← Eesti

2-20-3532/131

Obsah (16)§ 178§ 368§ 423§ 229§ 657§ 651§ 456§ 652§ 654§ 238§ 351§ 436§ 173§ 171§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number

) § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. Hagejad X, Q ja Y (hagejad) esitasid hagi F (kostja) vastu, milles palusid tuvastada, et kostja ei ole Z pärija. Alternatiivselt palusid hagejad tuvastada, et Z
  2. mail 2019 dateeritud testament on tühine. 1.
  3. Hagiavalduse kohaselt leiti XX.XX.XXXX Z tugevasti lagunenud surnukeha tema korterist asukohaga XXX. 1.
  4. Hagejad on Z täditütred ja kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad. 1.
  5. Notar W tõestas
  6. septembril 2019 Tallinna linna kasuks pärimistunnistuse. 1.
  7. Kostja pöördus
  8. detsembril 2019 notari poole ja esitas notarile Z
  9. mail 2019 dateeritud koduse testamendi, mis oli tehtud kostja kasuks. Testamendi tunnistajateks olid G ja M. Tunnistajad esitasid notarile seletuskirjad selle kohta, et nad olid testamendi tegemise juures tunnistajateks. Koduse testamendi väljailmumine oli Z majanaabritele ja sugulastele üllatuslik. 2

(11)2-20-3532 1.
  1. Z poolt
  2. mail 2019 testamendi tegemine on välistatud. Z surnukeha leiti XX.XX.XXXX ja oli korteris lebanud umbes paar nädalat. Naabrid polnud Z umbes nii kaua näinud ning kutsusid ukse avamiseks politsei. Surnukeha lagunemistunnuseid arvestades võis surm olla saabunud orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist. Väidetava testamendi tegemise ajaks oli Z olnud surnud vähemalt viis päeva. Testamendile kopeeritud isikutunnistus oli kaotanud kehtivuse, kuid Z-l oli kehtiv isikutunnistus. Testamendil olev allkiri on tehtud ebakindla joonega, kuid allkiri isikutunnistusel on hoogne ja kindel. Kostja on väitnud, et Z oli tema elukaaslane, kuid Z kurtis naabritele alati, et pole kellegagi suhelda. Elukaaslane oleks välja ilmunud kohe, mitte mitu kuud pärast Z surma. 1.
  3. Hagejad esitasid
  4. jaanuaril 2020 notarile pärimisavalduse koos sugulust tõendavate dokumentidega. Kostja vastuväited
  5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning kõik menetluskulud hagejate kanda. 2.
  6. Kostja arvates pole hagejad tõendanud enda sugulust Z-ga. Kostja on Z elukaaslane alates
  7. a-st, elati nn vabaabielus kuni Z surmani. Z viibis enne surma kostja korteris, kus on koostatud ka
  8. mai
  9. a testament. Kostja tõendab oma väiteid kostja valduses oleva riietuse, fotode ja auhindadega. 2.
  10. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
  11. veebruari
  12. a vastusest teabenõudele ei saa järeldada, et
  13. mail 2020 oli Z juba vähemalt 5 päeva surnud. Tallinna linna nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  14. Hageja Tallinna linn esitas tsiviilasjas nr 2-20-977 hagi kostja vastu, milles palus tuvastada, et Z
  15. mai
  16. a testament on tühine. Alternatiivselt palus Tallinna linn tuvastada, et Z ei ole
  17. mail 2019 teinud tahteavaldust või kehtivat tahteavaldust, mille kohaselt on tema testamendijärgseks pärijaks kostja. 3.
  18. Hagiavalduse kohaselt andis Tallinna notar W
  19. septembril 2019 Tallinna linnale välja pärimistunnistuse, millega tunnistas Tallinna linna pärimisseaduse (PärS) § 18 lg 1 kohaselt Z ainupärijaks. 3.
  20. Notar teavitas
  21. detsembril 2019 Tallinna linna, et on samal päeval võtnud kostjalt vastu avalduse, millega viimane palub tunnistada kehtetuks Z pärimisasjas
  22. septembril 2019 välja antud pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärijaks Tallinna linn. Põhjusena on toodud asjaolu, et pärandaja oli teinud koduse testamendi, millest notarit ei oldud varem teavitatud. 3.
  23. Tallinna linnal on alust arvata, et Z ei ole allkirjastanud
  24. mail 2019 koostatud kodust testamenti ning testament ei ole koostatud Z tahte kohaselt. Väidetavalt Z koostatud kodune testament on trükitud arvutil eesti keeles ning sellel puudub testaatori selgitus, et tegemist on tema viimase tahtega. Lisaks ei ole allakirjutanud tunnistajad kinnitanud, et testaator on neile teatanud, et nad on kutsutud koduse testamendi allakirjutamise juurde ning testament on allkirjastatud Z poolt otsustus- ja arusaamisvõimelisena omakäeliselt. Testamendist ei nähtu, et testamendi tegemise algatus oleks tulnud testaatorilt. Z ei ole testamenti omakäeliselt allkirjastanud. Kostja vastuväited 3
(11)2-20-3532
  1. Kostja vaidles Tallinna linna hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud Tallinna linna kanda. 4.
  2. Kostja arvates elas ta Z-ga alates
  3. a-st nn vabaabielus kuni Z surmani. Kostja oli teadlik, et testaatoril ei olnud lapsi ega lähimaid sugulasi. Kostja hoolitses testaatori eest viimastel aastatel enne tema surma. Testaator viibis viimasel ajal enne surma kostja korteris. Kostja korteris on säilinud ka Z isiklikud asjad: riietus, fotod, auhinnad jne. Kuna testaatori korter oli amortiseerunud, eelistas Z viibida tihti kostja korteris. Seega on eluliselt usutav, et testaator otsustas nimetada kostja oma pärijaks. Lisaks on Z maetud XXX kalmistul hauaplatsil, mis on kostja kasutuses ja kus on maetud ka tema lähemad isikud. 4.
  4. Z koostas
  5. mai
  6. a testamendi kostja korteris aadressil YYY, kus testaator tol ajal elas. Z-l ei olnud juriidilist haridust või eriteadmisi. Testaatori palvel andis keegi tuttavatest temale koduse testamenti näidise, mille alusel
  7. mai
  8. a testament oli koostatud. Vaatamata sellele, et testaatori emakeeleks oli vene keel, valdas ta piisavalt eesti keelt selleks, et testamendi sisust aru saada. Sama puudutab ka tunnistajaid G ja M. Z palvel oli testamendi tekst eelnevalt välja trükitud paberkandjal. Tunnistajad viibisid testamenti allakirjutamise juures ja Z määras enda vara ainupärijaks kostja. Kostja esitas kohtule notarile antud tunnistajate kirjalikud avaldused seoses testamendi koostamisega, mis täiendavalt kinnitavad, et tunnistajad viibisid testamenti allakirjutamise juures ja et testaator määras enda vara ainupärijaks kostja. 4.
  9. Testamendi kinnitanud tunnistajad G ja M on kostjale tuttavad isikud, kes abistavad teda igapäevases tegevuses. 4.
  10. Z tahe oli PärS § 28 mõttes teha kostja kasuks korraldus. Kostja on testamendis nimetatud testaatori pärijaks. Pärandaja testamendis väljendatud tahte teistsuguseks tõlgendamiseks ei ole alust. Testamendi vormiline eksimus ei peaks võtma kostjalt õigust pärida vara testaatori tahte kohaselt. Testamendi allkirjastamise ajal oli Z teovõimeline ja isiklikult nihutas tunnistajatele allkirjastatud testamendi teksti, väljendades sellega oma tahet. Testaatoril puudus vajadus kirjutada tunnistajatele kirja selle kohta, et see on tema viimne tahe, kuna tunnistajatele oli selge, et nad kinnitavad testamenti, ning nende arvates oli testaator otsustusvõimeline. Vaidlusalune kodune testament on seega tehtud seadusest juhindudes. Ebaoluline on asjaolu, et testamendi allkirjastamisel kasutati testaatori aegunud ID-kaarti. Seadus ei kohusta testaatorit üldse kasutama testamendi tegemisel isikut tõendavat dokumenti. Menetluse edasine käik
  11. Maakohus liitis
  12. septembri
  13. a määrusega ühte menetlusse Tallinna linna hagi kostja vastu (tsiviilasi nr 2-20-977) ja hagejate hagi kostja vastu (tsiviilasi nr 2-20-3532). Ühiseks tsiviilasja numbriks sai 2-20-
  14. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
  15. Maakohus rahuldas hagejate hagi kostja vastu ning tuvastas, et kostja ei ole Z pärija. Maakohus jättis rahuldamata hagejate hagi kostja vastu alternatiivses nõudes tuvastada Z
  16. mail 2019 dateeritud koduse testamendi tühisus. Maakohus jättis Tallinna linna hagi kostja vastu läbi vaatamata nõuetes tuvastada Z
  17. mai
  18. a koduse testamendi tühisus ja tuvastada, et Z ei
  19. mail 2019 teinud tahteavaldust või kehtivat tahteavaldust, mille kohaselt on tema testamendijärgseks pärijaks kostja. Maakohus tühistas
  20. veebruari
  21. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-977 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis hagejate menetluskulud kostja kanda; Tallinna linna menetluskulud Tallinna linna enda kanda ning 4
(11)2-20-3532 kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 300 eurot, eksperdikulud 141 eurot, tõlgikulud 345,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4680 eurot. Maakohus jättis kindlaks määramata ja kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 270 eurot. 6.
  1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kostja on esitanud notarile Z
  2. mai 2019 kuupäeva kandva allkirjastatud koduse testamendi, mille alusel on Z pärandanud kogu oma vara kostjale; Z on surnud ja tema ametlikuks surmaajaks on XX.XX.XXXX. 6.
  3. Hagejad on tõendanud, et nad on Z vanavanemate alanejad sugulased. Kui pärandajal puuduvad esimese järjekorra pärijad (PärS § 13) ja teise järjekorra pärijad (PärS § 14) ning pärandaja vanavanemad on surnud, on pärandaja vanavanemate lapsed kolmanda järjekorra seadusjärgseteks pärijateks PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 mõttes. Seega saavad hagejad olla PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 järgi kolmanda järjekorra pärijateks. Kui kostja ei ole Z pärija või kui Z testament on tühine, on hagejad Z seadusjärgseteks pärijateks. Seetõttu on hagejatel

§ 368järgi tuvastushuvi hagi esitamiseks.

6.

  1. Z on
  2. mai 2019 kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale. Tegemist on tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendiga PärS § 23 lg 1 mõttes. Pärandajaks on testamendis märgitud Z. Testamendile on alla kirjutanud tunnistajad G ja M. Testamendi allakirjutamine G ja M poolt on tõendatud. See nähtub testamendi dokumendist, millele on märgitud tunnistajate nimed ja allkirjad. Lisaks on tunnistajad M ja G kinnitanud testamendi allkirjastamist notarile
  3. detsembril
  4. Testamendi allkirjastamist kinnitasid tunnistajad ka kohtule
  5. juuni
  6. a istungil antud ütlustes. 6.
  7. Ekspertide EK ja LE
  8. augusti
  9. a arvamuse ja eksperdi
  10. novembri
  11. a istungil antud vastused sisaldavad teavet, et väga tõenäoliselt ei ole testamendile alla kirjutanud Z. Eksperdid on andnud arvamuste skaalal arvamuse astmel -3 – väga tõenäoliselt on erinevad kirjutajad. Ekspertide arvamuse kujunemine on jälgitav ja loogiline. 6.
  12. Seega on tunnistajatelt G-lt ja M-lt pärinev teave vastuolus ekspertide arvamusega, mille kohaselt väga tõenäoliselt ei ole testamendile alla kirjutanud Z. 6.
  13. Maakohus oli seisukohal, et Z suri enne
  14. maid
  15. Lahanguaktist ei nähtu Z surma aega. Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja K on vastuses teabenõudele selgitanud, et Z surnukehal sedastatud lagunemistunnuseid arvestades võis surm olla saabunud orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist. Kohtu hinnangul kinnitab vastus teabenõudele, et Z surma aeg on varasem kui XX.XX.XXXX. Z pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Z regulaarselt kasutanud pangakaarti, et tasuda erinevates Vabaduse väljaku lähedastes kauplustes, iga päev või üle ühe päeva. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on regulaarne pangakaardi kasutamine katkenud pärast
  16. aprilli
  17. Tehingute tegemise äkiline katkemine ei ole Z-le omane ning võis olla põhjustatud terviserikkest või surmast. Kohtu hinnangul nähtub teabenõude vastusest, lahanguaktist ja pangakonto väljavõttest koosmõjus, et Z surm saabus kõige hiljem
  18. mail 2019, kusjuures sellele eelneval ajal alates
  19. maist 2019 oli Z tavapärane elukorraldus katkenud. 6.
  20. Kuna Z surm saabus kõige hiljem
  21. mail 2019, siis ei saanud Z testamendile
  22. mail 2019 alla kirjutada. See selgitab ka ekspertide järeldust, mille kohaselt väga tõenäoliselt ei ole testamendile alla kirjutanud Z. 5

(11)2-20-3532 6.
  1. Kuna Z suri enne
  2. maid 2019, siis on ebaustav, et tunnistajad G ja M nägid
  3. mail 2019 testamendi allkirjastamist Z poolt. Tunnistajatelt G-lt ja M-lt pärinev teave on vastuolus nii ekspertide arvamusega kui ka teabenõudest, lahanguaktist ja Z pangakonto väljavõttest nähtuva teabega. Puuduvad andmed, mille kohaselt saaks pidada eksperte ebausaldusväärseteks. Seejuures ei nähtu asjaolusid, mille kohaselt võiksid eksperdid olla huvitatud asja lahendamisest ühe või teise poole kasuks. G on enda kinnituse kohaselt kostja sõbranna. Kostja on andnud G-le
  4. detsembril 2019 volituse pärandvara hulka kuuluva korteriomandi müümiseks, mis näitab kostja ja G vahelist usaldussuhet. Seetõttu on usutav G huvi asja kostja kasuks lahendamise vastu. Samuti arvestas kohus sellega, et tunnistaja M notariaalselt tõestatud avaldus ja ütlused on kooskõlas G avalduse ja ütlustega. Tunnistaja M ütlustest nähtuvalt on ta suhelnud G-ga ka muudes asjades peale Z testamendi juures tunnistajaks olemise. Eeltoodut arvestades on tunnistajad ilmselt enne avalduste tõestamist ja ütluste andmist nende sisu omavahel kooskõlastanud. Seega on tunnistajate G ja M notariaalselt tõestatud avaldused ja istungil antud ütlused ebausaldusväärsed ning ei tõenda testamendi allkirjastamist Z poolt. 6.
  5. Hagejad on tõendanud, et Z ei allkirjastanud
  6. mail 2019 kodust testamenti. Seega ei ole Z avaldanud tahet testamendi tegemiseks ning
  7. mai
  8. a testament puudub. Järelikult puuduvad testamendist tulenevad õigussuhted ning kostja ei ole Z testamendijärgne pärija. Kohus rahuldas hagiavalduse ning tuvastas, et kostja ei ole Z pärija, st puuduvad testamendist tulenevad õigussuhted. 6.
  9. Kohus jättis rahuldamata hagejate alternatiivse nõude tuvastada Z
  10. mai
  11. a koduse testamendi tühisus. 6.
  12. Maakohus jättis Tallinna linna hagi kostja vastu

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Tallinna linnal puudub õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Hagejad on Z seadusjärgsed pärijad PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 mõttes. Tallinna linn esitas hagiavalduse PärS § 18 lg-s 1 nimetatud seadusjärgse pärijana. Seega ei anna testamendi puudumine või tühisus Tallinna linnale õigust pärida Z järel. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, s.o resolutsiooni p-d 1, 2, 8 ja 9, ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda. 7.
  2. Kostja vaidlustab tõendite hindamise maakohtus. Kostja palub ringkonnakohtul uurida ja hinnata uuesti kõiki maakohtule esitatud tõendeid ja kostja poolt maakohtule esitatud väiteid seoses esitatud tõenditega. Kostja palub lugeda apellatsioonkaebuse osaks kõik kostja poolt maakohtu menetluses esitatud tõendid ja õiguslikud põhjendused, mis jäid maakohtu poolt otsuse tegemisel käsitlemata. 7.
  3. Maakohus tuvastas ebapiisavalt asjaolud, millega rikkus

§ 229lg-d 1 ja 2.

Maakohus kohaldas ebaõigesti

§-i 436, sest jättis tähelepanuta kõik asjaolud ja dokumendid, mille kostja praeguses tsiviilasjas kohtule esitas. 7.

  1. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Nimelt märkis kohus, et Z surmaaeg on XX.XX.XXXX. Teises lõigus kirjutas aga, et Z surm saabus kõige hiljem
  2. mail
  3. Lisaks märkis maakohus otsuse p-s 12, et testamendi allakirjutamine G ja M poolt on tõendatud. Otsuse 6

(11)2-20-3532 p-s 15 kinnitas, et tunnistajate G ja M ütlustes ja notarile antud seletustes ei esine vastuolusid, mis annaksid alust lugeda ütlused ebausaldusväärseks, aga seejärel kirjutas, et notariaalselt tõestatud avaldused ja istungil antud ütlused on ebausaldusväärsed ning ei tõenda testamendi allkirjastamist Z poolt. 7.4. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§-i

  1. Lahanguakt nr 19UPõS0192/202 ei sisalda ühtegi sõna, kust oleks näha, et Z surm saabus kõige hiljem
  2. mail
  3. Lisaks moonutas maakohus fakte, sest dokumendi „Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja 27.02.2020 nr 2-4/360-2 vastus teabenõudele“ kohaselt võis surm olla saabunud orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist XX.XX.XXXX, aga mitte maakohtu otsuse p-s 15 märgitud ajal. 7.
  4. Maakohus eelistas põhjendamatult D ja J arvamusi ning ei arvestanud tunnistajate ütlustega, kuigi luges tunnistajate ütlused usaldusväärseteks. Samuti jättis maakohus tähelepanuta kostja
  5. augustil 2021 esitatud ajaleheartikli, kust on näha, et juba enne kohtuotsuse tegemist oli avaldatud informatsioon, mis võis mõjutada nii eksperti kui teisi isikuid, sh D. 7.
  6. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§-i

  1. Lahanguakti olemasolu ilmnes alles kohtuistungil. Kohtuistungil ei arutatud menetlusosalistega lahanguakti. Vastustajate seisukoht
  2. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda. 10. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hagejate hagi rahuldati. Ehkki kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgelt viidanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 6 vaidlustamisele, millega jäeti hagejate menetluskulud kostja kanda, on apellatsioonkaebusest tervikuna (sh maakohtu otsuse resolutsiooni p 8 vaidlustamisest, millega jäeti kostja kulud tema enda kanda) selgelt aru saada, et kostja vaidlustab maakohtu otsuse ka hagejate ja kostja menetluskulude jaotuse osas. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse hagejate menetluskulude kindlaksmääramise ja temalt väljamõistmise osas. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu see on

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ning lg 4 esimese ja teise lause kohaselt jõustunud.

11.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest ulatuses, milles neid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. 7

(11)2-20-3532
  1. Maakohtus vaidlesid pooled mh selle üle, kas hagejad on Z sugulased ja seega tema kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad. Maakohus hindas hagejate esitatud tõendeid ja leidis, et hagejad on tõendanud, et nad on Z vanavanemate alanejad sugulased, mistõttu nad saavad olla PärS § 11 lg 1 ja § 15 lg 1 mõttes kolmanda järjekorra pärijateks (vt maakohtu otsuse p 8). Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja üldiselt tõendite hindamise maakohtus ja palus kõiki tõendeid uuesti hinnata (vt apellatsioonkaebuse p 2.3.3), palus ringkonnakohus kostjal
  2. aprilli
  3. a kohtuistungil täpsustada, kas ta vaidlustab ka maakohtu tuvastatud asjaolu, et hagejad on Z-ga suguluses. Kostja leidis, et maakohus ei ole selles osas tõendeid valesti hinnanud ning ametlikult võivadki hagejad Z-ga suguluses olla, kuid nad ei suhelnud omavahel ja kostja ei teadnud Z sugulastest midagi (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:13:50–00:15.59). Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut ja maakohtu järeldust, et hagejad on Z vanavanemate alanejad sugulased. Sellegipoolest märgib kolleegium, et ta ei tuvastanud, et maakohus oleks eeltoodud järelduseni jõudmisel menetlusõiguse norme rikkunud, ning nõustub asjaomases osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

§ 654lg 6 järgi.

Kostja ei ole ka viidanud ühelegi võimalikule eksimusele hagejate ja Z sugulust puudutavate tõendite hindamisel maakohtus. Asjaolu, et hagejad ja Z ei suhelnud omavahel ning kostja ei teadnud Z sugulastest, ei muuda sugulussuhet olematuks.

  1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas Z on teinud ja allkirjastanud
  2. mail 2019 dateeritud koduse testamendi. Maakohus leidis asjas esitatud tõendite hindamise tulemusel, et Z ei ole
  3. mail 2019 dateeritud testamendi tegemiseks tahet avaldanud ja seda allkirjastanud, mistõttu selline testament puudub. Kolleegium nõustub ka selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning

§ 654lg 6 järgi neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13.

  1. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohtu otsuse põhjendustes on vastuolud. 13.1.
  2. Maakohus ei ole tuvastanud Z surmaaega vastuoluliselt, leides ühelt poolt, et see oli XX.XX.XXXX, aga teisalt, et see saabus kõige hiljem
  3. mail
  4. Vaidlustatud otsusest on selgelt aru saada, et maakohus on käsitanud XX.XX.XXXX Z ametliku surmaajana (vt maakohtu otsuse p 9). Asjas ei vaielda selle üle, et Z surnukeha leiti XX.XX.XXXX. Samas Z tegelik surm pidi maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu põhjal saabuma hiljemalt
  5. mail 2019 (vt maakohtu otsuse p 15). 13.1.
  6. Kolleegiumi arvates ei ole vastuoluline ka maakohtu hinnang tunnistajate G ja M ütluste usaldusväärsusele. Kohtuotsuse p-s 12 on maakohus leidnud, et tõendatud on testamendi allakirjutamine G ja M poolt. Maakohus ei ole otsuse muudes osades seadnud kahtluse alla seda, et nimetatud isikud kirjutasid
  7. mai
  8. a testamendile alla. G ja M poolt notarile antud seletuste ja kohtuistungil tunnistajana antud ütluste kohta leidis maakohus otsuse p-s 15, et neis ei esine vastuolusid, mis annaks alust lugeda ütlused ebausaldusväärseks. Otsuse hilisemas osas aga luges maakohus G ja M notariaalselt tõestatud avaldused ja kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärseks põhjusel, et kostja ja G vahelise usaldussuhte tõttu oli G kohtu hinnangul huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks ning G ja M suhteid arvestades olid tunnistajad ilmselt avalduste ja ütluste sisu omavahel kooskõlastanud. Seega on maakohtu järelduse kujunemine otsusest jälgitav ja selles ei esine vastuolusid. Kolleegium märgib, et maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks G ja M notariaalselt tõestatud avaldused ja kohtuistungil antud ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu

§ 238lg 5 alusel arvestamata jätnud.

Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates leidnud, et Z ei ole

  1. mai
  2. a testamendile alla kirjutanud ning G ja M notariaalselt tõestatud avaldused 8

(11)2-20-3532 ja istungil antud ütlused ei tõenda vastupidist. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu hinnanguga tõenditele. 13.
  1. Kostja märgitu, et Z lahanguakt (II kd, tl-d 111–112) ei sisalda teavet selle kohta, et tema surm oleks saabunud kõige hiljem
  2. mail 2019, ei mõjuta maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu õigsust. Maakohus ei olegi vaidlustatud otsuses märkinud, et lahanguaktist nähtub surma täpne kuupäev. Kohus on lahanguakti, Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja
  3. veebruari
  4. a vastust teabenõudele nr 2-4/360-2 (II kd, tl 9) ja Z pangakonto väljavõtet (II kd, tl-d 44–46) kogumis hinnates järeldanud, et surm saabus kõige hiljem
  5. mail 2019, mis on kooskõlas ka käekirjaekspertiisi teinud ekspertide järeldusega, et väga tõenäoliselt ei ole
  6. mai
  7. a testamendile alla kirjutanud Z (II tl-d 166–168 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt nendele tõenditele antud hinnanguga. 13.
  8. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja
  9. veebruari
  10. a vastusest teabenõudele nr 2-4/360-2 nähtuvaid asjaolusid moonutanud. Nagu kostja ka ise apellatsioonkaebuses välja tõi, nähtub sellest tõendist teabenõudele vastanud isiku arvamus, et Z surm võis olla saabunud orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist XX.XX.XXXX. Sellega on kooskõlas maakohtu järeldus, et surm saabus kõige hiljem
  11. mail 2019, kuna see ongi nädal enne XX.XX.XXXX. 13.
  12. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus jättis tähelepanuta kostja
  13. augustil 2021 esitatud ajaleheartikli. Õige on see, et maakohus ei ole Õhtulehes
  14. märtsil 2021 avaldatud artiklit „Pärijad ja „armastusesaadikud“: kõik püüavad krabada Tallinna vanalinnas üksikuna surnud taadi korterit!“ (II kd, tl-d 176–181) otsuses käsitlenud. Samas ei suutnud kostja ka ringkonnakohtu
  15. aprilli
  16. a istungil välja tuua, millist asja lahendamisel tähtsust omavat asjaolu see artikkel tõendab. Kostja väitis apellatsioonimenetluses, et artikkel tõendab seda, et ekspertiisi tulemused ei pruugi olla usaldusväärsed, kuna enne kohtuotsuse tegemist oli avaldatud teave, mis võis mõjutada nii eksperti kui ka teisi isikuid, sh D (vt apellatsioonkaebuse p 3.5.4 ja ringkonnakohtu
  17. aprilli
  18. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:26:03). Kolleegiumi hinnangul on need väited paljasõnalised. Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja D vastus teabenõudele oli esitatud juba
  19. veebruaril 2020, s.o enne Õhtulehe artikli avaldamist, ning see tugines
  20. juuli
  21. a lahanguaktile. Ehkki käekirjaekspertiisi ekspertiisiakt valmis pärast artikli avaldamist (
  22. augustil 2021), ei ole eluliselt usutav, et kõnealune artikkel oleks võinud käekirjaekspertiisi tulemusi mõjutada. Ekspertide järelduste kujunemine on nii ekspertiisiakti kui ka ekspert S
  23. novembri
  24. a maakohtu istungil antud ütluste põhjal jälgitav ja loogiline. 13.
  25. Apellatsioonkaebuse p-s 3.6 heidab kostja maakohtule ette

§ 351

rikkumist põhjusel, et lahanguakti olemasolu ilmnes alles kohtuistungil ning kohus ei arutanud kohtuistungil lahanguakti menetlusosalistega. Need etteheited ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut edastanud Z lahanguakti kohtule

  1. juunil 2021 (II kd, tl 110). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on see kostja lepingulisele esindajale kätte toimetatud
  2. juunil
  3. Seega pidi kostja olema lahanguakti olemasolust teadlik ka enne
  4. novembri
  5. a kohtuistungit ja tal oli võimalik selle kohta seisukohti esitada, arvestades, et kostja on esitanud kohtule kirjalikke seisukohti ka
  6. augustil 2021 ja
  7. augustil
  8. Maakohtu
  9. novembri
  10. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt on maakohus pakkunud pooltele jätkata isikuliste ja dokumentaalsete tõendite uurimisega, aga poolte esindajad on avaldanud, et ei soovi uurida dokumentaalseid tõendeid ja pooled jäävad menetluse kestel esitatu juurde (vt ajamärk 00:03:49). Seega on pooled kohtuistungil ise 9

(11)2-20-3532 avaldanud soovi dokumentaalseid tõendeid eraldi mitte arutada. Eelnevast tulenevalt on kostja etteheide, et maakohus ei arutanud istungil menetlusosalistega lahanguakti, alusetu. 13.6. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja üldsõnalised viited menetlusõiguse normide (sh

§ 436, § 442 lg 8, samuti § 229 lg-d 1 ja 2 ning § 232 lg 1) rikkumisele maakohtus.

Maakohus on võtnud vaidluse lahendamisel arvesse kõiki olulisi tõendeid, hinnanud neid kogumis ja kooskõlas seadusega ning täitnud nõuetekohaselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust, põhjendades seejuures, miks ta kostja vastuväidetega hagile ei nõustu.

  1. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et Z ei ole
  2. mail 2019 dateeritud testamendi tegemiseks tahet avaldanud ega seda allkirjastanud, leidis maakohus õigesti, et selline testament puudub. Riigikohus on selgitanud, et kui pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud, ei olegi testamenti olemas, mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada (vt nt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53722, p 15). Kuna asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole Z sugulane ega abikaasa ning ei saa seega olla tema seadusjärgne pärija, tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole Z pärija. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  5. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahenduse osas muutmata, ei ole

§ 173lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus.

Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses selliseid väiteid, millest nähtuvalt võiks menetluskulude jaotus olla ebaõige sõltumata sellest, et hagejate hagi rahuldati. 16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

17. Kooskõlas

§ 174

lg-tega 1 ja 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostja poolt hagejatele hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 17.

  1. Hagejad on esitanud apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta
  2. aprillil 2022 menetluskulude nimekirja, milles paluvad mõista kostjalt välja hagejate lepingulise esindaja kulud järgmiste toimingute eest:
  3. jaanuari
  4. a apellatsioonkaebuse ja
  5. veebruari
  6. a kohtumäärusega tutvumine ning vastuse koostamine 2 t; valmistumine
  7. aprilli
  8. a kohtuistungiks 1 t; osavõtt
  9. aprilli
  10. a kohtuistungist vastavalt tegelikult kulunud ajale, milleks kujunes kohtuistungi protokollist nähtuvalt 36 min. Kokku on hagejate lepingulise esindaja ajakulu seega 3 t 36 min (= 3,6 t). Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on menetluskulude nimekirja kohaselt 150 eurot, millele lisandub käibemaks. 17.2.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate menetluskulude nimekirjast nähtuvad lepingulise esindaja toimingud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud ja vajalikud. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on vaidluse sisu ja keerukust ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määrasid arvestades põhjendatud. Hagejad on

§ 174lg 10 kohaselt kinnitanud, et nad ei saa tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

Seega on põhjendatud mõista kostjalt hagejate kasuks välja hagejat esindanud lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. Kuna hagejad on esitanud kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ühise taotluse ega ole täpsustanud iga hageja osa kantud menetluskuludes, mõistab ringkonnakohus menetluskulud hagejatele välja solidaarselt (võlaõigusseaduse § 73). 10

(11)2-20-3532 17.3. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate taotlus ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada ja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud kokku 648 eurot (3,6 t × 150 × 1,2). (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.