Obsah (13)

§ 5§ 230§ 231§ 369§ 445§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-145950 Tsiviilasi E. A. hagi R. K. vastu elati

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 250 eurot. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja on õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud seaduses sätestatud alammäärast väiksemas määras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja tütar, seega on hageja õigustatud kostjalt elatist saama (dtl 41). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab emaga ning kostja ei ole hagejaga kunagi koos elanud. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale elatist tasunud. Kostja on vaielnud hagiavaldusele vastu ning märkinud, et hageja igakuised kulud on osaliselt ülepaisutatud. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Samuti on kostja leidnud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks ebaõige ja vastuoluline, kuna hageja ema ei ole enne avalduse kohtule esitamist kostja poole elatise küsimuses pöördunud. 5 2-20-145950
4. Hageja on märkinud, et hageja vajadused ühes kuus kokku on 500 eurot, sh: eluasemekulud 125 eurot (sh üürikulu 75 eurot, kommunaalid 50 eurot), kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieentarbed 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, taskuraha 20 eurot, sünnipäevaraha 20 eurot, trennid/hobid 40 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, telefon/jalgratas/mänguasjad jne) 30 eurot (dtl 38). Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et hageja eluasemekulud, toidukulud, kulutused riietele ja jalanõudele ning taskuraha on ülepaisutatud. Samuti on kostja oma vastuses märkinud, et kuivõrd hageja peres on kaks last, siis on võimalik kohaldada mastaabisäästu.
5. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud igakuised kulud mõistlikud ja põhjendatud. Hageja eluasemekulud summas 125 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Hageja on selgitanud, et hageja korteris on elektriküte, mistõttu on hageja kommunaalkulud suuremad kostja poolt väljatoodust. Samuti elab hageja 4-toalises korteris, mille üürihind on mõnevõrra kallim, kui kostja poolt võrdluseks toodud 3-toaliste korterite üürihinnad. Kohus leiab, et hageja eluasemekulud on usutavad ning ei ole ülepaisutatud. Hageja igakuised kulud toidule on 120 eurot – on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud. Samuti leiab kohus, et nimetatud kulu suurus ei ole ülepaisutatud ning jääb mõistlikku piiri arvestades lapse vanust ja toidukorvi maksumust. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et igakuine kulu riietele ja jalanõudele 70 eurot, oleks ülepaisutatud, kuivõrd üldteada on asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja näol on tegemist kasvueas tütarlapsega. Ka ülejäänud hageja märgitud igakuised kulud on kohtu hinnangul vajalikud, eluliselt usutavad ning nende suurus mõistlik. Seega loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 500 eurot kuus, millest kummalgi vanemal tuleb kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 250 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja vastuväide igakuiste kulutuste vähendamiseks seoses mastaabisäästu rakendamisega ei ole asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna kuigi hageja peres kasvab lisaks hagejale veel üks laps, siis laste soolise ja suure vanuselise vahe tõttu ei ole hageja osas võimalik mastaabisäästu rakendada.
6. Kohus selgitab, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
7. märtsi
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
9. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on lahendi 6 2-20-145950 nr 3-2-1-35-17 p-des 21.3 ja 21.4 märkinud järgmist: „Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu
10. oktoobri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
12. jaanuari
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). /…/ Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu
16. oktoobri
17. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11).“ Lisaks on Riigikohus lahendi nr 2-16-2343/41 p-is 12 märkinud, et elatise suuruse määramisel saab arvestada ka laste isa elustandardi ja harrastustega.
18. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse hageja poolt taotletud elatise vähendamiseks.
19. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 32-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14).

1. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja ei ole tasunud hagejale elatist. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja on varasemalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik ei pruugi maksta elatist regulaarselt või piisaval määral, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on kohustatud tasuma hagejale igakuiselt elatist 250 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest, s.o alates 29.12.
4. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 28.12.2019-28.12.2020 eest summas 3000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nimetatud perioodil hagejale elatist maksnud. Kostja on leidnud, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjusel, et hageja ei ole enne hagiavalduse kohtule esitamist kostjalt elatist nõudnud.
5. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks 7 2-20-145950 rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).
6. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja ei ole käesoleval juhul nõudnud kostjalt elatise tasumist enne avalduse kohtule esitamist, siis kuna kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale elatist tasunud või et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o perioodi 29.12.2019-28.12.2020 eest, summas 3 000 eurot (12 x 250 eurot).
7. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates avalduse kohtule esitamisest, s.o 29.12.2020, summas 250 eurot kuus. Kohus rahuldab ka hageja tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 29.12.201928.12.2020 eest summas 3 000 eurot. 43.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et hageja taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kostjal tuleb väljamõistetud elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema M. L. arveldusarvele. Menetluskulud 44.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 45.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 8 2-20-145950 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 46. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse. Avaldusest nähtuvalt on hagejale osutatud esindaja poolt antud kohtuasja raames õigusabi teenust mahus 10 tundi, tunnihinnaga 40 eur/h (km-ga), kokku summas 400 eurot. Vastavalt hageja selgitustele on hageja kasutanud toetusena antavat riigi õigusabi summas 80 eurot. Hageja omaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on summas 320 eurot. 47.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 48. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 30.03.2021 kliendi konsultatsioon, dokumentidega tutvumine, m.h kohtumäärusega 1h; 07.04.2021 hagiavalduse koostamine 2h; 04.08.2021 ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine 2h; 04.08.2021 hagivastuse ja selle lisadega tutvumine, seisukoha kujundamine 1 h; 06.08.2021 kohtumine kliendiga, selgituse menetluse ja kohtuistungi käigu osas 1h; 06.09.2021 täiendavate seisukohtade koostamine ja tõendi esitamine 1h 30 min; 06.09.2021 vastaspoole seisukohaga tutvumine 30min; 05.10.2021 kohtumäärusega tutvumine, selgitused kliendile 20min; 18.10.2021 kohtunõude täitmine 20min; 01.11.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 20min. Kokku 10h.
2. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka hageja esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega.
3. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 10h, mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (40 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 400 eurole. Kuna hageja on saanud riigi õigusabi summas 80 eurot, siis mõistab kohus tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 320 eurot. 9 2-20-145950 52.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 10