3-22-1065/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1065 Määruse kuupäev

1. mai 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt individuaalses täitmiskavas ebaõigete andmete märkimisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada X kaebus.
3. Asendada avaldatavas määruses X nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
5. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja märkis, et esitas
6. märtsil 2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et kaebaja vanglasisese individuaalse täitmiskava (ITK) koostamisel avaldati asjasse mittepuutuvaid ja arhiveeritud andmeid ning valeandmeid. Samal ajal, kui vangla menetles kaebaja kahju hüvitamise taotlust, muudeti kahel korral kaebaja ITK-d, kuid tehtud parandused ei tee olematuks juba koostatud ja avaldatud andmeid. Kaebaja leiab, et haldusorganil puudub õigus kasutada kustunud karistuse andmeid ning vale on lugeda last kuriteo ohvriks. Samuti tunnistab vangla, et on teinud kaebaja 100% töövõimetuks, kuigi kaebaja on Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt osalise töövõimega. Kaebaja palub rahuldada kaebaja nõue oma äranägemise järgi.
7. Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla
8. mail 2022 kaebuses viidatud kaebaja taotluse ja selle kohta tehtud Tartu Vangla otsuse ning
9. jaanuaril 2022 kinnitatud kaebaja ITK. KOHTU SEISUKOHT
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
11. Kohtule esitatud kaebusest ning selles viidatud kohtueelse menetluse materjalidest tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses asjaoluga, et
12. jaanuaril 2022 kinnitatud kaebaja ITK-s on rubriigis „Ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid“ kaebaja kohta ebaõigesti märgitud „Ohtlik: lapsed (risk ühiskonnas)“ ning rubriigis „Töökohustus (VangS § 37), töövõimelisus või -võimetus, töötamise piirangud“ on ebaõigesti märgitud „Töövõimetuse aste täielik, 100%“. Kohtule arusaadavalt on kaebaja hinnangul eelnevaga teotatud kaebaja au või head nime.
13. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
14. Justiitsministri
15. mai
16. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 järgi on ITK kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sama määruse § 1 lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt peab ITK muu hulgas sisaldama teavet kinnipeetava ohtlikkuse ja ohustatuse kohta vabanedes ning teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Vangistusseaduse § 16 lg 1 p 3 järgi nähakse ITK-s ette ka kinnipeetava töövõimelisus.
17. Kohus leiab, et kaebaja ITK-s tehtud märked kaebaja ohtlikkuse ja tema töövõimelisuse kohta ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Esmalt nähtub kohtusse esitatud kaebusest, et pärast seda, kui kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, muudeti kahel korral kaebaja ITK-d ning parandati seal olevaid andmeid. Lisaks on kohtupraktikas leitud, et ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kinnipeetaval õiguskaitsevajadus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
18. aprilli
19. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13).
20. Seejuures ei saa praeguses asjas olla tegemist ka au või hea nime teotamisega. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ülle Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 17, p 4), mis praegusel juhul aset leidnud ei ole. Kaebaja ITK sisust on teadlik üksnes selle koostanud ja selle täitmise eest vastutav inspektor-kontaktisik, kellel on mõne konkreetse ITK-d puudutava teemaga seoses õigus nõu pidada asjaomase vanglateenistuja ja spetsialistiga (vt määruse nr 21 § 6 lg 1, § 7 lg 3), ning kahju hüvitamise taotluse esitamise järgselt ka vangla otsuse allkirjastanud ja koostanud vanglaametnikud. See tähendab, et kaebaja ITK sisust saavad olla teadlikud ainult need vanglateenistujad ja spetsialistid, kelle tööülesannete täitmiseks see vajalik on. Lisaks on vanglal kohustus tutvustada ITK sisu ka kaebajale endale ning anda talle sellest koopia (määruse nr 21 § 6 lg 2 ja § 10 lg 1). Teistele isikutele ei tohi vangla ITK-d ega selles sisalduvat teavet avaldada.
21. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja ei ole väitnud, et vangla oleks kõnealuses ITK-s sisalduvat teavet avaldanud isikutele, kellele seda õigusaktide järgi avaldada ei tohiks, leiab kohus, et vangla ei ole oma tegevusega kaebaja au ega head nime teotanud ning sellest tulenevalt on kaebuse edulootused vähesed.
22. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
23. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2
24. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3