← Eesti

2-20-4329/17

Obsah (12)§ 439§ 272§ 386§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175§ 218§ 445

Tsiviilasi nr 2-20-4329 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 15. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (

§ 439). 6.

Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et kogu korterelamule kasutusloa saamine puudutab kõigi korteriomanike õigustatud huve. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Kohus juhtis hageja tähelepanu

  1. märtsi 2020 määruses (I kd tl 68), aga ka
  2. juunil 2020 toimunud eelistungil (II kd tl 1-2) asjaolule, et kuivõrd hagi on esitatud eesmärgil saada kogu hoonele kasutusluba, seega kõigi korteriomanike huvides, tuleb hagejal kohtule selgitada ja tõendada, millise õigussuhte alusel hageja kõigi korteriomanike nimel arendaja vastu kogu hoonele kasutusõiguse saamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamise 4

(8)nõude esitab (lisada hagemisõigust tõendav dokument).
  1. augusti 2020 menetlusdokumendis (II kd tl 64-69) on hageja märkinud, et kuigi Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnustanud korteriühistu õigust oma nimel kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui korteriühistu liikmete endi vastu, ei tähenda eeltoodu seda, et korteriomanikel endil ei ole võimalik nõudeid esitada. Hageja märgib, et tugineb nõuet esitades
  2. mai 2018 lepingus sätestatud erikokkuleppele kasutusloa kohta ning lisab korteriühistu üldkoosoleku ja Tartu Linnavalitsuse seisukohad, mis kinnitavad hageja õigust hankida kasutusluba tervele hoonele. Kohus on
  3. mai 2018 lepingus sätestatud erikokkuleppe osas leidnud, et hageja saab lepingu p 5.2.3 alusel nõuda kostjalt üksnes tema korteriomandile kasutusloa saamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutuste hüvitamist (kohtu põhjenduste p 5). XXX korteriühistu
  4. juuni 2020 otsuse (II kd tl 70-73) näol ei ole kohtu hinnangul tegemist üldkoosoleku protokolliga KrtS § 20 lõigete 1 ja 2 järgi – sellest ei nähtu üldkoosoleku päevakord (ühistu liikmete volituse andmine hagejale korterelamule kasutusloa saamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamise nõude esitamiseks), liikmete osavõtt, üldkoosoleku otsustusvõimelisus, hääletustulemused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Otsuse p 2 kohaselt on üldkoosolek
  5. juunil 2020 otsustanud, et kui kostja taaskord ette määratud ajaks (
  6. oktoober 2020) kasutusluba ei hangi, jätkab korterelamule kasutusloa hankimist hageja, keda kaasomanikud on selleks juba varasemalt volitanud. Kaasomanike varasemat volitust hagejale korterelamule kasutusloa saamiseks ei ole kohtule esitatud. Äriregistrist nähtuvalt on hageja alles alates
  7. maist 2020 korteriühistu juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei ole hagejale väidetavalt varasemalt antud kaasomanike volitus korterelamule kasutusloa saamiseks võrdsustatav hageja õigusega korteriühistu asemel nõuda kohtus korterelamule kasutusloa saamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Tartu Linnavalitsus oma
  8. juuli 2020 vastuses hageja
  9. juuni 2020 pöördumisele (II kd tl 74-76) kinnitab samuti üksnes hageja õigust hankida kasutusluba tervele hoonele. Kohus märgib, et tegemist on haldusorgani läbiviidava haldusmenetlusega kasutusloa andmiseks, mida reguleerivad avalikud normid. Seejuures on linnavalitsus selgitanud hagejale, et haldusorganil on kohustus kasutusloa andmise menetlusse omal algatusel kaasata kõik kinnisasja omanikud (ehitusseadustiku (EhS) § 54 lg 5). Kohus märgib, et kõigi kinnisasja omanike kaasamine haldusmenetlusse toimub põhjusel, et kasutusloa saamine puudutab kõigi kinnisasja omanike huve.
  10. Kasutusloaga tuvastatakse asjaolu, et ehitis on valminud ja vastab ehitisele ettenähtud nõuetele. Seega ehitist on võimalik seadustada kasutusloaga. Kohustus kasutusloa taotlemiseks tuleneb vahetult EhS-st (§ 50 jj). Kohtu hinnangul asjaolu, et arendaja on
  11. mai 2018 lepingus võtnud endale hageja ees kohustuse hankida XXX korterelamule omal kulul kasutusluba, ei piira korteriühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid (sh korterelamule kasutusloa saamiseks vajalike kulutuste hüvitamise nõue) lepingu p-dele 5.2.1 ja 5.2.4 tuginedes maksma panemast. Hageja korteriomanikuna on üks XXX korterelamu kaasomanikest. Arvestades asjaolu, et hageja ostis vaidlusalusesse korterelamusse korteri, ei ole kohtu hinnangul lepingu p 5.2.3, mille kohaselt saab hageja nõuda kostjalt tema korteriomandile (mitte korterelamule) kasutusloa saamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutuste hüvitamist, sisutühi, vastuolus seadusega ega kahjusta hageja õigusi. Tartu Linnavalitsus on oma
  12. juuli 2020 vastuses selgitanud hagejale, et võimalik on ehitise vastuvõtmine korterite kaupa. Nimelt EhS § 50 lg 5 järgi võib ehitise osale (nt korterile) anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada. Korterelamu ehitusprojekti muudatuse nr 1 (I kd tl 93-188) kohaselt korterite arv hoones ja korrustel vastab eelnenud ehitusprojektile – erinevused on valdavalt korterite siseseinade paiknemises ja ulatuses ning osaliselt ka korterite vaheliste seinade paiknemises (I kd tl 114, p 3.1). Hageja korter on suurenenud (I kd tl 142, p 2.10). Muutunud on ka korteri nr XXX rõdu suurus ja puudub varasemalt projekteeritud tagasiaste hoone eenduva mahu suhtes. Täiendavat kontrolli vajab korteri rõdu kandvate konstruktsioonide ehituslik stabiilsus ja ohutus (I kd tl 118, p 3.2.2.10; tl 132, p 4.10). 5
(8)XXX hinnapakkumises (I kd tl 17-18) on korter nr XXX osas loetletud teenuseks kandev konstruktsioon maksumusega 660 eurot. Kohtule ei ole teada kulutuste tegemisest hageja korteriomandile. 8. Kohus nõustub kostja tõlgendusega lepingu p 5.2.3 osas, et hageja korteriomandile kasutusloa saamise kulutuste nõue eeldab kasutusloa olemasolu. Viidatud punkti kohaselt kohustub arendaja hüvitama ostjale korteriomandile kasutusloa hankimisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused. Kohtu hinnangul saavad dokumentaalselt tõendatud olla üksnes kulutused, mis hageja on teinud ja kandnud korteriomandile kasutusloa saamiseks. Õige on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud, et poolte tahe oleks olnud kokkulepet sõlmides suunatud teistsuguse sisuga kokkuleppele, kui on lepingus sõnaselgelt fikseeritud. Hageja viite kohta, et tsiviilasjas nr XXX on tema kasuks välja mõistetud hüvitis 12 696 eurot koos viivisega (I kd tl 50-56), märgib kohus, et teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsust kui dokumentaalset tõendit

§ 272

lg 2 mõttes saab käesolevas tsiviilasjas kasutada vaid asjaolude tõendamiseks (millistel asjaoludel hagi tsiviilasjas nr XXX lahendati), kuid kohus ei ole antud kohtuotsust tehes seotud teises tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele antud õigusliku hinnanguga. Kohus märgib veel, et kohtu hinnangul võib hagejal olla korteriühistu vastu korterelamule kasutusloa saamiseks juba tehtud kulutuste osas nõue, välja arvatud talle endale langevas osas.

  1. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus K. P. hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
  3. märtsi 2020 määrusega (I kd tl 74-75) rahuldas kohus hageja taotluse ning keelas hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-20-4329 Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeil täitemenetluses nr XXX kinnistu XXX (registriosa nr XXX) enampakkumisel või ükskõik millisel muul viisil täitemenetluses saadud ja teiste kohustuste täitmisel üle jäänud müügihinna 23 023,13 eurot üleandmise kostjale ning kohustas kohtutäiturit nimetatud summat hoiustama oma ametialasel arvelduskontol.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus

§ 386lg 4 alusel käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 20.

märtsi 2020 määruse alusel rakendatud hagi tagamise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, jättes hageja hagiavalduse rahuldamata, jätab poolte menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

12.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 144p-st 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 4372,93 eurot ilma käibemaksuta. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

§ 175lg 1 järgi esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest.

Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. 6

(8)Kohtul tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Asja materjalidest nähtuvalt on antud tsiviilasjas kostjat esindanud vandeadvokaat U. K., olles kostja lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 1 mõttes.

Kohus märgib, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 4372,93 eurot ilma käibemaksuta, kuna kostja juriidilise isikuna on käibemaksukohustuslane ning saab seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 115 eurot kuni 130 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirjast ja asja materjalidest nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavaldusele vastuse koostamises (

  1. aprill 2020), hageja
  2. aprilli 2020 vastuse ja tõenditega tutvumises ning sellele kostja seisukoha koostamises (
  3. mai 2020), kohtuistungiks ettevalmistumises ja sellel osalemises (
  4. juuni 2020), hageja
  5. juunil 2020 esitatud tõenditega tutvumises ja sellele kostja seisukoha koostamises (
  6. juuli 2020), hageja
  7. augusti 2020 seisukoha ja tõenditega tutvumises ning kostja lõppseisukohtade koostamises (
  8. november 2020) ja menetluskulude nimekirja koostamises (
  9. detsember 2020) ajakuluga kokku 34 tundi 20 minutit. Kohus loeb õigusabikulud, mis on seotud eespool nimetatud menetlustoimingute tegemisega, põhjendatud ja vajalikuks summas 3380 eurot (26 tundi × 130 eurot) ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud (tunnitasu 115 – 120 eurot) hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument (tunnitasu 130 eurot), sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtub kostja lepingulise esindaja menetluskulude rahalist suurust vähendades asjaolust, et esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et kostja on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 3380 eurot (26 töötundi). Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-20-4329 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3380 eurot (lepingulise esindaja kulud) ilma käibemaksuta. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ja vastavalt kostja taotlusele menetluskuludelt viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4). Hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda XXXX 7

(8)arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS), märkides selgitusse tsiviilasja numbri 2-20-4329 (

§ 445lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.