1-22-2938/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-22-2938 Alustamata jäetud kriminaalasja number Kohtunik 22730000090 Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. aprilli
3. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXX) Julia Katškovskaja RESOLUTSIOON Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotleja saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas
5. märtsil 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku (KarS) § 324 tunnustel. Kuriteokaebuse kohaselt piirasid Tallinna Vangla neljanda üksuse valvurid
6. veebruaril 2022 ebaseaduslikult X põhiõigusi, mis tulenevad põhiseaduse § 12 lg-st 1, §-st 42, vangistusseaduse § 96 lg-st 1, § 28 lg-st 2, kui ei lubanud tal saata välja kirju ega helistada kohtusse, kantslerile. Lisaks piirasid nad
7. veebruaril 2022 tema era- ja ametlike kirjade saatmist.
8. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
9. aprilli 2022 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel kuriteo tunnuste puudumise tõttu. Oma otsustust põhjendas prokuratuur järgmiselt. 1 KarS § 324 sätestab vastutuse kinnipeetava inimväärikuse teadva alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste teadvalt ebaseadusliku piiramise eest ametiseisundit ära kasutades. Objektiivsest küljest võib vaadeldav kuriteokoosseis seisneda nii aktiivses kui passiivses teos (näiteks kinnipeetava seaduslike õiguste kasutamise takistamine/piiramine) ja tegu peab olema pandud toime ametiseisundit kuritarvitades. Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis kavatsetust või otsest tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes.
10. aprilli 2022 vangla vastuse nr 5-4/22/7692-2 kohaselt esitas X
11. veebruaril 2022 helistamiste mittevõimaldamise peale vaide ning
12. veebruaril 2022 sisekontrollile pöördumise, milles soovis seisukoha võtmist vanglaametnike toimepandud rikkumiste osas.
13. märtsil 2022 tagastas Tallinna Vangla vaide kinnipeetavale, kuna on käimas kohtumenetlus. Vanglaametnikud esitasid selgitused olukorra osas. Vangla vastusest ja valvurite selgitustest nähtub, et
14. veebruaril 2022 oli suur osa üksuse ametnikest koroonaviirusesse nakatunud ja ei olnud võimalik teenistuses olla. Majas viibis
15. veebruaril 174 vangi, sh koroonaviiruse positiivseid 24 vangi. Seega kahe ametnikuga kõikide tegevuste tagamine ei olnud võimalik. Sel päeval ei jõutud telefonikõnesid teostada.
16. veebruaril 2022 kehtis ajutine töökorraldus, mis sätestas, et: „Kinnipeetavatele antakse kirjad ja võetakse kirjad vastu teisipäeval ja neljapäeval. Kui kinnipeetav soovib anda üle kirja nt kohtule, siis ta teavitab sellest vahetuse valvureid loendusel“.
17. veebruaril 2022 oli esmaspäev. Seega ei olnud ametnikku, kes oleks tegelenud kirjadega. Kogutud andmetest nähtub, et kinnipeetaval ei võimaldatud helistamist ega kirjade saatmist tema soovitud ajal. Samas on tuvastatud, et ametnikud käitusid vastavalt tekkinud olukorrale ja ressurssidele. Hinnates ametnike käitumist, ei nähtu, et keegi neist oleks ametiseisundit ära kasutanud või kuritarvitanud. Valvurid lähtusid tekkinud olukorra võimalustest, tagades vangla julgeolekut. Lisaks ei ole tuvastatav vanglaametnike (kes täitsid neile antud ülesandeid) otsene tahtlus piirata ebaseaduslikult kinnipeetava X õigusi. Arvestades kuriteokaebuses esitatud infot ja kogutud andmeid, ei nähtu sellist kinnipeetava õiguste piiramist, mis oleks käsitletav kuriteona ehk moodustaks KarS § 324 kuriteokoosseisu. Kriminaalmenetlust ei saa alustada, et lahendada kinnipeetava rahulolematust vanglaametnike tööülesannete või -kohustuste täitmisega. Taoliste küsimuste lahendamisega tegeleb Tallinna Vangla administratsioon, Justiitsministeerium ja halduskohus.
18. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.
19. Riigiprokuratuur jättis
20. aprilli 2022 määrusega kaebuse rahuldamata. Oma otsustust põhistas riigiprokurör järgmiselt. Prokuratuur ei hinda, kas toime on pandud mõni muu õigusrikkumine nagu antud juhul kaebaja viidatud vangistusseaduse ja põhiseaduse erinevate sätete rikkumine. Nende rikkumiste tuvastamiseks on eraldi menetluskord väljaspool kriminaalmenetlust ja Riigiprokuratuurile teadaolevalt on X seda kasutanud. Ka ei eelda mõne muu seaduse võimalik rikkumine automaatselt kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuriga kriminaalmenetluse aluse puudumises. Kaebuses Riigiprokuratuurile pole esitatud uusi asjaolusid, mis tingiksid menetlusotsuse tühistamise. Ringkonnaprokuratuur on asjakohaselt selgitanud, miks kriminaalmenetlus on jäetud alustamata ja riigiprokurör nõustub nende põhistustega. Kui vanglas oli seoses Covid-19 levikuga kehtestatud ajutine erikord (seatud ajalised piirangud vastavalt teenistuses olevate vanglaametnike arvule) telefoni kasutamiseks, siis isegi olukorras, kus „telefon oli põrandal vaba,“ ei saa vanglaametnikele ette heita kehtestatud korra järgimist. Ammugi pole sellises olukorras tegemist kaebaja viidatud KarS § 324 ega ühegi teise KarS-i eriosas sätestatud kuriteoga. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva 2 menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik väidab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. RIIGI ÕIGUSABI TAOTLUS
22. mail
23. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X taotlus riigi õigusabi määramiseks, esitamaks ringkonnakohtule kaebust Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Taotluses märgitu kohaselt saab X majandusliku seisundi kohta värskeid andmeid tsiviilasjast nr 2-22-
24. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus jätab X riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
26. X soovib riigi õigusabi, kuna KrMS § 208 lg 1 võimaldab Riigiprokuratuuri
27. aprilli 2022 määrust vaidlustada üksnes advokaadi vahendusel. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 13 lg 1 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlusele lisada majandusliku seisundi teatis. X ei ole taotlusele majandusliku seisundi teatist lisanud, märkides taotluses, et tema majandusliku seisundi kohta saab värskeid andmeid tsiviilasjast nr 2-22-
28. Kuivõrd taotleja ei ole esitanud seaduses nõutud majandusliku seisundi teatist, tuleks riigi õigusabi taotlus jätta käiguta ja kohustada X esitama nõuetekohane majandusliku seisundi teatis. Samas ei ole see menetluslikult otstarbekas. Ringkonnakohtunikule on kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjali pinnalt selge, et esineb RÕS-is sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks see, kui esitatav kaebus jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul tulebki sel alusel keelduda X-le riigi õigusabi andmisest.
29. X taotles kriminaalmenetluse alustamist KarS § 324 tunnustel vanglaametnike suhtes. Kuriteokaebuse kohaselt piirasid vanglaametnikud ebaseaduslikult ja oma ametiseisundit ära kasutades X õigusi, kui ei võimaldanud tal veebruaris 2022 X soovitud ajal saata vanglast kirju ja teha kõnesid. Prokuratuur kogus kuriteokaebuses kirjeldatud sündmuste kohta andmeid ja tuvastas sisuliselt, et kinnipeetavatele tavapäraselt tagatud õigused olidki veebruaris koroonaviiruse ulatusliku leviku ajal erandkorras võrreldes tavapärasega piiratumad ja vangla tegutses vastavalt ressurssidele. Prokuratuur leidis, et KarS § 324 kohaselt kriminaalmenetluse alustamiseks peaks esinema viiteid sellest, et vanglaametnikud otsese tahtlusega piirasid ebaseaduslikult X õigusi. Olukorras, kus vanglaametnikud tegutsesid vanglas kehtinud ajutise töökorralduse alusel ja tulenevalt vanglaski sel perioodil laialdaselt levinud koroonaviirusest, ei saa rääkida kinnipeetu ebaseaduslikust kohtlemisest KarS § 324 tunnustel. Ringkonnakohtu hinnangul on prokuratuuri argumendid asjakohased ja ammendavad. Apellatsioonikohus soostub Riigiprokuratuuri määruses esitatud argumentidega ega pea vajalikuks neid korrata. Viiteid sellest, et mõni vanglaametnik on teadlikult ametiseisundit ära kasutades piiranud X õigusi, ei ole. Riigi õigusabi taotluses märgib X, et haldussuutmatus ei saa õigustada vanglaametnike tegevust. Seda ei olegi prokuratuur väitnud. Prokuratuur on selgitanud X-le, kuidas tal on võimalik kõnealusel juhul oma õigusi kaitsta. Karistusseadustik ei näe aga ette taotluses märgitud „haldussuutmatuse“ puhul ette kuriteokoosseisu. Seetõttu jättiski prokuratuur kriminaalmenetluse seaduslikult ja põhjendatult alustamata. Prokuratuuri järeldused kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on tuvastatud asjaoludel vääramatud. Seega esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. 3
30. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4