← Eesti

3-22-1097/7

Obsah (5)§ 204§ 203§ 104§ 158§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1097 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28. apri

) § 111 lg 4 teise lause järgi muu menetlusdokumendi tõlkimiseks menetlusabi andmise. Formaalselt on kaebaja vaidlustanud PPA 28.04.2022 otsuse tervikuna, kuid kaebuse väited on põhiliselt seotud selle resolutsiooni punktiga 1, st rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisega. Resolutsiooni punktiga 2 on seotud üksnes kaebaja väide, et kuna ta ei soovi Nigeeriasse lahkuda ja ta elas Ukrainas, tuleks ta lahkumisettekirjutuse sundtäitmisel saata välja Ukrainasse. Rahvusvahelise kaitse andmise otsus ei ole kaalutlusotsus ning halduskohtu ülesanne on kontrollida PPA otsuse õiguspärasust, mitte viia läbi ise uut menetlust. Kaebaja väidetest ei nähtu, et talle oleks Nigeerias osaks saanud tagakius VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud põhjustel. Seda ei väida kaebaja ka kaebuses. Kaebuses toob kaebaja välja, et teda tuleks käsitada täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 p 1 alusel, sest Nigeeriasse naastes võiks talle osaks saada tõsine oht surmanuhtluse kohaldamise 2

(4)3-22-1097 või täideviimise näol. Kaebaja väited seda ei kinnita. Eluliselt ei ole usutav, et Nigeeria ametivõimud ei suudaks pakkuda kaebajale kaitset. Samuti on kaebajal võimalik riigi sees ümber paikneda. Kaebuse eduväljavaateid ei muuda kaebaja soov minna tagasi Ukrainasse, kuna vaidlust ei ole, et kaebaja viibis Ukrainas ebaseaduslikult. Kui kaebaja ei täida lahkumisettekirjutust vabatahtlikult, ei saa PPA kaebajat välja saata riiki, kus kaebajal ei ole viibimisõigust, kuna selline riik ei ole kohustatud kaebajat vastu võtma. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. X palub 03.06.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määruse resolutsiooni p-i 1 osas, mis puudutab tema tõendite ja kohtuistungi tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest vabastamata jätmist, ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus vaidlustatud osas. Tõlkimisega seotud kuludest vabastamata jätmisega jäävad kaebaja õigused olulisel määral kaitsmata ning rikutakse kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kaebaja emakeel on kurdsorani keel, lisaks valdab kaebaja inglise keelt. Kaebaja soovib kaebuse läbivaatamist kohtuistungil, mistõttu ei ole tal võimalik ilma kohtuistungil tõlgi osavõtuta anda seletusi ja väljendada oma seisukohti teda puudutava asja menetlemisel. Tõlgi puudumisel ei ole kaebaja võimeline istungil toimuvast aru saama. See rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1 ja § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

  1. Halduskohus jättis kaebaja vabastamata kohtuistungi tõlkekulude kandmisest, sest kaebus on perspektiivitu. Kaebaja määruskaebusest nähtub, et ta soovib anda kohtuistungil selgitusi. Kaebaja sissetulekuks on üksnes toimetulekutoetus, mis pole tõlkekulude kandmiseks piisav. Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel ei oleks seega kaebajal võimalik enda väiteid esitada ega kohtuistungil toimuvast aru saada.
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb kaebaja kohtuistungi tõlkekuludest vabastamata jätmist puudutavas osas rahuldada. Kuigi kaebuse eduväljavaated ei ole üleliia suured, ei tähenda see, et kaebaja tuleks jätta tõlkekulude kandmisest vabastamata. Kaebaja on nii PPA-le kui ka halduskohtule selgitanud enda Nigeeriasse naasmise ohuga seonduvat, sh esitanud tõendeid enda väidete kinnituseks. Täiendavalt esitas kaebaja halduskohtule uue tõendi tema perekonna võimaliku ohustamise kohta
  3. a jaanuaris. Hinnang kaebaja ütluste usutavusele ning esitatud tõenditele tuleb halduskohtul anda asja sisulisel lahendamisel (vt ka

§ 158lg 31).

Riigikohus on rõhutanud kohtuistungi korraldamise olulisust rahvusvahelise kaitse asjades, seda eriti olukorras, kus kohtuasja tulemus sõltub suurel määral kaebaja usaldusväärsusest ja seletuste usutavusest (vt Riigikohtu 05.11.2020 määrus asjas nr 319-990, p-d 26.3 ja 26.5). Seejuures märkis Riigikohus, et isiku ütluste usutavus ja järeldus tema usaldusväärsuse kohta võib sõltuda lisaks ütluste sisule ka sellest, kuidas isik ütluste 3

(4)3-22-1097 andmisel käitub (viidatud määruse p 26.3). Arvestada tuleb sellega, et kaebaja väljendas soovi selgitada kohtuistungil täiendavalt rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on kohtuistungi korraldamine kaebaja õiguste tagamiseks oluline. See eesmärk poleks saavutatav, kui kaebajal puudub võimalus mõista kohtuistungil toimuvat tõlgi puudumise tõttu. Kohtumenetluse tulemusel on kaebaja jaoks oluline tähtsus. Eelneva tõttu tuleb kaebaja vabastada kohtuistungi tõlkekulude kandmisest. 9. Halduskohtu 19.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 tuleb jätta muutmata osas, mis puudutab kaebaja menetlusabi korras vabastamata jätmist dokumentaalsete tõendite tõlkekulude kandmisest.

§ 111

lg 4 teise lause kohaselt ei anta muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. Kaebajale on määratud riigi õigusabi korras esindaja halduskohtu 06.05.2022 määrusega. Riigi õigusabi osutamise raames tehtud tõlkekulude hüvitamist on võimalik taotleda esindajal (vt justiitsministri 26.07.2016 määrus nr 16 ,,Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 18 lg 1). Sellised kulud saavad katta ka tõendite tõlkimise kulud. Seetõttu ei jää tõendite tõlkimise kulud kaebaja enda kanda. 10. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määruse resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata X menetlusabi taotluse kohtuistungi tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab selles osas X menetlusabi taotluse. Muus osas jääb Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.