eurot kuus. Hagejad on 6 kuu jooksul kostja juures viibinud 2 ööd. Kuni seitsmel korral on nad kohtunud oma kodukohas. Külaskäik on toimunud nii, et kostja on laste juurde läinud, kui on lapsed on vanaemal külas olnud. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on lasterahad 120 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on alates 01.01.2022 töötuna arvel. Kostja töötab välismaal. Tartu Maakohtu 18.02.2022.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 ja § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 20.04.2022 avaliku E-toimiku vahendusel. 24.02.2022 edastas kostja kohtule e-kirja, milles küsis, kas ta peab töölepingu ja korteri andmed saatma. Sisulist vastust hagile kostja ei esitanud. Kohus määras 19.04.2022 kohtuistungi. Kohus edastas 05.04.2022 e-kirja teel hageja seaduslikule esindajale ja kostjale kohtukutsed, milles oli selgitatud kohtuistungilt puudumist mõjuva põhjuse olemasolul ning kohustust tõendada mõjuvat põhjust. 14.04.2022 edastas kostja kohtule e-kirja, milles teatas, et sai kohtukutsest teada alles 13.04.2022 laste ema kaudu ja tal pole võimalik 18.04.2022 tulla kohtusse, sest ta ei saa nii kiiresti juristi. Kostja palus istungi edasilükkamist. Kohus jättis taotlus 14.04.2022 rahuldamata, sest istungi edasilükkamiseks puudus mõjuv põhjus. Kohus hoiatas, et kui kostja istungile ei tule, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega. Kostja vastas, et ta ei viibi Eestis ning ta pole kohustatud vaatama oma e-posti iga päev. Tagaseljaotsust ei saa teha kui kostja võtab kohtuga ühendust. Samuti küsis ta, kes põhjendab tööandjale, et ta istungipäeval puudub ja kes maksab päeva kinni. Kohus vastas 18.04.2022 kostjale põhjalikult, selgitades taaskord istungile ilmumise kohustust ja tagajärgi. 19.04.2022 toimunud istungile kostja ei ilmunud. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et lastetoetused laekuvad temale ning kostja ei tööta Eestis vaid Soomes. Hageja seaduslik esindaja jäi miinimumelatise nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja ei ole veel tööle saanud. Hageja seaduslik esindaja ei pidanud asja edasilükkamist heaks variandiks. Hagejate esindaja avaldas, et 2 2-22-812 nägi kostjat 18.04.2022 Eestis, ilmselt läks ta õhtul Soome tagasi. Hageja seaduslik esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, mistõttu puudub alus asja arutamise edasi lükkamiseks. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus ei tuvastanud TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostja ei teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on saadetud e-posti aadressile, millelt kostja ise on kohtuga suhelnud. Kostjale teavitati istungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati korduvalt istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei teavitanud, et ta oleks olnud nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning täpsustatud hagiga, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Mxxxxx Mxxxxxx (sündxxxxxxxxxxxx) ja Exxxxxxxx Mxxxxxx (sünd. 2xxxxxxxxx) on kostja lapsed. Kostja ei ela lastega koos, lapsed elavad emaga. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused: − Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) − Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. (lg 4) 3 2-22-812 − Elatise summast lahutatakse maha lapsetoetuse ja lasterikka pere toetus, sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse suurus on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s
3. − Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) − Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) Hagejate esindaja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele sisulisi vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et lapsed ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning kostja pole ka vastupidist väitnud, siis ei kuulu

§ 101lg 6 kohaldamisele.

Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt

§ 101lg-tele 3-5 ja 7.

Kuivõrd elatise summa sõltub indekseerimisest iga aasta 01. aprillil, siis tuleb elatis hagejatele välja mõista eraldi ühekordse summana perioodil 01.01.-31.03.2022 ning alates 01.04.2022 muutuvas suuruses. Hagejad palusid elatise välja mõista alates 17.01.2022,miostõttu on esimene elatise periood 17.01-31.03.2022.a. Perioodil 01.01.-31.03.2022 oli baassummaks 200 eurot ning keskmiseks brutopalgaks 1448 eurot. Elatise suuruseks on seega 243,44 eurot (baassumma + 3% keskmisest brutopalgast), millest tuleb maha arvata pool lapsetoetusest ehk 30 eurot, sest hagejate pere ei saa lasterikka pere toetust. Seega on miinimumelatise suurus 213,44 eurot. Kuna hagejate vanusevahe on vähem kui kolm aastat ning Mxxxxx Mxxxxxx on vanem, siis kujuneb Mxxxxx Mxxxxxxx elatiseks 213,44 eurot ja Exxxxxxxx Mxxxxxxx elatiseks 181,42 eurot (15% vähem kui Mxxxxx Mxxxxxxxx). Perioodi 17.01.-31.03.2022 elatise ühekordne kogusumma Mxxxxx Mxxxxxxxxx on 530,23 eurot [(213,44€/30p x 15p) + 213,44€ x 2] ja Exxxxxxxx Mxxxxxxxxx 450,59 eurot [(181,42€/30p x 15p) + 181,42€ x 2] ning need summad tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot (tarbijahinnaindeksi muutus oli 4,6%) ning keskmiseks brutopalgaks 1548 eurot. Elatise suuruseks on seega 255,64 eurot (baassumma + 3% keskmisest brutopalgast), millest tuleb maha arvata pool lapsetoetusest ehk 30 eurot, sest hagejate pere ei saa lasterikka pere toetust, mis teeb elatise suuruseks 225,64 eurot. Kuna hagejate vanusevahe on vähem kui kolm aastat ning Mxxxxx Mxxxxxx on vanem, siis kujuneb Mxxxxx Mxxxxxxxxelatiseks 225,64 eurot ja Exxxxxxxx Mxxxxxxx elatiseks 191,79 eurot (15% vähem kui Mxxxxx Mxxxxxxxl). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt Mxxxxx Mxxxxxxx kasuks 225,64 eurot kuus kuni MxxxxxxMxxxxxxx täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui

§ 101

lg 3, 4 ja 5 (üksnes lapsetoetus) alusel arvutatav summa ning kostjalt Exxxxxxxx Mxxxxxxx kasuks 191,79 eurot kuus kuni Exxxxxxxx Mxxxxxxx täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui

§ 101lg 3, 4, 5 (üksnes lapsetoetus) ja 7 alusel arvutatav summa. Ts

MS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb laste kasuks välja mõistetud elatis maksta ema pangakontole. 4 2-22-812 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5