Obsah (6)
§ 121§ 45§ 207§ 119§ 204§ 104KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-35 Hald
§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kinnipeetav X esitas Tallinna Vanglale 18.10.2021 kaks samasisulist teabenõudena pealkirjastatud pöördumist, millest üks oli adresseeritud vangla direktorile ning teine teabe- ja uurimisosakonna juhatajale. X taotles, et Tallinna Vangla väljastaks talle garantiikirja, mille kohaselt võtab vangla vastutuse, kui X-ga järgneva seitsme kuu (s.o karistuse lõpuni jääva aja) jooksul midagi juhtub. Pöördumiste kohaselt ei tunne X ennast vanglas turvaliselt ning leiab, et tema elu ja tervis on ohus. Seepärast on ta pidanud loobuma kõikidest sotsiaalprogrammidest, kirikus käimisest ja huviringidest.
- Tallinna Vangla jättis 21.11.2021 vastusega nr 5-8/21/26794-2 X taotlused rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-te 1 ja 2 kohaselt tagab vanglateenistus üldise julgeoleku vanglas. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnast saadud andmetel on taotleja 3-22-35 julgeolek Tallinna Vanglas tagatud. Saatmiskavade (18.10.2021–18.11.2021) põhjal ei vasta tõele väide, et ohu pärast elule ja tervisele pidi X loobuma sotsiaalprogrammidest, kirikus käimisest ja huviringis osalemisest.
- Tallinna Vangla jättis 30.12.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/551-2 X 23.11.2021 vaide rahuldamata. Tallinna Vangla 21.11.2021 keeldumine oli õiguspärane. Pole alust arvata, et teabe- ja uurimisosakond ei saaks ilma vaide esitajaga vestlemata hinnata seda, kas vaide esitaja turvalisus on vanglas tagatud või mitte. Kuna asjaolud, millele tuginedes jäeti vaide esitaja taotlus rahuldamata, ei ole muutunud siis puudub vajadus teha ettekirjutust asja uueks otsustamiseks.
- X esitas Tallinna Halduskohtule 05.01.2022 kaebuse Tallinna Vangla 21.11.2021 vastuse nr 5-8/21/26794-2 ja 30.12.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/551-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks väljastada kaebajale garantiikiri. Kaebaja ei tunne ennast vanglas turvaliselt, sest 01.09.2021 ründas kaebaja abistaja teda žiletiga ning tekitas talle pähe lõikehaava. Vangla viited jumalateenistustel käimise kohta on asjakohatud, sest kaebaja esitas pöördumised 18.10.2021, kuid elu ja tervisega riskides läks jumalateenistusele esimest korda alles kuu aega hiljem (17.11.2021). Vangla ei saa olla veendunud, et kaebaja elu ja tervis ei ole ohus, sest ametnikud pole sellel teemal temaga vestelnud. Kaebaja ei käi elukambrist praegugi väljas, ainult vahel harva helistamise eesmärgil. Enda turvalisuse tagamiseks taotles kaebaja, et ta paigutataks karistusaja lõpuni ümber Tartu Vanglasse (vt haldusasi nr 3-21-2508). Kaebaja taotles ühtlasi menetlusabi riigilõivu tasumiseks.
- Tallinna Vangla selgitas 31.01.2022 vastuses, et pärast 01.09.2021 intsidenti on vangla taganud, et kaebaja ja teda rünnanud isik ei puutu omavahel kokku. Kaebaja vestles 26.11.2021 teabe- ja uurimisosakonna ametnikuga ning kaebajale selgitati, et kui talle on teada midagi, mis ohustab kellegi (sh tema enda) elu ja tervist, tuleb tal sellest VangS § 67 p 3 kohaselt teavitada. Garantiikirja väljastamise nõue on põhjendamatu. Tallinna Vangla ei saa võtta vastutust kõigi tulevikus toimuda võivate juhtumite eest. Üldsõnaline väljend „kui minuga midagi juhtub“ ei sisalda kaebaja personaalset vastutust. Näiteks on kaebaja tervisekäitumine olnud heitlik (mh on X varasemalt ilma sellekohase avalduseta keeldunud toidust, ei võta regulaarselt temale määratud ravimeid ega järgi arstide soovitusi). Tallinna Vangla vastutust reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS) ja vangla ei saa võtta vastutust aset leidmata sündmuste eest. Saatekavade järgi on kaebaja käinud ajavahemikul 18.10.2021–18.11.2021 jumalateenistustel 12 korda ja osales lisaks kunstiringis, „Alfa“ koolitusel, lauamängude mängimisel, etteütlusel ning programmis „Eluviisitreening“. Ajavahemikul 05.01.2022–30.01.2022 on kaebaja käinud jumalateenistustel 13 korda. Seega ei ole kaebaja oma kambrist lahkunud üksnes helistamiseks.
- Tallinna Halduskohus tagastas 11.03.2022 määrusega X kaebuse
§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
Kaebaja eesmärk on saavutada garantiikirja väljastamine, millega vangla võtaks kaebaja Tallinna Vanglas viibimise ajaks vastutuse tema elu ja tervise eest. Kuna kaebaja taotles 18.10.2021 toimingu sooritamist, siis on ka 21.11.2021 keeldumine käsitatav toiminguna ja seda ei ole võimalik tühistada. Kaebust tuleb tõlgendada viisil, et kaebaja taotleb vangla kohustamist vaadata tema 18.10.2021 taotlus uuesti läbi ja väljastada talle garantiikiri ning Tallinna Vangla 30.12.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/551-2 tühistamist. Tallinna Vangla on 21.11.2021 vastuses ja 30.12.2021 vaideotsuses õigesti viidanud, et RVastS § 6 lg-s 1 sätestatud eeldused toimingu sooritamise nõudmiseks ei ole täidetud. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda nn garantiikirja ning kinnipeetava julgeolek vanglas ei sõltu garantiikirja olemasolust või puudumisest. Vanglal on seadusest tulenev kohustus (nt VangS § 66) tagada vangla üldine julgeolek, mis hõlmab ka vanglas viibivate isikute (sh kinnipeetavate) elu ja tervise kaitset. Pole alust eeldada, et vangla suhtuks julgeoleku tagamisse hooletult või pealiskaudselt. Vangla on 2
(4)3-22-35 kaebajale selgitanud, et tema julgeolek on tagatud. Pelgalt asjaolu, et kaebaja ei ole teabe- ja uurimisosakonna ametnikega vestelnud, ei tähenda, et vanglal puuduks info kaebaja julgeolekut mõjutavate asjaolude kohta. Samuti on vangla toonud välja, et kaebaja on nii pärast taotluse esitamist kui ka hiljem käinud korduvalt jumalateenistustel, osalenud sotsiaalprogrammides ja võtnud osa huvitegevusest (lauamängude mängimine, kunstiring, etteütlus jms). Seega ei nähtu, et kaebaja oleks pidanud väidetava hirmutunde tõttu viibima üksnes kambris. Eluliselt ei ole ka usutav, et garantiikiri saaks väidetavat ohu- või hirmutunnet kuidagi leevendada. Vaideotsuse tühistamise nõude osas tuleb kaebus samuti tagastada
§ 45
lg 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus rikuks tema õigusi vaide esemest sõltumata. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
- X palub 16.03.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.03.2022 määrus ning teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohus on kaebuse Tallinna Vangla paljasõnaliste väidete alusel põhjendamatult tagastanud. Kaebaja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ega korda neid. Lisaks palub kaebaja tagastada tema kaebuse originaal, sest kaebajal puuduvad koopiate tegemiseks rahalised vahendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb võtta
§ 207lg 1 alusel menetlusse.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 119
lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
§ 204
lg 1) ning vastab piisavalt
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9. Halduskohus tagastas X kaebuse
§ 121
lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vastustajalt taotletud garantiikirja väljastamist ja Tallinna Vangla 30.12.2021 vaideotsus nr 5-15/21/551-2 ei riku iseseisvalt tema õigusi. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta.
- Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja esitas 18.10.2021 taotluse toimingu sooritamiseks ja taotluse rahuldamisest keeldumine saab RVastS § 6 lg 1 kohaselt kaebaja õigusi rikkuda siis, kui pädev haldusorgan oli kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust saada vanglalt garantiikiri selle kohta, et tema elu ja tervise kaitse on vanglas tagatud. Vastustaja ja halduskohus on asjakohaselt viidanud, et vanglal on VangS §-st 66 tulenevalt kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab nii vangistust reguleerivate õigusaktide täitmise kui ka üldise julgeoleku vanglas. Seda kohustust on täpsustatud paljudes teistes sätetes, mis reguleerivad nt kinnipeetavate jälgimist, saatmist, paigutamist, suhtlemist, distsiplinaarkorras karistamist, julgeolekuabinõusid, kinnipeetavatele keelatud esemeid ja aineid, turvasüsteeme jne. Vangla on kohustatud kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid täitma sellest sõltumata, kas kinnipeetav seda taotleb või soovib selle kohta mingit kinnitust. Seega ei saa garantiikirja väljastamata jätmine rikkuda kaebaja õigusi.
- X 18.10.2021 taotlustes ei ole täpsemalt piiritletud, milles peaks vangla antava garantii sisu seisnema. Garantii all mõistetakse tavapäraselt sellist olukorda, kus garantii andja kohustub võlausaldaja nõudel täitma n-ö garanteeritud kohustuse (vrd võlaõigusseaduse § 155 lg 1). Võib eeldada, et kaebaja on soovinud garantiikirja eesmärgiga, et vangla hüvitaks talle võimalikult tekkiva kahju. Ringkonnakohus rõhutab, et kui vangla jätab õigusaktides ettenähtud kohustused täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt ning sellega põhjustatakse kinnipeetavale kahju, siis on kinnipeetaval RVastS §-de 7–9 alusel võimalik nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Seejuures sõltub kahjuhüvitise väljamõistmine mh sellest, kas nõue on esitatud õigeaegselt, kas kannatanud ei olnud võimalik kahju tekkimist vältida või kahju suurust vähendada ning kas ei 3
(4)3-22-35 esine aluseid avaliku võimu kandja vastutuse piiramiseks (RVastS § 13). Kaebajal ei saa olla subjektiivset õigust nõuda vanglalt garantiikirja, millega vangla võtab kohustuse hüvitada kahju sõltumata seaduses sätestatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste olemasolust.
- Kuna halduskohus tagastas X kaebuse õigesti, siis puudus halduskohtul ka vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust.
- Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.03.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)