KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 14. aprill 2022 Kriminaalasja number 1-20-9500 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. detsembri 2021 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Ilmar Köögi kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik Prokurör ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav Ilmar Köök, isikukood: 36401045219, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik Kannatanu V.K. , isikukood: xxxxxxxx, elukoht: XXX Kannatanu esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. detsembri 2021 otsus osaliselt, s.o - Ilmar Köögile

§ 120

lg 1 järgi mõistetud lõpliku rahalise karistuse osas; asitõendite, üks padrun (kal 38 Special) ja revolver Arminius HW38 nr 1510401 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamise osas. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Ilmar Köögile

§ 120

lg 1 järgi mõistetud rahalise karistuse 150 päevamäära (5889 eurot) hulka kahtlustatavana kinnipidamises viibitud aeg 14.12.2017 s.o üks päev ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 147 päevamäära ulatuses, s.o summas 5771 (viis tuhat seitsesada seitsekümmend üks) eurot, 22 senti.

1. Teha asitõendite üks padrun (kal 38 Special) ja revolver Arminius HW38 nr 1510401, mis asuvad 30.01.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8 alusel Ida Prefektuuris, osas uus otsustus, millega tagastada nimetatud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Ilmar Köögile.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Ilmar Köögi kasuks apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud osaliselt summas 776 (seitsesada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kanda Ilmar Köögi arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS).
4. Ülejäänud valitud kaitsja kulud apellatsioonimenetluses jäävad Ilmar Köögi enda kanda.
5. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Ilmar Kööki süüdistati: 1.1.

§ 121

lg 2 p 2 järgi selles, et tema 13.12.2017 kell 23 haaras XXX talus XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal alkoholijoobe seisundis armukadeduse pinnal tekkinud konflikti käigus jõuga käega oma abikaasal V.K. il vasaku käe randme piirkonnast kinni ning tõmbas enda poole, millega tekitas V.K. ile füüsilist valu. 1.2.

120 lg 1 järgi selles, et ta 13.12.2017 peale kella 23 XXX talus XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal ähvardas alkoholijoobe seisundis oma abikaasat V.K. i tapmisega, öeldes talle, et tapab ta ära ning teeb seda läbi Vene ruleti mängimise. V.K. il oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna ta teadis, mida tähendab mäng Vene rulett. Samuti teadis V.K. , et I. Köök hoiab kodus tulirelvi ning vahetult peale ähvardamist nägi ta maja esimesel korrusel aknalaual revolvrit. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist ka selle tõttu, et vahetult enne ähvardamist kasutas I. Köök tema suhtes vägivalda ning käitus agressiivselt, lõhkudes vihast maja vara – tõmbas vannitoa seinast välja elektrilise küttetoru nii, et lõhutud toru detailid pudenesid kannatanule ja tema pojale pähe, lõhkus ära vannitoa ukselingi ja elutoa kapiuksed. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 06.12.2021 otsusega mõisteti I. Köök

§ 121

lg 2 p 2 järgi õigeks.

§ 120lg 1 järgi tunnistati I.

Köök süüdi ja teda karistati 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega summas 5889 eurot. 3. I. Köögi süüdistuse osas

§ 120

lg 1 järgi leidis maakohus, et kuriteokoosseis on täidetud ja süüdistatav on kuriteo toimepanemises süüdi. 3.

1. Maakohtus uuriti ja avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid: 14.12.2017 lähisuhtevägivalla infoleht; 05.11.2020 asitõendi (kannatanu kõne Häirekeskusele) vaatlusprotokoll koos CDplaadi ja tõlkega; 14.12.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega; 14.12.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokoll; süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; 30.01.2018 asitõendi (revolver Arminius HW38 nr 1510401 ja üks padrun kirjega .38Special) vaatlusprotokoll koos fototabelitega; 30.01.2018 relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8; 15.11.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus; 08.04.2020 järelevalve teostamise vahearuanne nr 18-8/56047-1; 24.04.2020 kriminaalmenetluse uuendamise määrus; 2 20.10.2020 asitõendi (rinnakaamera salvestise) vaatlusprotokoll koos CD-plaadi ja fototabelitega; tõend süüdistatava maksustatava tulu kohta; süüdistatava karistusregistri väljavõte; 2 fotot 14.12.2017 kannatanuna ülekuulamise protokolli juurde; 14.12.2017 läbiotsimismäärus; 14.12.2017 läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega; 30.01.2018 ekspertiisimäärus; 21.03.2018 ekspertiisiakt nr 18E-TB
2. 3.
3. Kannatanu maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatav ähvardas tappa nii tema kui ka tema armukese. Tegemist oli suulises vormis esitatud ähvardusega. Süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et võis seda öelda, kuid ei mäleta. Kuna nii süüdistatav kui kannatanu kinnitasid, et samal õhtul tarvitas süüdistatav alkoholi (viina), on üksikute fraaside väljaütlemise mittemäletamine süüdistatava poolt põhjendatud ja usutav. 3.
4. Uuritud tõenditest nähtub, et kannatanul oli reaalselt alust karta sellise ähvarduse täideviimist. 05.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollist, kus kirjeldatakse 14.12.2017 kell 00.23 kannatanu poolt Häirekeskusele tehtud telefonikõnet, nähtub üheselt, et kannatanu kordas kõne ajal vähemalt kolmel korral, et kardab oma abikaasat ja see hirm oli eelkõige seotud relvaga. Kõnest nähtub, et nende kodus on relvad, kannatanu nägi üht relva maja esimese korruse koridoris, mille tõttu ta ei julgenud allkorrusele minna. Salvestisest nähtub ka, et kannatanu palub võimalusel Häirekeskuse töötajal mitte kõnet katkestada enne kui politsei on kohale saabunud ning seda Häirekeskuse töötaja ka teeb. Eelnimetatud salvestisest nähtub ka, et kannatanu rääkis kõnes, et abikaasa on varem üritanud enesetappu läbi Vene ruleti mängimise, mis kannatanu ütluste kohaselt tähendas seda, et süüdistatav pani püstolisse ühe padruni ja tahtis end maha lasta ning nüüd tahtis ta sama mängu mängida kannatanuga, öeldes, et ootab teda 10 minuti pärast allkorrusel. Häirekeskuse salvestise väljatrükk on kooskõlas 14.12.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodega. Kannatanu maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et ta nägi, kuidas süüdistatav tuli maja teisele korrusele tuppa, kus asub relvade seif, võttis sealt kasti ja läks sellega allkorrusele. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et võttis tõepoolest selle kasti ülakorruselt, kuid seal olid sees dokumendid, mis ta tahtis järgmisel päeval viia ema juurde. Seega on ka kannatanu ja süüdistatava maakohtu istungil antud ütlused selles osas kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Salvestisest nähtub ka, et kannatanu rääkis kõnes Häirekeskuse töötajale sellest, et süüdistatav lõhkus allkorrusel kõike – tegi augu vannitoas, rebis toru ära, lõhkus ukselingi. Maakohtu istungil selgitas kannatanu, et süüdistatav lõhkus ka riidekapi ning hiljem nägi ta toa seinas nuge. Häirekeskuse salvestise väljatrükk ja kannatanu ütlused maakohtu istungil on kooskõlas sündmuskoha 14.12.2017 vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodega. Maakohtu istungil selgitas süüdistatav, et kuivatustoru oli vannitoas halvasti kinnitatud ja kukkus maha ise, kui süüdistatav selle vastu toetus ning kapiuksed läksid katki, kui ta lõi need liiga kõvasti kinni. Kuidas vannitoa ukselink katki läks ja padrun kohvri peale sattus, ei osanud süüdistatav selgitada. Samuti ei mäletanud süüdistatav, kas ta üldse nägi revolvrit ja padrunit allkorrusel puust kohvri peal ning nuge seinas. Maakohtu hinnangul oli tegemist kaitsetaktikaga, ent samuti võis olla tegemist varem viidatud alkoholi tarvitamisega. Ülalnimetatud tõenditest saab teha ühese järelduse, et kannatanul oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine oli käesoleval juhul veenev ja kannatanu sai ähvarduse sisust selgelt aru. 3.
5. Kannatanu hirmutunnet kinnitab ka asjaolu, et kõne ajal Häirekeskusesse kannatanu sosistas. 3 Kaitsja leidis, et sosistamine oli seotud asjaoluga, et kannatanu viibis ühes ruumis koos lastega, kes magasid. Kõnest Häirekeskusesse nähtub aga selgelt, et noorem laps magas, kuid vanem mitte, kuna kuulis samuti allkorruselt lõhkumist. Seega oli maakohtu hinnangul vähemalt osaliselt kannatanupoolne sosistamine kõne ajal seotud asjaoluga, et seda kõnet ei kuuleks pealt süüdistatav. 3.
6. Maakohtu hinnangul pani süüdistatav kuriteo toime otsese tahtlusega. Ähvardades konkreetselt suulises kõnes kannatanut tapmisega ja tegutsedes seda ähvardust kinnitavalt, oli ilmselgelt süüdistatava eesmärk kannatanut hirmutada selliselt, et viimane kardaks reaalselt selle ähvarduse täideviimist. 3.
7. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohtu hinnangul ei esinenud. 3.
8. Kaitsjatasu osas leidis maakohus, et käesolevas kriminaalasjas on see kokku 5490,84 eurot. Kohtulikus menetluses on kaitsja esitanud kirjaliku tasutaotluse summas 4338,84 (koos sõidukuludega) ning sellele on lisatud arved summades 1745,28 eurot, 1502,88 eurot ja 1729,13 eurot (kokku 4977,29 eurot). Kuivõrd taotletav summa ja esitatud arvete kogusumma on erinevad, lähtus maakohus kaitsja kirjalikult taotletavast summast, s.o 4338,84 eurot. Lisaks sellele taotles kaitsja välja mõista kaitsjatasu 14.10.2021 kohtuistungil osalemise eest tunnihinnaga 165 eurot x istungi kestvus + käibemaks 20%. Kaitsja kirjalikust taotlusest ja esitatud arvetest nähtub aga, et Advokaadibüroo HansaLaw ühe tunni hind on 160 eurot käibemaksuta. Kaitsja eeltoodud erisust ei põhjendanud, mistõttu lähtus maakohus summast 160 eurot + käibemaks. Kuivõrd kohtuistung kestis 6 tundi, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele summas 1152 eurot (sh osalemine kohtuistungil 6 x 160 eurot = 960 eurot + käibemaks 192 eurot). Sõidukulude väljamõistmist 14.10.2021 kohtuistungil osalemise eest kaitsja ei taotlenud. 3.
9. Maakohus määras, et asitõendid 1 padrun (kal 38 Special) ja revolver Arminius HW38 nr 1510201 (õigeks on vaja asja materjalide põhjal lugeda küll nr 1510401) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Apellatsioon
10. Viru Maakohtu 06.12.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Köögi kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, kes taotleb järgmist: - tühistada maakohtu otsus osas, millega I. Köök tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 5889 eurot ning teha selles osas uus otsus, millega mõista I. Köök õigeks; - tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus määras asitõendid – 1 padrun (kal 38 Special) ja revolver Arminius HW38, mis asuvad 30.01.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8 alusel Ida Prefektuuris – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele ning teha selles osas uus otsus, millega asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada I. Köögile; - tühistada maakohtu otsus osas, millega I. Köögilt mõisteti KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha 876 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu esindajale kohtulikus menetluses makstud tasu eest 397,80 eurot riigituludesse; - välja mõista Eesti Vabariigilt I. Köögi kasuks maakohtu menetluse kulud kokku 5490,84 eurot (5312,64 eurot õigusabi + 178,20 eurot sõidukulu); - välja mõista Eesti Vabariigilt I. Köögi kasuks kaitsjatasu apellatsioonimenetluses summas 2271,36 eurot; 4 - arvata I. Köögile mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg üks päev. Apellandi hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 5. Apellandi seisukoht maakohtu otsuse kohta tunnistada I. Köök süüdi

§ 120lg 1 järgi.

5.1. Maakohus väljus I. Kööki

§ 120lg 1 järgi süüdimõistmisel süüdistuse piiridest, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada Kr

MS § 339 lg 1 p 8 ja 12 alusel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Alternatiivselt tuleb eeltoodud rikkumine tunnistada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel. Kohtuotsusega tunnistati I. Köök süüdi

§ 120

lg 1 järgi selles, et kohus luges peretüli käigus öeldud fraasi „süüdistatav ähvardas tappa nii tema kui tema armukese“ koosseisupäraseks ähvarduseks. Süüdistusakti lõpposas on aga esitatud süüdistus selles, et I. Köök ähvardas oma abikaasat V.K. i tapmisega, öeldes talle, et tapab ta ära ning teeb seda läbi Vene ruleti mängimise. Süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüks arvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistust ei ole koostatud nõuetekohaselt, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. 5.2. Maakohus ei ole tuvastanud, et ähvardamine tappa kannatanut läbi Vene ruleti mängimise vastab

§ 120lg 1 teokoosseisule, mis tõi kaasa ebaõige materiaalõiguse kohaldamise.

Süüdistusakti lõpposas esitatud süüdistus on kitsendavalt määratlenud teo kirjelduse, et I. Köök ähvardas oma abikaasat tapmisega, öeldes talle, et tapab ta ära ning teeb seda läbi Vene ruleti mängimise. 5.

1. Kohtuotsuse põhjendused, et kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, on vastuolulised ja ebausutavad. Maakohus ei ole tuvastanud kohtuotsuses tuvastatud ähvarduse, s.o süüdistatav ähvardas tappa nii tema kui tema armukese, täideviimise realiseeritavuse kartust. Maakohtu põhjendused tuginevad eelkõige Häirekeskusesse tehtud telefonikõnele, ent maakohus tegi sellest ebaõige üldistuse. Häirekeskusele tehtud telefonikõne stenogrammist nähtub (I kd tl 161): „Mõtlesin esialgu, et ta lihtsalt pirtsutab, aga pärast ütles, et ma ootan sind kümne minuti pärast all. /../ hakkame rääkima…, aga enne seda ütles, et mängime sinuga ühte mängu..“ Selliselt on telefonikõnes selgitanud kannatanu Häirekeskuse töötajale, et ta kardab ja palub kõnet jätkata. Häirekeskusele tehtud telefonikõnest tehtud kohtu järeldus, et abikaasa on varem üritanud enesetappu läbi Vene ruleti mängimise, ei ole kohtumenetluses tuvastatud, kontrollitud ja menetlusosalised ei ole sellele tuginenud. Maakohtu järeldus, et „sellest kõnest nähtub, et nende kodus on relvad, ta nägi ühte maja esimese korruse koridoris, mille tõttu ta ei julgenud allkorrusele minna“, on vastuolus kannatanu ütlustega kohtuistungil, kus tuvastati vastupidine – kannatanu läks allkorrusele, sest kannatanu arvates ähvardas I. Köök teda tappa. Maakohtu poolt tuvastatud faktidest ei saa järeldada, et kannatanu pidas ähvardust reaalseks. Kannatanul tekkis hirmutunne sündmuste suhtes, mida ta sai vaid ise kontrollida ja see ei ole omistatav I. Köögile. 5.
2. Kohtuotsuses esitatud sündmused ei ole usutavalt paigutatavad ajateljele. 5.5 Ajaline vahe konflikti alguse ja Häirekeskusele tehtud kõne vahel koostoimes asjaoluga, et 5 kannatanul oli teave juurdepääsuks relvakapile, loob võimaluse, et sündmuskoht oli lavastatud. I. Köök välistas enda ristküsitlemisel, et esimesel korrusel või mujal majas oleks olnud vabalt kättesaadav padrun või padrunid. Kõik laskemoon oli relvakapis. Kannatanu eitas, et ta teab, kuidas relvakappi avada. I. Köök kinnitas, et kannatanu teadis, kus on relvakapi võti. 5.
3. Kannatanu on kohtumenetluses esitanud asjaolusid teadvalt ebaõigelt. 12.10.2021 kohtuistungil (protokolli lk 11, 13) vastas kannatanu prokurörile ja hiljem kohtule teineteist välistavaid fakte – K: Mis trenni te tol päeval tegite? V: Body-Pump, kuid tol päeval ma ei tulnud trennist. K: Kuid te vastasite prokurörile, et te tulite trennist kell 20.
4. V: Ma ei käinud trennis. Seega on objektiivselt tuvastatud, et kannatanu andis kohtulikul uurimisel teadvalt valeütlusi. Kohus pidi arvestama, et kannatanu, kes on andnud kohtus teadvalt ebaõigeid ütluseid, ei ole usaldusväärne. Kannatanu ütlusi saab aluseks võtta, kui need riimuvad muude tõenditega. 5.
5. Kohtuotsusega on motiveerimatult otsustatud hävitada I. Kööki vara ning see on KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ebaseaduslik. KrMS § 126 lg 3 p 4 võimaldab hävitada asitõendi, mis on väärtusetu asi, piraatkaup või võltsitud kaup. Kohus ei ole tuvastanud, et I. Kööki omandis olev padrun (kal 38 Special) ja revolver Arminius HW38 nr 1510201 vastaks eeltoodud tingimustele. Kui I. Köök mõistetakse õigeks, tuleb talle relvaloa taastamisel asitõendiks olev padrun ja revolver tagastada või on tal õigus need relvaseaduses sätestatud nõuetel võõrandada või realiseeritakse sundvõõrandamisel. Asitõendite võõrandamine toimub ka siis, kui I. Köök tunnistatakse süüdi. Kriminaalasjas puuduvad alused, et I. Köök peaks jääma ilma enda omandist. Seega taotleb kaitsja asitõendite 1 padrun (kal 38 Special) ja revolver Arminius HW38 nr 1510201, mis asuvad 30.01.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8 alusel Ida Prefektuuris, hävitamise otsustuse tühistamist. 5.
6. Menetluskulude määramisel on maakohus ekslikult tuvastanud menetluskulude suuruse. Maakohus on olnud eksituses sõidukulude ja õigusabi osutamise asjaolude eristamisel, samas kaitsjatasu summeeritud kogusumma on õige. Ebaõige on maakohtu järeldus, et 14.10.2021 kohtuistungil osalemise sõidukulusid kaitsja ei taotlenud. On ilmne, et taotluses märgitud kahel erineval kohtuistungil osalemiseks 12.10 ja 14.10 tuli kaitsjal sõita enda tegevuskohast Jõhvi ja tagasi. Taotluses on ekslikult märgitud, et kaitsja on 12.10 kahel korral sõitnud Tallinn-JõhviTallinn. Õige on, et kogu menetluse kestel sõitis kaitsja marsruudil Tallinn-Jõhvi-Tallinn kolm korda (04.03.2021, 12.10.2021, 14.10.2021). 5.
7. Maakohus jättis karistuse mõistmisel arvestamata, et I. Köök peeti kahtlustatavana kinni 14.12.2017 kell 00.40 kuni 14.12.2017 kell 17.
8. Vastavalt

§ 68lg 1 vastab üks vangistuspäev rahalise karistuse kolmele päevamäärale.

Seega on maakohus rikkunud karistuse mõistmisel

§ 68lg 1 nõudeid.

Prokuröri seisukoht apellatsiooni osas

1. Prokuröri hinnangul on apellatsioon põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, v.a I. Köögile mõistetud karistuse osas. 6.
2. Maakohus ei ole väljunud süüdistuse piiridest. Kohtuotsuse osa, millele kaitsja viitab, on kannatanu ütluste refereering. Lisaks konkreetsele süüdistusele on välja toodud ka viis, millisel moel süüdistatav oma ähvardust kavatses realiseerida. Süüdi on I. Köök mõistetud süüdistuses toodud teo eest, milleks on oma abikaasa ähvardamine tapmisega. 6.
3. Kohtuotsuses on üheselt ja arusaadavalt jälgitav maakohtu poolt tõendite hindamine, millele tuginedes tuvastas maakohus

§ 120lg 1 koosseisuelemendid.

Kannatanu selgitas kohtuistungil elulise usutavusega, millisel moel oleks Vene ruletti mängides saanud I. Köök 6 oma ähvarduse realiseerida isegi siis, kui ta ei oleks olnud nõus vabatahtlikult temaga Vene ruletti mängima. Kannatanu selgitas ka seda, et süüdistatava agressiivne käitumine ähvardamisele eelnenud suusõnalise konflikti käigus andis talle alust arvata, et süüdistatav on võimeline oma ähvarduse täide viima. Ähvardamise kuriteokoosseisu üheks elemendiks on see, kas ähvarduse adressaadil oli alust karta ähvarduse täideviimist. 6.

1. Vastupidiselt kaitsja arvamusele ei ole ähvardamise koosseisu tunnuseks asjaolu, kas süüdistatav teab või peab võimalikuks seda, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Samuti on kohus andnud õige hinnangu Häirekeskusesse tehtud telefonikõne salvestisele. Asjaolu, kas süüdistatav on eelnevalt üritanud enesetappu Vene ruletti mängides või mitte, ei oma süüdistuse asjaolude tuvastamise osas tähendust. Samuti ei ole kaitsja apellatsioonis toonud välja, millise asjaolu tõendamiseks pidi kohus andma oma hinnangu kannatanu väitele selle kohta, et ta ootab teda 10 minuti pärast allkorrusel, et mängida Vene ruletti. 6.
2. Prokurör ei nõustu argumendiga, et tulenevalt Häirekeskusele tehtud kõne pikkusest (18:59 minutit) ja asjaolule, et selle kõne ajal mingeid sündmusi ei toimunud, välistab usutavuse, et tegemist oli reaalse ähvardusega. Hinnata tuleb ka enne ähvardamist toimunud sündmusi, mis annab tihti kannatanule selle indikaatori, kuidas hinnata tema aadressil tehtud ähvardust. Antud juhul oli süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud suusõnaline konflikt, mille käigus kannatanu hinnangul käitus süüdistatav esmakordselt sellisel agressiivsel moel, nagu ta varem pole käitunud. Kannatanu ütluste usutavust selles osas kinnitab ka sündmuskoha vaatlus. 6.
3. Kannatanu ja kahtlustatava poolt kirjeldatud sündmused ei anna alust asuda seisukohale, et kannatanu oleks lavastanud oma kodus sellise sündmuskoha, nagu see on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Konfliktses õhkkonnas ja konfliktsituatsioonis on kahe lapsega tegelemine (söötmine, pesemine ja magama panemine) ühel vanemal ja sealhulgas ilma teise vanema abita palju aeganõudvam kui tavapäraselt. Arvestada tuleb asjaoluga, et noorem laps oli kuriteosündmuse ajal 11-kuune, kes veel ei ole võimeline iseseisvalt süüa tegema ja sööma, pesema ega ka tegema neid toiminguid, mis on tavapärased enne magama minekut (ümberriietumine ja pidžaama selga panemine). 6.
4. Kaitsja seisukoha osas, mis puudutab kannatanu poolt valeütluste andmist, leiab prokurör, et kannatanu on samal kohtuistungil selgitanud, et ta plaanis sel õhtul trenni minna, kuid siis mõtles ümber ja ei läinud. Kannatanu on oma ütlustes esinenud vastuolu usutavalt selgitanud ja muus osas on kannatanu ütlused olnud ühesed nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses ja haakuvad teiste uuritud tõenditega. 6.
5. Kohtuvaidluste käigus ei avaldanud kaitsja ega süüdistav oma seisukohta seoses asitõenditega. Kuriteo toimepanemise vahendi hävitamine on kooskõlas kohtupraktika ja seadustega. Seetõttu jääb ebaselgeks, millist kuriteo toimepanemise vahenditega toimetamise viisi kaitsja seaduslikuks peab. 6.
6. Menetluskuludega seonduvalt on prokurör nõus maakohtu arutluskäiguga. Täiendavalt märgib prokurör, et kõik taotlused ja tõendid tuleb I astme kohtus esitada hiljemalt selleks ajaks, kui kohus lahkub nõupidamistuppa. See nõue laieneb ka kaitsjatasu taotlusele. 6.
7. Prokurör nõustub kaitsjaga, et kohtuotsusest ei nähtu, et I. Köögile mõistetud karistuselt oleks

§ 68lg 1 alusel maha arvatud tema eelvangistuses viibitud üks päev.

Seega oleks õige olnud mõista I. Köögile lõplikuks karistuseks 147 päevamäära suurune rahatrahv summas 5771,22 eurot.

1. Kaitsja esitas seoses prokuratuuri vastusega täiendavad seisukohad, milledes jääb varem apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Samuti esitas kaitsja täiendava menetluskulude taotluse. 7 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, uurides kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle, otsust, apellatsiooni ja prokuröri vastuväiteid apellatsioonile, leiab, et Viru Maakohtu 06.12.2021 otsus tuleb tühistada osas, millega kohus määras, et asitõendid üks padrun (kal 38 Special) ja revolver Arminius HW38 nr 1510401 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada lõpliku rahalise karistuse osas, kuna maakohus jättis karistuse hulka arvestamata kahtlustatavana kinnipeetuna viibitud aja. Süüdistatava süüdi tunnistamises

§ 120lg 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

9. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav I. Köök talle

§ 120lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava kaitsjat

§ 120lg 1 järgi õigeksmõistmise taotluse osas edu ei saada.

9.1. Esmalt väidab kaitsja, et maakohus väljus I. Köögi

§ 120lg 1 järgi süüdimõistmisel süüdistuse piiridest.

Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Maakohtu otsusest on üheselt väljaloetav, et I. Köök mõisteti süüdi abikaasa tapmisega ähvardamise eest. Maakohus järeldas õieti, et taolise konkreetse väljendi puhul asjas tuvastatud asjaoludel oli tegemist ilmselgelt suulises vormis esitatud veenva ähvardusega. Kannatanu sai ähvarduse sisust selgelt aru ja tal oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Ähvardades kannatanut suulises kõnes tapmisega tegutses süüdistatav otsese tahtlusega ja realiseeris sellega

§ 120lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu.

Motiveerivas osas maakohus ei korda tõepoolest ühtepuhku, et tapmisähvardus oli esitatud läbi vene ruleti mängimise, kuid tõendite analüüsist tuleb see välja ja seetõttu pole vaja seda pidevalt korrata. 9.2. Kaitsja väidab, et maakohus ei tuvastatud süüdistuse kohast sündmust, mida saaks käsitleda ähvardamisena. Kaitsja hinnangul on süüdistuses ähvarduse realiseerimise viisina välja toodud, et I. Köök ähvardas kannatanu tappa läbi temaga Vene ruleti mängimise. Kannatanu ütluste kohaselt poleks ta aga I. Köögiga Vene ruletti mänginud. Eeltoodust järeldab kaitsja, et kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et ähvardus ei ole teo realiseerimise viisina võimalik, mis välistab kannatanu hirmutunde tekitamise, et ähvardatud viisil võib süüdistatav talle kahju tekitada. Seega ei ole maakohus tuvastanud, et ähvardamine tappa kannatanu läbi Vene ruleti mängimise vastab

§ 120lg 1 teokoosseisule.

Kohtukolleegiumi hinnangul üritab kaitsja kannatanu ütlusi tõlgendades luua pilti, et kannatanul oli valida, kas ta mängib I. Köögiga tol õhtul Vene ruletti või mitte. Selline olukord pole praeguses konfliktisituatsioonis eluliselt usutav. On iseenesestmõistetav, et vabatahtlikult kannatanu seda ei teeks. Seega, kui kannatanu vastab, et „muidugi mitte“, ei oleks ta Vene ruletti mänginud, siis pole võimalik sellest järeldada, et kannatanu silmis oleks kogu oht ähvarduse toimepanemiseks elimineeritud. Kaitsja jätab kaitsetaktikaliselt loomulikult täiesti tähelepanuta uuritava sündmuse õhustiku, milles oli kahe väikelapsega kannatanu sel hetkel. Toorelt jõhkrutsev ja esemeid purustav süüdistatav ei olnud sel hetkel mingi turvalisust kehastav etalon. Kannatanu on detailselt kirjeldanud seda olukorda, millesse ta äkitselt oli sattunud. „Siis tõmbas vannitoa seinalt siugtoru maha ja siis kõige jõuga viskas selle toru läbi terve köögi teise tuppa. Ma jõudsin katta poega, sest killud hakkasid pudenema. …Ta ei seisnud paigal, käis kogu aeg ühest kohast teise. Lõhkus kapi esimesel korrusel. ...Mul oli tunne, et ta lõhub terve esimese korruse ära.“ Süüdistatav ähvardas kannatanut tapmisega ja kui ta tuli teisele korrusele siis ütles, et “Tule alla, mängime sinuga vene ruletti, vaatame kellele Jumal elu säilitab.“ Kannatanu hirmu süvendas asjaolu, et tema teada oli süüdistataval palju relvi ja padrunisarnaseid esemeid. Kui 8 kannatanu jooksis alla telefonide juurde, et politseisse helistada, siis ta märkas koridoris aknalaual relva, mida enne seal ei olnud. (Ko To 2 kd, tl 94) Seega on kannatanu andnud maakohtu istungil ütlusi: „Alguses ta lihtsalt ütles, et tapab minu ja tema, alles pärast ütles, et tapab mu Vene ruleti abil.“ Samuti on kannatanu täpsustanud, et „Mind hirmutas tema seisund, see, et ta kõike lõhub, kuna varem ei olnud midagi sellist juhtunud“ ning „Sel ajal kui ma läksin alla telefonidele järgi ja nägin revolvrit ja nuge seinas, siis ma mõistsin, et tema sõnad on reaalsed.“ Kannatanul oli kujunenud olukorras I. Köögi agressiivse käitumise tõttu põhjendatud hirmutunne, et I. Köök viib oma ähvarduse täide. 9.

1. Kaitsja leiab väheveenvalt, et maakohtu põhjendused selle kohta, et kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, on vastuolulised ja ebausutavad. Kaitsja hinnangul tekkis kannatanul hirmutunne sündmuste suhtes, mida ta sai vaid ise kontrollida ja see ei ole omistatav I. Köögile. Süüdistatav on eitanud realiseeritavaks peetava ähvarduse tegemist. Kohtuotsuse eelmises punktis on juba analüüsitud, miks on usutav kannatanul hirmutunde tekkimine ning kartus, et I. Köök viib oma ähvarduse täide. Et ähvardus oli reaalne ja hirmutunnet tekitav on käesoleval juhul tajutav ka objektiivsele kõrvalseisjale. Sündmuse käiku ja muuhulgas maja olustikus asetleidnud inventari lõhkumist jälgides on mõistetav, et kannatanus hirmutunde tekitamine oligi süüdistatava tegevuse eesmärk. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja tõlgendusega, et asjaolu, et kõne Häirekeskusele kestis ligi 19 minutit ning sel ajal ei teinud I. Köök midagi, et enda ähvardust realiseerida, välistab usutavuse, et tegemist oli reaalse ähvardusega, mille täideviimist oli kannatanul alust karta. Kõnest Häirekeskusesse nähtub, et kannatanu oli endiselt hirmul ja ta palus Häirekeskuse töötajal olla temaga liinil kuni politsei saabumiseni. Ähvardus oli selleks hetkeks juba toime pandud, Häirekeskusele tehtud kõnele eelnes I. Köögi agressiivne ja süüdistav käitumine ning kannatanul oli tekkinud põhjendatud hirm, et I. Köök võib ähvarduse ka realiseerida. 9.
2. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsuses esitatud sündmused ei ole ajateljele usutavalt paigutatavad. Kaitsjale tundub ebausutav, et konflikti alguse ja Häirekeskusesse helistamise vahele sai jääda 4 tundi. Eeltoodu annab ainest oletada, et püstoli ja padruni esimesel korrusel kasti peale asetamine ja nugade seina viskamine võis olla lavastatud. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga sündmuste ajateljelisest ebatõenäosusest ei nõustu. Kannatanu kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt jõudis ta koju umbes kell 20.
3. Süüdistatav kinnitas, et tavaliselt tuleb kannatanu trennist kl 20.30-21 paiku, seega võis kannatanu ka sel päeval nimetatud ajal koju tulla. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et koju jõudes I. Köök juba ootas teda koridoris ning küsis, kuidas trenn läks, olles ise samal ajal alkoholijoobes. Seega sai konfliktisituatsioon alguse ligikaudu kella 20.30 paiku. Kannatanu on maakohtus andnud ütlusi selle kohta, kuidas tülitsemisega samal ajal pani ta magama 11-kuuse lapse, seejärel pesi vannitoas 4,5-aastast last ja pani ka tema magama. Eelkirjeldatud tegevused võtavad laste vanusest tulenevalt piisavalt aega, ilma samal ajal konfliktisituatsioonis olemata. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutav, et sündmuste vahele suutis kannatanu mahutada ka läbimõeldud sündmuskoha lavastamise. 9.
4. Kaitsja leiab, et kannatanu on andnud valeütlusi ning need on vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub siinkohal prokuröriga, kelle hinnangul on kannatanu selgitanud, miks ta ütles prokurörile, et ta sõitis trenni, kuigi tegelikult ta tol õhtul trennis ei käinud. Kannatanu on ka ringkonnakohtu hinnangul oma ütlustes esinenud vastuolu (mis süüdistuse hindamise seisukohast ei oma ka kaalukat tähendust) põhjendanud, ent ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et 12.10.2021 kohtuistungi protokollis ei ole seda selgitust kõiges kajastatud, see nähtub vaid helisalvestiselt. Alates kl 16:30:18 on kannatanu andnud vastuse kohtuniku küsimusele: „Missugust trenni te tol päeval tegite?“ - „BodyPump, aga sel päeval ma ei olnud 9 trennis. Ma kartsin öelda.“ Kohtuniku küsimusele „Te täna prokurörile vastasite, et te tulite trennist?“ vastas kannatanu: „Ma ütlesin, et ma läksin trenni, aga ma trenni tegelikult ei läinud.“ Kohtunik: „Te ütlesite konkreetselt, et tulite trennist kell 20.30.“ Kannatanu: „Tavaliselt sel ajal lõppeb trenn. Tavaliselt sel ajal tulen koju kui trenn lõppeb.“ Kohtunik: „Te ei käinud trennis?“ Kannatanu: „Ei“ ja „Ma trennisaali ei sisenenud, minu käest ei küsitud ja ma ei rääkinud.“ Samuti on kannatanu kaitsja küsimusele peale, „Kas 13.12.2017 Ilmari poolt tehtud etteheited, et olite kellegi teisega, vastasid tegelikkusele või mitte?“ vastanud, et „Ma olin sõpradega.“ Seega ei nähtu eeltoodust, et kannatanu oleks andnud valeütlusi, kuivõrd pealtnäha vastuolu esinemist ütlustes on kannatanu selgitanud. 9.
5. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, et I. Köök tuleb talle

§ 120lg 1 järgi etteheidetavas teos süüdi mõista.

Maakohtu otsus jääb selles osas muutmata. Karistus 10. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt

§ 68

lg 1 kinnipidamisaja arvestamise rikkumisega seonduvalt väärib kaitsja apellatsioon tähelepanu. 10.1.

§ 120

lg 1 näeb karistusena ähvardamise eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 10.2. Maakohus on I. Köögi

§ 120

lg 1 järgi süüdi tunnistamisel mõistnud talle karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 5889 eurot. I. Köögile mõistetud karistuse liiki ega suurust ei ole vaidlustatud. I. Köögi päevasissetuleku suuruseks 2017. aastal on maakohus arvutanud 39,26 eurot ning ka selles osas puudub vaidlus. 10.3. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus ja kinnipidamine karistusaja hulka.

I. Köögi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta kahtlustatavana kinni 14.12.2017 kell 00.

1. Samast protokollist nähtub ka, et I. Köök vabastati samal päeval kell 17.
2. Seega oli I. Köök kinni peetud ühe päeva ning see tuleb

§ 68lg 1 järgi arvata karistuse hulka.

Eeltoodut pole maakohus teinud. 10.4.

§ 68

lg 1 näeb ette, et ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Võttes arvesse, et I. Köök oli kinni peetud ühe päeva, tuleb talle mõistetud rahalise karistuse hulka arvata tema kinnipidamises viibitud aeg 1 päev (rahalisest karistusest maha arvata 3 päevamäära) ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 147 päevamäära ulatuses. Kuivõrd I. Köögi päevasissetuleku suurus

1. aastal oli 39,26 eurot, vastab 147 päevamäärale I. Köögi puhul 5771,22 eurot. Asitõendid
2. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on rikkunud KrMS § 126 lg 3 p 4, kui määras revolvri ja padruni hävitamisele kui väärtusetud asjad ning leiab, et maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ning asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel I. Köögile tagastada. 11.
3. Kohtukolleegiumi hinnangul väärib ka asitõendite hävitamisega seonduvalt kaitsja apellatsioon tähelepanu. 11.
4. Käesoleval juhul on prokurör kohtuvaidlustes taotlenud revolvri ja padruni kui kuriteo toimepanemise vahendi hävitamist, millise taotluse on maakohus ka rahuldanud. Maakohus on leidnud, et õiguslik alus asitõendite hävitamiseks on KrMS § 126 lg 3 p 4, seda sealjuures põhistamata. Eeltoodud seisukohaga ei saa aga nõustuda. 11.
5. Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Käesolevas asjas pole vaidlust, et üks padrun (kal 10 38 Special) ja revolver Arminius HW38 nr 1510401 kuuluvad I. Köögile, kellel oli relvade omamiseks ka vastav luba. 11.
6. Süüdistatava omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib (vt RKKKo nr 3-1-1-51-13, p-d 8-10). Toimiku materjalidest ei nähtu, et I. Köögilt oleks talle kuuluv padrun ja revolver konfiskeeritud, ka ei ole prokurör vastavat taotlust esitanud. Seega on praegusel juhul maakohus määranud KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele asitõendi, mille omanik oli teada ning mida polnud eelnevalt konfiskeeritud. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 järgi. 11.
7. Lähtudes eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse asitõendina äravõetud ühe padruni (kal 38 Special) ja revolvri Arminius HW38 nr 1510401 hävitamise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tagastab padruni ja revolvri I. Köögile. Menetluskulud maakohtus
8. Kaitsja leiab, et maakohus on olnud eksituses sõidukulude ja õigusabi osutamise asjaolude eristamisel, ent kaitsjatasu summeeritud kogusumma on õige. Kohtukolleegiumi hinnangul ning ka kaitsja enda kinnitusel on maakohus siiski jõudnud korrektse lõpptulemuseni, mis ei too kaasa maakohtu otsuse selles osas muutmist ning seega pole seda vajalik korrata. Menetluskulud ringkonnakohtus
9. Apellatsioonimenetluses on esitatud kaks I. Köögi kaitsja menetluskulude nimekiri, mille kohaselt taotletakse I. Köögi poolt apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude summas 2655,36 eurot Eesti Vabariigi kanda jätmist. 13.
10. 20.12.2021 koostatud arve nr 1902952 ja spetsifikatsiooni kohaselt on vandeadvokaat J. Leppik osutanud õigusabi 11 tundi 50 minutit tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on õigusabi osutatud 2271,36 euro ulatuses, sh käibemaks 378,56 eurot. Spetsifikatsiooni kohaselt osutas vandeadvokaat J. Leppik õigusabi järgmises: kohtulahendi kuulutamisel osalemine ja telefoninõupidamine kliendiga 20 minutit, kohtuotsusega tutvumine 1 tund, kohtuistungi protokolliga tutvumine 1 tund 45 minutit, taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks 15 minutit, apellatsiooni koostamine 8 tundi 15 minutit ning nõupidamine kliendiga 15 minutit. Kokku osutas kaitsja teenust 11 tundi 50 minutit. 13.
11. 10.02.2022 koostatud arve nr 1903208 ja spetsifikatsiooni kohaselt on vandeadvokaat J. Leppik täiendavalt osutanud õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on arve nr 1903208 alusel osutatud õigusabi 384 euro ulatuses, sh käibemaks 64 eurot. Spetsifikatsiooni kohaselt on arve koostatud prokuratuuri vastusele seisukoha koostamisele eest, millele vandeadvokaat J. Leppikul kulus 2 tundi. 13.
12. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKKo asjas nr 3-1-1-90-16, p 16, RKKKm asjas nr 1-19-2759, p 9). Selleks, et kohus saaks kontrollida valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, on kaitsja kohustatud esitama koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule ka dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks toiminguteks on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud (RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, p 1067, nr 1-17-7111, p 23) 11 13.
13. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna ka kuni 170 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKo 1-20-2473, p 9). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (RKKKo 3-1-1-64-15, p 73). Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr-d 3-1-1-99-11, p-d 9-12; 3-1-1-60-14, p 10.1). 13.
14. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja töötunni hind on põhjendatud, ent osutatud õigusteenuse mahtu ei saa märgitud suuruses vajalikuks ja põhjendatuks lugeda. Esmalt ei saa põhjendatuks pidada maakohtu otsusega tutvumist ühe tunni ulatuses. Maakohtu otsus on lühike, kokku 15 lehekülge ning selles on käsitletud kaht kuriteoepisoodi, millest ühes mõisteti I. Köök õigeks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusega tutvumise osas on põhjendatud õigusteenuse osutamine rahuldada 30 minuti ulatuses, kuivõrd tegu ei olnud keeruka vaidlusega ning maakohtu otsus ei saanud sisaldada midagi niivõrd üllatavat, millesse süvenemine nõudnuks rohkem aega. Ka ei saa põhjendatuks pidada apellatsiooni koostamisele kulunud 8 tundi 15 minutit, kuivõrd apellatsioon on 10 lehekülge, ent mahtu annavad selles suuresti maakohtu otsuse seisukohtade kopeerimine ning kohtuistungi protokolli ümberkirjutus, millest ei nähtu kuidagi 8 tundi ja 15 minutit töömahtu. Seega leiab ringkonnakohus, et apellatsiooni koostamise osas on põhjendatud õigusteenuse osutamine rahuldada 4 tunni ulatuses. Ülejäänud arvel kajastatud kuluread on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning seega leiab kohtukolleegium, et õigusteenust on põhjendatult osutatud 7 tunni 5 minuti ulatuses (20 minutit + 30 minutit + 1 tund 45 minutit + 15 minutit + 4 tundi + 15 minutit), s.o summas 1360 eurot, sh käibemaks 226,67 eurot. Ka arvel nr 1903208 kajastatud kaht tundi prokuröri vastusele seisukoha koostamiseks ei saa põhjendatuks pidada. Vastus on 3 lehekülge pikk, sisaldab hulgaliselt prokuratuuri seisukohtade kopeerimist ning lakoonilisi vastuseid prokuröri seisukohtadele. Eeltoodust ei nähtu kaht tundi töömahtu, mistõttu peab kohtukolleegium prokuröri vastusele seisukoha koostamise ajakulu põhjendatuks ühe tunni ulatuses, s.o summas 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot. 13.
15. Eeltoodust tulenevalt peab kohtukolleegium I. Köögile osutatud õigusabi põhjendatuks 8 tunni 5 minuti ulatuses summas 1552 eurot, sh käibemaks 258,67 eurot. 13.
16. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsiooni põhitaotluse, s.o I. Köögi õigeksmõistmise, rahuldamata, ent rahuldab apellatsiooni kaks väiksemat taotlust (s.o karistuse ja asitõenditega seonduva) puudutavas osas, tuleb vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldab apellatsiooni ca pooles ulatuses, peab ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonimenetluse kulude 50% ulatuses riigi kanda jätmist. Seega jäävad menetluskuludest 776 eurot riigi kanda ning tuleb hüvitada I. Köögile.
17. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-dest 2, 3; § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu
18. detsembri 2021 otsuse, millega maakohus määras, et asitõendid üks padrun (kal 38 Special) ja revolver Arminius HW38 nr 1510401 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ning teeb selles osas uue otsuse, millega asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada süüdistatavale. Samuti süüdistatavale

§ 120

lg 1 järgi mõistetud lõpliku rahalise karistuse osas, arvestades karistuse hulka 12 I. Köögi kinnipeetuna viibitud aja. Muus osas jääb otsus muutmata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Maarika Kuusk