xxx, isikukood xxx, elukoht xxx Juri TOLMATŠOV Sankt – Peterburgski gosudarstvennõi aerokosmitšeskogo priborostrojenija Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja universitet Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja MALAHHOVA 11.03.2022 otsus väärteoasjas nr.2440,22,000633 D KU karistamise osas
lg.1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 2 (kaks) kuud - jätta muutmata. D KU kaitsja Juri TOLMATŠOVI kaebus jätta rahuldamata. Vastavalt
on D K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 02.05.2022. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Artur Kuzmin koostas 14.02.2022 väärteoprotokolli nr. AB 1615145 D Ku kohta selles, et viimane juhtis 14.02.2022 kell 12.27 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Jõhvi – Vasknarva tee 1-sel kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg. Sellega rikkus D K
lg.11 p.2 ja §69 lg.3 ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 11.03.2022 otsusega väärteoasjas nr.2440,22,000633 määrati D Kule
Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse kohaselt on menetlusalusel isikul üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus
Käesoleva väärteo pani menetlusalune isik toime 10 päeva pärast eelmise väärteo toimepanemist. Varem määratud rahatrahv ei täitnud oma eesmärki. Menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil ja seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada teist liiki karistust. D Ku kaitsja Juri Tolmatšov esitas 28.03.2022 Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse äravõtmis osas tühistada, teha uus otsus ja mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses. Kaebuse kohaselt oli menetlusalune isik rikkumisega nõus, tunnistas oma süüd täielikult ja kahetses. Vastavalt KarS §57 lg.1 p.3 on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. Käesoleval ajal on menetlusaluse isiku ülalpidamisel 4 isikut. Menetlusaluse isiku elukoht on xxx, kuid töökoht xxx eemal. Juhul, kui menetlusaluselt isikult võetakse juhtimisõigus ära, võivad tal tekkida probleemid tööl ja ta kaotada sissetulekuallika. Lisaks sellele viitas kaitsja sellele, et menetlusalune isik pani organismis lubatust kõrgema alkoholisisaldusega väärteo toime esmakordselt. Menetlusalune isik on nõus karistusena kandma rahatrahvi. Kaebuse kohaselt ei soovi selle esitaja osaleda kohtuistungil ja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu Narva kohtumaja lahendamiseks Jõhvi kohtumajale. 29.03.2022 määrusega edastati kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 29.04.2022 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/4594-6 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on menetlusalune isik toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Sõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et 2 tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Menetlusalune isik juhtis sõidukit seisundis, kui ta ei olnud suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele erinevatele olukordadele täie mõistusega reageerima. Oma vastutustundetu teoga seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus
Käesoleva väärteo pani menetlusalune isik toime 10 päeva möödumisel eelmise väärteo toimepanemisest. Varem määratud rahatrahv ei ole täitnud oma eesmärki mõjutamaks isikut hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusalune isik käitub liiklust ohustaval viisil, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada teist liiki karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab liiklusest. Kohtuväline menetleja märgib ka, et karistust kergendavat asjaolu KarS §57 lg.1 p.3 alusel tuvastatud ei ole. Samuti ei ole karistust kergendavaks asjaoluks menetlusaluse isiku ülalpidamisel olevad isikud, kuna otsus ei ole seotud rahatrahviga. Kohtuväline menetleja leiab, et töö kaotuse ohu ja võimalikud lisakulud põhjustas menetlusalune isik ise. Kuna ta on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on ta teadlik
ga sätestatud sanktsioonidest. Seega oli menetlusalusel isikul võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad. Lisaks on arusaamatu, kuidas seab juhtimisõiguse äravõtmine ohtu kaebuse esitaja töökoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistuse liik ja määr on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et D Ku kaitsja kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi väärteoasja läbivaatamist kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 29.04.2022 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/4594-6 Viru Maakohtu 19.04.2022 päringule nr.4-22-1004 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. 3 Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.1 alusel.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud alkoholi piirmäära ületades, kas alkoholi piirmäära ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 14.02.2022 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1615145 ja vaidlustatavast 11.03.2022 otsusest väärteoasjas nr.2440,22,000633, on menetlusalune isik rikkunud
lg.11 p.2 ja §69 lg.3 nõudeid.
lg.11 p.2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.
lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes oli 14.02.2022 kell 12.40 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seerianr ARBK-0026, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,17 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk andmetega oli lisatud asja materjalidele ja selle väljatrükiga on allkirja vastu tutvunud ka menetlusalune isik. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholi piirmäära ületamine menetlusalusel isikul kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et alkoholi piirmäära ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses 4 toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib kohus või kohtuväline menetleja vastavalt
lg.3 p.1 kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Tegemist on põhikaristusega. Nagu nähtub
lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena raskeimat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvestatud muuhulgas kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, eelnevat õiguserikkumist ja määratud karistust ning teo toimepanemise aega. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Maakohus viitab siinkohal sarnaselt kohtuvälise menetlejaga Karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt on menetlusalust isikut 04.02.2022 otsusega karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest
lg.2 järgi 04.02.2022 rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, karistus on täidetud 16.02.2022, s.o. peale käesolevas asjas menetletavat väärtegu. Eeltoodu nähtub ilmekalt, et varasem karistus väärteokorras rahatrahvi näol ei ole menetlusalusele isikule avaldanud piisavat mõju. Määratud rahatrahvi on menetlusalune isik tasunud ära peale järjekordse väärteo toimepanemist ning asunud mootorsõidukit juhtima alkoholi piirmäära ületades. Mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Asudes juhtima sõidukit alkoholi piirmäära ületades, on igal juhul 5 tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit linnas ja ajal, mil liiklus on eriti intensiivne ja inimesed on nii jalgsi kui sõidukitega liikvel. Menetlusalune isik ei ole ilmselgelt oma varasemat liiklusalast karistus hinnates midagi õppinud ega oma liiklusalast käitumist muutnud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et vältimaks menetlusaluse isiku osalemine liiklus teatud perioodil on vajalik tema suhtes kohaldada põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Sellisel juhul on menetlusalusel isikul võimalus oma tegude üle järele mõelda, teha järeldused ja edaspidi käituda liikluses korrektselt. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras ning samuti ka alla lisakaristuse võimaliku miinimummäära. Asjaolusid, mida kohtuväline menetleja arvestas karistuse liigi ja määra määramisel, käsitles maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus toetab neid põhjendusi ja ei pea neid vajalikuks siinkohal korrata. Arvestades menetlusalust isikut ja eelnevalt toodud põhjendusi leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just sellise karistuse liigi ja suurusega. Karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine alla 2 kuu ei ole antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse suuruse osas jätta muutmata. Kaitsja väitega selles osas, et karistust kergendava asjaoluna tuleb käesolevas väärteoasjas arvestada KarS §57 lg.1 p.3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust, maakohus ei nõustu. Nimetatud asjaolu ei ole menetlusalune isik kunagi väljendanud ja seda ei ole tehtud ka maakohtule esitatud kaebuses. Asja materjalide kohaselt on menetlusalune isik väärteoprotokollis küll omakäeliselt nõustunud rikkumisega, kuid seda ei saa samastada puhtsüdamliku kahetsusega. Samuti ei nõustu maakohus kaitsja väitega selles osas, et menetlusaluse isiku ülalpidamisel on 4 isikut. Nimelt nähtub menetlusaluse isiku kaitsja enda poolt kaebusele lisatud xxx 18.03.2022 tõendist nr.xxx, et I K viibib perioodil 10.12.2019 – 08.10.2022 lapsehoolduspuhkusel. Seega ei ole ilmselgelt tegemist menetlusaluse isiku ülalpeetavaga. Maakohtule jääb kaitsja poolt esitatud kaebusest sarnaselt kohtuvälise menetlejaga arusaamatuks, missugustel põhjendustel võib menetlusalune isik juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotada sissetulekuallika. Kaitsja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et menetlusaluse isiku töö nõuab juhtimisõiguse olemasolu. Mis puudutab kaitsja väidet selle kohta, et menetlusaluse isiku töökoht asub elukohast eemal ja sinna jõudmiseks on vajalik kasutada isiklikku sõiduautot, siis selles osas nõustub maakohus kohtuvälise menetleja poolt kirjalikus vastuses viidatuga – sellega tuli 6 menetlusalusel isikul enne sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades juhtima asumist ja ennast kontrollimata jättes arvestada. Kaitsja viitas kaebuses sellele, et menetlusaluse isiku poolt oli tegemist esmakordse väärteoga, mis on seotud mootorsõiduki juhtimisega lubatust kõrgema alkoholi sisaldusega organismis. Maakohus tunnustab siinkohal menetlusalust isikut selle eest, kuid on seisukohal, et vaid see väide ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebuses taotletakse menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, kuid põhjendusi selle suuruse kohta ei ole kaitsja esitanud. Seega puudub maakohtul võimalus seda kaitsja väidet sisuliselt hinnata. Kokkuvõttes ei ole kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebuses toodud ühtegi sellist alust ja põhjendust, mis annaks alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, mistõttu menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.