Süüdistatav IGOR GERASKIN, isikukood 39309072531; xxxx; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; xxxx; 8 kehtivat kriminaalkaristust, viimati kriminaalkorras karistatud: 23.09.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega
lg 2 p 3 järgi 2 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud vangistusele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.09.2015 otsusega mõistetud karistuse (7 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks oli 14.08.2012) ärakandmata osa 2 kuud ja 22 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 4 kuud ja 22 päeva vangistust. Kahtlustatavana kinni peetud 21.12.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 9 aastat 6 kuud vangistust. 1 IGOR GERASKIN süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 21.12.2020 karistusaja hulka ning Igor Geraskini karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 21.12.
lg 4 alusel konfiskeerida: - - 21.12.2020 sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, VIN-kood xxxx, läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud: - tulirelv Nagan, seerianumber лр xxxx (pakend nr 5) – antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti relvade hoiuruumi, akti nr xxxx, 08.02.2021 Ekspertiisiobjektid – ekspertiisist järele jäänud ained (sh tabletid), mis jäeti keemiaosakonda. Narkootilised ained – hävisid ekspertiisi käigus (kasutati ära analüüside tegemisel).
lg 1 alusel konfiskeerida sularaha summas 45,00 eurot (2x20 eurot ja 1x5 eurot), mis tagatiskontole AS Swedbank. on kantud 12.01.2021 PPA Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Igro Geraskinile käerauad xxxx koos võtmega, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida majandustalituse hoiuruumis, akti nr xxxx, 26.03.
lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 sätteid, tegutsedes grupis koos tuvastamata isikutega, omandas ajavahemikul alates 14.02.2020 kuni 29.08.2020 täpselt kindlaks tegemata ajal, kohast ja isikutelt suures koguses narkootilist ainet – amfetamiini massiga 1346,9 grammi (narkootilise aine ekspertiisiakt 22.10.2020.a, nr xxxx). Omandatud narkootilist ainet, mis oli pakendatud nelja plastmassist karpi, ta hoidis ja vedas 29.08.2020 sõiduautoga xxxx, reg.nr xxxx, garaažiboksi nr 4, aadressil xxxx, kust see 01.09.2020 toiminud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt avastati ja ära võeti. Samuti leiti Igor Geraskini kinnipidamisel 21.12.2020 tema pükste taskust minigrip kilekott 5 kollast värvi MDMA tabletiga ja minigrip kilekott narkootilise ainega kokaiin (narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxxx). 3 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 7
Samuti süüdistatakse Igor Geraskinit selles, et tema omamata relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud relvaluba ning RelvS § 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisluba, soetas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult revolvri „Nagan“, mis kuulub tulirelvade hulka, ja 15 laskekõlblikku 7,62x38R kaliibrilist revolvripadrunit, mis kuulusid tulirelva laskemoona hulka, ning hoidis neid enda valduses ja kandis kaasas õlakotis kuni 21.12.2020, mil need Politsei- ja Piirivalveameti poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Vastavalt 03.02.2021 tulirelva ekspertiisiaktile nr xxxx ekspertiisiks edastatud Igor Geraskini valdusest leitud ja äravõetud relv on Tuula relvatehases valmistatud lakekõlblik revolver Nagan, seerianumber лр xxxx, mis kuulub tulirelvade hulka, ning esitatud 15 laskekõlblikku revolvripadrunit kaliiber 7,62x38R kuulusid tulirelva laskemoona hulka. RelvS § 1-1 lg 2 järgi relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 9 lg 1 alusel isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. RelvS § 11 p-s 1 on sätestatud, et tulirelv ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on relva soetamiseks vaja soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab relva soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 alusel annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva RelvS ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Samuti annab relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. 8
4 II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Igor Geraskin tunnistas end kohtuliku uurimise käigus süüdi osaliselt, eitades süüteo toimepanemist grupis. Ta kasutas oma õigust ütlusi mitte anda ning keeldus kohtus ütluste andmisest, seega tema eeluurimisel antud ütlused avaldati KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistajad K.L, D.Š, V.P ja V.K. Tunnistaja A.V keeldus kohtuistungil KrMS § 71 lg 1 p 1 ütluste andmisest ja tema poolt kohtueelsel uurimisel 01.02.2021 antud ütluste tõendina vastuvõtmine toimus KrMS § 291 lg 3 p 1-3 alusel ning tema ütlused avaldati. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010). Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteoepisoodis uuritud tõendid - - - - - - - - 01.09.2020 läbiotsimismäärus ning selle alusel teostatud läbiotsimise protokoll ja fototabelid selle juurde, lisatud CD-R plaat – tõendab asjaolusid, mis on seotud Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 läbiotsimisega ja narkootilise aine amfetamiin avastamisega /II kd, tl 1-24/; narkootilise aine ekspertiisi määrus ja selle alusel teostatud ekspertiisiakt nr xxxx (22.10.2020) koos ekspertiisi kulude õiendiga – kinnitab asjaolu, et Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 läbiotsimisel avastati narkootilist ainet amfetamiin /II kd, tl 25-34/; arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi määrus ja selle alusel teostatud arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (23.10.2020) koos ekspertiisi kulude õiendiga – ekspertiisiaktist nähtub, et Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 läbiotsimisel avastati suur kogus narkootilist ainet amfetamiin /II kd, tl 35-41/; DNA ekspertiisimäärus ja DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (30.10.2020) koos alleelitabeli, selgitustega aktis enamkasutatud mõistetele ja sõnastustele ning ekspertiisi kulude õiendiga – ekspertiisiaktist nähtuvad DNA-profiilid ja DNA-jäljed, mis on seotud Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 läbiotsimisel avastatud suure koguse narkootilise ainega amfetamiin /II kd, tl 42-68/; DNA ekspertiisimäärus ja DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (06.11.2020) koos alleelitabeli, selgitustega aktis enamkasutatud mõistetele ja sõnastustele ning ekspertiisi kulude õiendiga – tõendab asjaolu, et Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 läbiotsimisel avastatud pakenditel, milles oli suur kogus narkootilist ainet amfetamiin, olid Igor Geraskini DNA-jäljed /II kd, tl 69-81/; 25.11.2020 kriminaalasjade eraldamise määrus – määrusest nähtub, et Igor Geraskinit puudutavad materjalid eraldati kriminaalasjast nr 20240100060 eraldi menetlusse, uue kriminaalasja nr 20240100061/II kd, tl 91-92/; 04.11.2020 jälitustoimingu protokoll koos tõlkega, lisatud DVD plaat – tõendab asjaolusid, mis on seotud narkootilise aine käitlemise raames I. Geraskini ja V. P. kokkusaamistega /II kd, tl 93-113/; 30.10.2020 jälitustoimingu protokoll, lisatud kaks ekraanitõmmist ja DVD+R plaat - tõendab asjaolusid, mis on seotud Igor Geraskini Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 juures liikumistega ja sinna sisenemistega; 5 - - - - - - - - 03.09.2020 jälitustoimingu protokoll, lisatud DVD+R plaat - tõendab seda, kuidas Igor Geraskin toimetas 29.08.2020 Kohtla-Järve linnas asuvasse Xxxx garaažiboksi nr 4 valges kilekotis suure ja kaalult raske eseme; 30.10.2020 jälitustoimingu protokoll, lisatud kaks ekraanitõmmist ja DVD+R plaat tõendab asjaolusid, mis on seotud Igor Geraskini Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 juures liikumistega ja sinna sisenemistega /II kd, tl 114-119/; DNA ekspertiisimäärus ja DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (10.12.2020) koos alleelitabeli, selgitustega aktis enamkasutatud mõistetele ja sõnastustele ning ekspertiisi kulude õiendiga – tõendab asjaolu, et Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 läbiotsimisel avastatud pakenditel, milles oli suur kogus narkootilist ainet amfetamiin, olid Igor Geraskini DNA-jäljed /II kd, tl 82-90/; Narkootilise aine ekspertiisi määrus ja selle alusel teostatud narkootilise aine ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (16.02.2021) koos ekspertiisi kulude õiendiga – kinnitab asjaolu, et 21.12.2020 Igor Geraskini kinnipidamisel tema läbivaatusel avastatud 5 kollast värvi tabletti on narkootiline aine MDMA, pulbriline aine minigripis on kokaiin ning samal päeval I. Geraskini elukoha asukohaga Xxxx, läbiotsimisel leitud elektronkaaludel leidub amfetamiini ja kokaiini jälgi /III kd, tl 5-11/; DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (20.01.2021) koos alleelitabeli, selgitustega aktis enamkasutatud mõistetele ja sõnastustele ning ekspertiisi kulude õiendiga – tõendab asjaolu, et 21.12.2020 Igor Geraskini kinnipidamisel tema läbivaatusel avastatud minigrip kilekottidel, milles ühes oli 5 kollast värvi tabletti ja teises pulbriline aine, ning samal päeval I. Geraskini elukoha asukohaga Xxxx, läbiotsimisel leitud elektronkaalul, olid Igor Geraskini DNA-jäljed /III kd, tl 12-21/; Läbiotsimise taotlus (17.12.2020) ning selle alusel teostatud läbiotsimise protokoll ja fototabelid selle juurde (21.12.2020) – tõendab asjaolu, et Igor Geraskini läbivaatusel avastati minigrip kilekotid, milles ühes 5 kollast värvi ecstasy tabletti ja teises niiske beežikat värvi pulbriline aine, sularaha summas 45,00 eurot ning xxxx asuvast korterist avastati elektronkaal /II kd, tl 197-210/; Asitõendi vaatlusprotokoll 05.01.2021 ja raha tagatiskontole kandmise määrus 05.01.2021 (sularaha sissemakse) – näitab Igor Geraskini kinnipidamisel avastatud sularaha summas 45,00 eurot /III kd, tl 1-4/; Äriregistri väljatrükk – tõendab asjaolu, et Xxxx asuva garaažiboksi nr 4 omanik on V.K /III kd, tl 22-23/; Tulirelva ja laskemoonaebaseadusliku käitlemisega seotud süüteosepisoodis uuritud tõendid - - - - Läbiotsimismäärus ning selle alusel teostatud läbiotsimise protokoll ja fototabelid selle juurde (21.12.2020), lisatud DVD+R plaat – tõendab asjaolu, et sõiduki xxxx, reg.nr xxxx, läbiotsimisel avastati õlakott, milles relvataoline ese ja padrunid, ning rull kilet /II kd, tl 129144/; Tulirelva ja padrunite ekspertiisi määrus ning selle alusel teostatud tulirelva ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (03.02.2021) koos fototabeli ja ekspertiisi kulude õiendiga – kinnitab asjaolu, et 21.12.2020 Igor Geraskini kinnipidamisel sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx läbiotsimisel avastatud tulirelv on laskekõlblik revolver Nagan, kaliiber 7,62x38R ning 7,62x38R kaliibrilised 15 revolvripadrunit on laskekõlblikud ja on ette nähtud laskmiseks Nagani süsteemi revolvritest /II kd, tl 145-155/; DNA ekspertiisimäärus ja DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (20.01.2021) koos alleelitabeli, selgitustega aktis enamkasutatud mõistetele ja sõnastustele ning ekspertiisi kulude õiendiga – tõendab asjaolu, et Nagan tüüpi relval olid Igor Geraskini DNA-jäljed /II kd, tl 156170/; PPA 07.01.2021, nr 3.2-1/380-2 vastus taotlusele – tõendab asjaolu, et Igor Geraskinile ei ole väljastatud relvaluba /II kd, tl 171-172/; Viru vangla 13.01.2021, nr 6-21/4-2 vastus nõudekirjale, lisatud CD-R plaat – tõendab asjaolu, et Igor Geraskinil on tätoveeringud /II kd, tl 120-122/; 6 - - - 21.01.2021 vaatlusprotokoll, lisatud CD-R plaat – vaadeldud on kontoväljavõtteid ja nõudekirjade vastuseid, mis on seotud I. Geraskini ja tema lähedaste varalise seisuga ning mis tõendavad I. Geraskini poolt kriminaaltulu saamist /II kd, tl 173-183/; Transpordiameti 08.02.2021 vastus nõudekirjale sõiduki xxxx, reg.nr xxxx osas, mille kohaselt on sõiduki registrijärgne omanik A.V /II kd, tl 184-196/; 21.12.2020 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll – tõendab Igor Geraskini kinnipidamisega seotud asjaolusid: aega, kuupäeva, kinnipidamisel äravõetud esemete loetelu; Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.12.2020 kohtumäärus nr 1-20-9422 ja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.02.2021 kohtumäärus nr 1-20-9422 – tõendavad Igor Geraskini suhtes kohaldatud tõkendi liiki ja kestvust /III kd, tl 39-59/; Maksu- ja Tolliameti tõendid Igor Geraskini maksustatava tulu kohta /III kd, tl 24-25/; Karistusregistrist väljatrükk /III kd, tl 29-38/; Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.09.2019 otsus nr 1-19-7215 tõendamaks Igor Geraskini varasemat karistatust /III kd, tl 26-28/. Kaitsja esitas kohtuliku uurimise käigus OÜ K garantiikirja Igor Geraskini tööle võtmiseks /III kd, tl 82/. Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. III KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust, ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas on motiiv, et valetada. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohus, olles viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava tegevusele mõlemas süüteoepisoodis on antud õige juriidiline hinnang. Kohus nõustub prokuröri poolt esitatuga selles, et käesolevas menetluses on keskseks küsimuseks, kas süüdistatav Igor Geraskin tegeles narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ning kas ta tegi seda grupis. Igor Geraskini positsioon kohtueelsel uurimisel oli, et ta ei ole seotud leitud ja ära võetud amfetamiiniga. Kohtuistungil kasutas ta süüdistatava põhiõigust keelduda ütluste andmisest ja seda ei saa temale ette heita.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo episood Jälitustoiminguga fikseeriti, et 28.08.2020 kell 11:47–11:50 käisid xxxx, garaažiboksi nr 4 juures V.P ning Igor Geraskin, kes sisenesid ca 30 sekundiks sinna garaaži. Jälitustoiminguga sai 7 fikseeritud ka see, et garaažiboksist lahkudes võttis Geraskin P. garaaživõtme. Seda asjaolu kinnitab ka kohtus üle kuulatud tunnistaja V.P., kes ütles, et ta ei andnud Igor Geraskinile garaaživõtit, vaid selle võtme võttis talt Igor Geraskin. Järgmisel päeval teostati sama paikkonna varjatud jälgimist ning selle käigus fikseeriti, et kell 11:01 liigub selle sama garaažiboksi juurde I.Geraskin sama sõidukiga, kui päev enne, kuid seekord tuleb ta üksi ja toob garaaži kilekotis oleva amfetamiini. Kilekoti, milles oli garaaži pandu, võtab ta aga garaažist lahkudes kaasa. Nimetatud jälitustoimingu protokollis on fikseeritud ka see, et peale garaažist väljumist (kell 11:07) kirjutab ja helistab I.Geraskin kellelegi. Samuti on selles jälitustoimingu protokollis fikseeritud, et kuni läbiotsimiseni ei käinud selles garaažiboksis mitte keegi. Kohus nõustub, et kuigi vaidlust selles osas ei ole, et just I.Geraskin oli see, kes seal garaažis käis ja sinna amfetamiini viis, siis teostati ka päring Viru Vanglale ja uuriti, millised tätoveeringud Geraskinil on. Vastus toetab süüdistuse versiooni, et garaažis käinud isikuks oli Geraskin. Peale Geraskini poolt narkootilise aine garaaži viimist teostati seal läbiotsimine: 01.09.2020 avastati nimetatud garaažiboksist kilekott, mis oli valget värvi, rohelise joonistusega ja milles oli 4 pakki amfetamiiniga, millede kaal oli 696,26; 1109,16 ja 1107,16 ja 1245,68 grammi. Läbiotsimise käigus võeti pakenditelt ka puuteproovid, millega seoses hiljem määrati DNA ekspertiis. Seega kinnitab nimetatud tõend, et just sellel kuupäeval leiti sellest garaažist aine, mille puhul oli alust arvata, et tegemist on amfetamiiniga. Seejärel määrati leitud ja ära võetud ainele ekspertiis, ekspertiisiakt nr xxxx (22.10.2020) kinnitab, et 01.09.2020 läbiotsimisel leitud ja ära võetud aine on amfetamiin. Seejuures on ekspertiisiaktist näha, et leitud ja ära võetud narkootilise aine kaal erineb läbiotsimisel fikseeritud kaalust. See ei tähenda, et osa ainest oleks vahepeal kaduma läinud, vaid seda, et ekspertiisi esitati aine ajal, kui ta oli veel pastataoline, kuid ekspert teostas ekspertiisiülesande kuivanud ainele. 01.09.2020 leiti garaažist selle ekspertiisiakti kohaselt kokku 1346,9 grammi valget ainet, mis sisaldas 95 - 97 protsenti amfetamiinsulfaati. Puhas amfetamiinisisaldus amfetamiinsulfaadis oli 73,4 %, seega puhast amfetamiini oli seega 958 grammi. Seega on tegemist väga kange ja puhta narkootilise ainega. Kohtueelses menetluses teostati ka arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (23.10.2020), mille kohaselt oleks leitud ja ära võetud amfetamiinikogusest piisanud narkootilise aine joobe tekitamiseks 7369-le inimesele. Võrdluseks – seisuga 1.jan. 2020 elas Jõhvis 11 852 inimest, K-Järvel 33 197 inimest, Rakvere linnas 15 085 inimest. Seega saab öelda, et tegemist on siiski väga suure inimeste arvuga, kelle tervist oleks leitud ja ära võetud narkootilise aine kogusega saanud mürgitada. DNA-ekspertiisid - xxxx (30.10.2020), xxxx ja xxxx tõendavad kogumis, et xxxx asuva garaažiboksi nr 4 läbiotsimisel avastatud pakenditel, milles oli suur kogus narkootilist ainet amfetamiin, olid Igor Geraskini DNA-jäljed. Kohtus on üle kuulatud ka tunnistaja D.Š, kes andis ütlusi küll tõrksalt, kuid tema ütlustest nähtub üheselt, et Igor Geraskin oli ka talle avaldanud, et amfetamiin, mille politsei oli 01.09.2020 ära võtnud, oli tema oma. Samuti muretses Geraskin tunnistaja sõnul, et narkootiliste ainete pakil võib olla tema DNA, mis hiljem ekspertiisi käigus ka kinnitust leidis. Seega on jälitustoimingu protokollide, ekspertiisiaktide ja tunnistaja ütlustega kogumis tõendatud, et just I.Geraskin viis nimetatud garaaži narkootilist ainet amfetamiini. Kõige olulisema küsimusena tõstatas prokurör aga küsimuse, kas Igor Geraskinile saab ette heita tegutsemist grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega? 8 Kohus nõustub prokuröri käsitlusega selles, et on üldteada, et isiku süüditunnistamist grupilises kuriteos ei välista iseenesest see, et teise grupi liikme isik on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata. Nii on see ka käesoleval juhul. Isikute grupis tegutsemine tähendab kaastäideviimist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (vt nt RKKKo 3-1-1-97-04, p 21). Igor Geraskinile etteheidetav tegu on konkreetsete narkootilise aine koguste omandamine, vedamine tema kasutuses oleva sõidukiga ning selle hoidmine eelnimetatud garaažiboksis kuni selle narkootilise aine äravõtmiseni politsei poolt. On ilmselge, et sinna garaaži seda narkootilist ainet jätta plaan ei olnud. Geraskini ja tema eeluurimisel tuvastamata kaasosalise/kaasosaliste plaan teenida varalist kasu narkootiliste ainete müümisest jäi katki, sest politsei võttis narkootilise aine ära. Selliseid koguseid ei omandata isiklikuks otstarbeks ning arvestades amfetamiini sisaldust pulbris, ei omandata selliseid koguseid ka otse tänavamüügiks. Seega ei olnud Igor Geraskin enne kinnipidamist lihtne tänavadiiler. Selleks, et selline kogus jõuaks tänavamüüki, s.o tänavadiileriteni, kellele reeglina usaldatakse ikkagi vähe doose korraga (ca 10 – 20) tuleb seda lahjendada. Käesolevas kohtuasjas teostatud ekspertiis näitab, oleks sellest kogusest saanud narkootilise aine joobe ca 7500 inimest. Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et narkootilise aine soetamiseks on ilmselgelt vaja finantsvahendeid. Kohtus uuritud Igor Geraskini ja tema lähedaste pangakontode kohaselt ei olnud Geraskinil endal selliseid rahalisi vahendeid, et soetada sellist kogust narkootilist ainet. Tema sissetulek peale vabanemist veebruaris 2020 kuni kinnipidamiseni oli ainult 652,7 eurot, millest kõik läks kohtutäiturile. Kontolt ei nähtu, et isik oleks tasunud oma arvelt igapäevakulutuste eest. Ka ei ole tema elukaaslase sissetulek olnud selline, et sellest oleks võinud sellises koguses narkootilist ainet soetada. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel on Eesti kuritegelikul turul amfetamiini hind jaemüügis on 15 – 20 eurot grammi eest ja hulgihind 4 – 6 eurot grammi eest. Seega oleks Igor Geraskin saanud temalt leitud ja äravõetud narkootilise aine 1346,9 g amfetamiini realiseerimisel kriminaaltulu 20203,50 - 26938,00 eurot. Kuna Igor Geraskinil endal rahalised vahendid narkootilise aine omandamiseks puudusid, osundab see otseselt sellele, et leitud ja ära võetud amfetamiini soetamist finantseeris kolmas isik (isikud), millele viitab ka asjaolu, et narkootilise ainete pakenditelt leiti ka tuvastamata isiku DNA-d. Seega on tegemist grupiviisilise narkootilise aine käitlemisega ning annab aluse kvalifitseerida Igor Geraskini tegu grupis tegutsemisena. Analüüsides subjektiivset teokoosseisu, on kohus seisukohal, et tegu on toime pandud kavatsetult, mida kinnitab Geraskini sihikindel käitumine ka päev enne garaaži minemist, mil ta hankis endale sõbra vahendusel koha, kuhu narkootiline aine peita. Ehk siis oli tegemist läbimõeldud teoplaaniga kuriteoga, kus isikul oli selge siht ja tegevusplaan, mille narkootlise aine politsei poolt äravõtmine ära rikkus. Sellises koguses amfetamiini soetamine ei ole juhukuritegu. Sellist kogust ja sellisel viisil pakendatud narkootilist ainet ei omandata juhuslikult. Sellist kogust amfetamiini, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ca 7500-le inimesele ja mis on väga kange, ei omandata juhuslikult. Tuginedes kriminoloogilisele kogemusele saab väita, et sellises koguses narkootilisi aineid usaldatakse vaid isikutele, kes täidavad narkootiliste ainete käitlemise ahelas kindlat rolli ja on reeglina ära teeninud kuriteo organisaatorite usalduse. Arvestades narkootilise aine kogust ja kangust, ei ole kohtul alust kahelda, et kuriteo organisaatorite usalduse oli Igor Geraskin pälvimud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo episood Kohtus Igor Geraskin ütlusi ei andnud, seega avaldati tema eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt leidis ta relva umbes nädal aega tagasi ja hoidis seda enda elukoha aadressil xxxx 9 trepikoja rõdul. Samuti selgitas Geraskin ülekuulamisel, et relv „Nagan“ oli leidmisel juba laetud padrunitega. Ja ülejäänud padrunit olid lihtsalt koos relvaga kilekotis. Geraskin avaldas veel, et ta ei ole seda relva katsetanud, ega laadinud. Samuti väitis ta, et kavatses selle relva viia politseisse ja anda ära 21.12.2020, s.o tema kinnipidamise päeval, kuid ei jõudnud. Seega ta ei eitanud tulirelva soetamist ega ka selle hoidmist. Lisaks isiku enda ütlustele tõendavad süüteo toimepanemist tunnistaja Konstatnin Lepiku ütlused mis on seotud sõiduautost xxxx, reg.nr xxxx, 21.12.2020 leitud õlakotiga ja tunnistaja D.Ši ütlused, mis konkreetse relva kohta teavet ei andnud, kuid neist nähtus, et Geraskinil on ka varasemalt olnud kokkupuude tulirelvaga. Samuti tõendava süüteo toimepanemist läbiotsimismäärus ning selle alusel teostatud läbiotsimise protokoll ja fototabelid selle juurde (21.12.2020), lisatud DVD+R plaat – tõendab asjaolu, et sõiduki xxxx, reg.nr xxxx, läbiotsimisel avastati õlakott, milles relvataoline ese ja padrunid; tulirelva ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (03.02.2021) koos fototabeliga kinnitab asjaolu, et 21.12.2020 Igor Geraskini kinnipidamisel sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx läbiotsimisel avastatud tulirelv on laskekõlblik revolver Nagan, kaliiber 7,62x38R ning 7,62x38R kaliibrilised 15 revolvripadrunit on laskekõlblikud ja on ette nähtud laskmiseks Nagani süsteemi revolvritest; DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx (20.01.2021) tõendab asjaolu, et Nagan tüüpi relval olid Igor Geraskini DNA-jäljed; PPA 07.01.2021, nr xxxxvastus taotlusele – tõendab asjaolu, et Igor Geraskinile ei ole kunagi väljastatud relvaluba; Tulirelvapadrunite kogus, mis Igor Geraskinilt leiti oli ebaoluline kuna see jäi alla relvaseaduse § 46 sätestatud määra, kuid tõendatud on tulirelva ebaseaduslik käitlemine Igor Geraskini poolt. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks relvale olid isikul ka padrunid, mis sobisid konkreetsest relvast laskmiseks. Ebaseaduslik tulirelv kujutab endast alati vähemalt abstraktset ohtu ümbritsevale ning
Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Otsese tahtluse puhul teab isik, et miski on ebaseaduslik, kuid suhtub sellesse ükskõikselt. On üldteada, et tulirelva omamiseks peab olema relvaluba, mida Geraskinil ei olnud, seega pidi ta aru saama, et omandades tulirelva ja hoides seda ebaseaduslikult oma valduses paneb ta toime kuriteo. Hinnates kõiki uuritud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Igor Geraskini tegevusele mõlemas süüteo episoodis on antud õige juriidiline hinnang ning tema süü on tõendamist leidnud. Igor Geraskini süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema on süüvõimeline ja võimeline karistust kandma. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine, kohtul ei ole tekkinud ka kahtlust, et isik ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima ning ei oleks võimeline kandma süüdimõistmisel karistust. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. 10 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Oluline on arvestada igas kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Igor Geraskini tegevuses ei ole tuvasstatud karistust kergendavaid asjaolusid. Süüd raskendava asjaoluna
Igor Geraskini tegevus oli kaalutletud, läbimõeldud teoplaaniga, kontrollitult tegutsedes kasu saamise eesmärgiga, milles vahele jäämise riskid olid minimeeritud. See kogumis suurendab süü suurust. Süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega, kuna kohtu hinnangul ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolusid ja tahtis või vähemalt möönis seda.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb karistusena ette kolme kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Seega on vangistuse keskmine määraks 9 aastat.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.
lg 2 näeb ette võimaluse reaalset vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Prokurör tegi kohtule karistusettepaneku, mille kohaselt vaatamata sellele, et tegemist on esimese Igor Geraskini puhul narkokuriteoga, näitab tema varasem korduv karistatus ja asjaolu, et isik asus uuesti kuritegusid toime panema pärast 7,5-aastast vangistust seda, et vabaduses kuritegude toimepanemise jätkamise tõenäosus on Igor Geraskini puhul suur ning lisaks narkootilise aine käitlemisele omas Igor Geraskin sõidukis tulirelva ja laskemoona. Prokurör taotles Igor Geraskini süüdi tunnistamist
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja nõudis talle karistuseks 9 aastat 6 kuud vangistust. Samuti süüdi tunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises nõudes karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Riik peab isikut karistades andma signaali ka ühiskonnale kui tervikule. Rahvatervisevastased kuriteod on karistusseadustikus sanktsioonide mõttes ühed karmimatest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reegelina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. 11 Igor Geraskin on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral (viimane karistus 23.09.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-7215
lg 2 p 3 järgi, mis oli toime pandud vangistuses, samuti on varasemalt karistatud
lg 1, § 121, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 5, 7, § 200 lg 2 p 4, 7,
Kinnipeetavate registri kohaselt viibis Igor Geraskin 14.08.2012-14.02.2020 kinnipidamisasutuses. Arvestades Igor Geraskini teopanust ja asjaolu, et tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, keda varasemad vangistused ei ole mõjutanud õiguskuulekalt käituma, nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi ja määra osas sanktsiooni keskmises määras, mistõttu ei pea põhjendatuks sellest irduda. Karistusmäär vastab isiku süüle, karistuse kohaldamise põhimõtetele ja -eesmärkidele. Küll aga on kohus seisukohal, et põhjendatuks tuleb pidada mõista liitkaristus mitte üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, vaid lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõistes seega ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates Igor Geraskini kinnipidamisest, s.o alates 21.12.
lg 4 alusel konfiskeerida: - 21.12.2020 sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, VIN-kood xxxx, läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud: - tulirelv Nagan, seerianumber лр xxxx (pakend nr 5) – antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti relvade hoiuruumi, akti nr xxxx, 08.02.2021 - Ekspertiisiobjektid – ekspertiisist järele jäänud ained (sh tabletid), mis jäeti keemiaosakonda. Narkootilised ained – hävisid ekspertiisi käigus (kasutati ära analüüside tegemisel).
lg 1 alusel konfiskeerida sularaha summas 45,00 eurot (2x20 eurot ja 1x5 eurot), mis tagatiskontole AS Swedbank. on kantud 12.01.2021 PPA Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Igro Geraskinile käerauad 524910 koos võtmega, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida majandustalituse hoiuruumis, akti nr xxxx, 26.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.