Obsah (7)

§ 663§ 657§ 534§ 654§ 536§ 172§ 543

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5434 Kohtuasi Sihtasut

) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ja § 13 lg-le

1. Maakohus tuvastas esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire – täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29). Puudutatud isik sõimas enne haiglasse toomist inimesi, keda teised ei näinud, ning ähvardas korteriaknast alla hüpata. Sõprade väitel oli tema käitumine kaootiline ja mõttekäik segane. Arvatavasti murdis puudutatud isik oma jalaluu, kui hüppas pärast lahkuminekut aknast alla. Seetõttu leidis maakohus, et puudutatud isik ei ole haigusest tingituna suuteline aru saama ega kontrollima oma käitumist. Arvestades nähtamatute ründavate venelaste sõimamist ning võimalikku aknast alla hüppamist võib puudutatud isik praeguses vaimses seisundis olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Puudutatud isikule on pärast varasemat hospitaliseerimist määratud ravimid, mida puudutatud isik ei võtnud. Samuti ei käinud puudutatud isik pärast haiglast vabanemist psühhiaatri juures. Seetõttu ei pidanud maakohus usutavaks, et puudutatud isiku suhtes võiks toimida vabal tahtel põhinev ravi ning muu psühhiaatriline ravi oleks piisav. Raviarst teatas kohtule
2. aprillil 2022, et puudutatud isiku terviseseisund ei ole psühhiaatriakliinikus viibimise ajal paranenud, jätkuvalt puudub koostöövalmidus raviks ja ravita jätmisel on puudutatud isik ohtlik endale ja ümbritsevatele. Seega ei ole puudutatud isiku seisund alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Arstide hinnangul vajab puudutatud isik ravi 40 päeva. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, paludes Harju Maakohtu
4. aprilli 2022 määrus tühistada. Puudutatud isik esitas määruskaebuse ka iseseisvalt, paludes Harju Maakohtu
5. aprilli 2022 määrus tühistada.
6. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik enese hinnangul ohtlik endale ega teistele. Hoopis vend tuli kallale ja lõi teda puudutatud isiku enda karguga. Vend tuli teda ennetähtaegselt vanaema korterist välja ajama. Vanaema on surnud ja jättis korteri vennale. Arvab, et läheb pere juurde tagasi elama. Parem oleks siiski eraldi, siis ei tekiks konflikte. Endal tal ei ole elamist, aga ehk on võimalik linnalt saada. Jalaga on nüüd hästi, käis röntgenis. Neli päeva oli rahunemiseks hea ja piisav. Ta võib vajadusel ravimeid kodus võtta, suudab seda teha iseseisvalt küll. Puudutatud isikul on hetkel oluline tegeleda äritegevusega. Kaks aastat tehti ettevalmistusi ja nüüd saaks alata. Tuleb juhatuse koosolek, kus üks uus liige ja ta peab isiklikult kohal olema. Teevad edaspidi hauaplaate ja urne. Praegu ei töötanud. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus endale ega teistele ei ole tõendatud.
7. Maakohus andis avaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjäreldustes

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, fikseerides resolutsioonis kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaja. 4 2-22-5434 13.

§ 534

lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (

§ 534lg 5 esimene lause).

Pärast isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (

§ 534lg 5 teine lause).

1. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st
2. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
3. Puudutatud isik on määruskaebusest nähtuvalt seisukohal, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused ei olnud tema suhtes esialgse õiguskaitse pikendamisel täidetud. Kolleegium sellega ei nõustu ning on kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et eelduste esinemine puudutatud isiku suhtes on esialgse õiguskaitse pikendamisel olnud täidetud. Samuti oli enne vaidlustatud määruse tegemist maakohus puudutatud isiku isiklikult ära kuulanud ning puudutatud isiku raviarst esitanud maakohtule hinnangu, mille järgi oli esialgse õiguskaitse pikendamine vajalik. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid täies ulatuses.

1. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Avaldaja taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul esineb täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29), millest tulenevalt on tema reaalsustaju, mõtlemine ja käitumine tugevalt häiritud, käitumine ettearvamatu ja ohtlik nii endale kui teistele. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.
2. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt puudutatud isiku ohtlikkuse. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et puudutatud isiku ohtlikkus ei ole tõendatud. Psühhiaatrite arvamusest, puudutatud isiku ärakuulamisest, määruskaebuse väidetest ning seisukohast määruskaebusele nähtub, et puudutatud isik on ohtlik nii endale kui ka teistele ning puudutatud isik vajas pikemat ravi kui esialgselt rakendatud neli päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära
3. aprillil 2022 ning veendus tema tervislikus seisundis. Puudutatud isik on käitunud pööraselt, karjunud ja laamendanud ning süüdistanud tema ründamises ja haiglasse toomises inimesi, keda teised inimesed ei näinud. Samuti süüdistas puudutatud isik haiglasse saatmises enda venda. Psühhiaatrite esitatud arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik ühtlasi ähvardanud aknast alla hüpata ning arvatavasti murdis puudutatud isik ka oma jalaluu peale tüdruksõbraga lahkuminekut aknast alla hüpates. Kuivõrd puudutatud isik kahtlustab tema ründamises ja haiglasse toomises teisi inimesi, keda ta on ka sõimanud, on ähvardanud aknast alla hüpata ning on seda potentsiaalselt ka teinud, võib ta praeguses seisundis olla ohtlik nii teistele kui ka endale. 5 2-22-5434 Avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et puudutatud isikul on varasemalt,
4. aastal diagnoositud psühhoos, mil ta viibis haiglaravil ning haiglajärgselt suunati ta ambulatoorsele ravile, ordineeriti antipsühhootiline toetusravi. Haiglajärgselt ei ole puudutatud isik psühhiaatri poole pöördunud ega ravimeid tarvitanud. Samuti ei ole psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt puudutatud isik ise endal esinevat häiret tunnistanud. Maakohtu
5. aprilli 2022 ärakuulamisel puudutatud isik ei mõistnud, miks ta on haiglas ning ühtlasi ka märkis, et kodus ta ei võta ravimeid, kuna ei pea seda vajalikuks. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik ei ole haigusest tingituna suuteline aru saama ega kontrollima oma käitumist ning ta on ravita jäämisel ohtlik nii endale kui ka teistele.
7. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik varasemalt talle määratud ravimeid tarvitanud ning ta ei ole pöördunud psühhiaatri poole, kuigi ta oleks pidanud seda tegema. Avaldaja esitatud vastusest määruskaebusele nähtub, et muu abi kui psühhiaatriline ravi kontrollitud ja järelevalvega psühhiaatriahaigla statsionaaris ei olnud võimalik puudutatud isiku suhtes rakendada. Maakohus asus seega põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule ei ole võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades.
8. Kolleegium märgib, et maakohus jättis ära kuulamata puudutatud isiku lähedased.

§ 536

lg 2 p 1 sätestab, et enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära kuulama ka isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kohus esialgse õiguskaitse rakendamisel alati puudutatud isiku lähedasi ära kuulama, kuid selline kohustus tekib esialgse õiguskaitse pikendamisel (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730 p 17). Siiski sätestab eelnevast erandid

§ 536lg 21.

Lähedaste ära kuulamata jätmist tuleb määruses põhjendada (

§ 536lg 22).

Maakohus ei ole puudutatud isiku lähedaste ära kuulamata jätmist määruses põhjendanud, kuid kolleegium saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, täiendades selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Praegusel juhul oleks võinud põhjendatud olla puudutatud isiku venna ja vanemate ära kuulamine. Kuigi puudutatud isik ei ela asja materjalide kohaselt nende isikutega koos, on

§ 536

lg 2 mõtteks kuulata ära puudutatud isiku lähedased isikud ka siis, kui ta ei ela nendega koos.

§ 536

lg 21 p 3 sätestab, et isiku abikaasat ja muid isikuga koos elavad pereliikmeid ei pea ära kuulama, kui nende ärakuulamine ei aita ilmselt kaasa asja lahendamisele. Kolleegium leiab, et kuna avaldaja esitatud taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamus kajastab selgitusi puudutatud isiku käitumise ja tema igapäevase elu kohta ning koostöövalmidus raviks ei ole lähedaste poolt objektiivselt kontrollitav, ei oleks puudutatud isiku lähedaste ärakuulamine aidanud asja lahendamisele ilmselt kaasa. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et puudutatud isiku lähedaste ära kuulamata jätmine võis mõjutada asja lahendust.

1. Maakohtu määruses on esialgse õiguskaitse ja tahtest olenematu ravi kohaldamine määratud alates
2. aprillist 2022 kuni
3. maini 2022 ilma kellaajalise täpsuseta. Ringkonnakohus täpsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et puudutatud isiku suhtes pikendatakse tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates
4. aprill 2022 kell 14.50 kuni
5. mai 2022 kell 14.50 (vt Riigikohtu
6. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.5). 6 2-22-5434
7. Eeltoodule tuginedes olid täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks ning maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. 23.

§ 543lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 7