lg 1 järgi; Aleksandr Kozlovi (Kozlov) süüdistuses
lg 1 järgi; Ilja Drovnjašini (Drovnjašini) süüdistuses
lg 1 järgi; Aleksandr Polehha süüdistuses
lg 1 järgi; Andres Ilma (Ilm) süüdistuses
lg 1 ja § 137 lg 1 järgi; Ilgam Ragimovi (Ragimov) süüdistuses
lg 1, § 214 lg 2 p 4 ja § 137 lg 1 järgi; Konstantin Kartsevi (Kartsev) süüdistuses
lg 1 järgi; Andrei Vaskini (Vaskin) süüdistuses
lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ja Robert Gribovski süüdistuses
mai 2020 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Riigiprokurör Vahur Verte; kolmanda isiku Y esindaja Epp Landberg; Ilja Drovnjašini kaitsja Küllike Namm, Aleksandr Polehha kaitsja Raiko Paas, Andres Ilma kaitsja Ilja Sipari, Ilgam 1 Ragimovi kaitsja Leelo Viil, Vyacheslav Gulevichi kaitsja Vladimir Sadekov, Konstantin Kartsevi kaitsja Alar Neiland, Aleksandr Kozlovi kaitsja Alik Karajev, Andrei Vaskini kaitsja Natalia Lausmaa; süüdistatavad Andres Ilm, Ilgam Ragimov, Vyacheslav Gulevich, Konstantin Kartsev, Aleksandr Kozlov, Andrei Vaskin Prokurör Vahur Verte Vyacheslav Gulevich, ik 36007060353, emakeel: vene keel, Vene Föderatsiooni kodanik, XXX, elukoht: XXX, XXX, varasem karistatus kustunud, tõkend vahistamine: kinni peetud 14.07.2017 kohtumääruse alusel välisriigis 02.08.2017, üle antud Eesti Vabariigi ametivõimudele 06.09.2017; kaitsja Vladimir Sadekov Aleksandr Kozlov, ik 36806240272, emakeel: vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht: XXX, XXX, varem karistatud: Harju Maakohtu 7.03.2016 otsusega
lg 1 järgi vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva, millest kantud 6 kuud 2 päeva ning ülejäänud vangistus tingimisi
alusel katseajaga, tõkend vahistamine alates 2.08.2017; kaitsja Alik Karajev Süüdistatavad Ilja Drovnjašin, ik 39001290231, emakeel: vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht: XXX; töökoht XXX, varem karistamata, viibis vahi all 2.08.2017 - 11.12.2019, tõkend elukohast lahkumise keeld; kaitsja Küllike Namm Aleksandr Polehha, ik 38506190241, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, XXX, elukoht: XXX; varem karistatud: Harju Maakohtu 19.09.2011 otsusega
lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 1 kuu, millest kohe kandis ära 5 kuud 7 päeva ning ülejäänud vangistus tingimisi
alusel 4aastase katseajaga kuni 19.09.2015, viibis vahi all 2.08.2017 11.12.2019, tõkend elukohast lahkumise keeld; kaitsja Raiko Paas Andres Ilm, ik 37601040242, emakeel: vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, varem karistatud: Harju Maakohtu 31.03.2017 otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aastat, mida suurendati Harju Maakohtu 24.09.2015 otsusega mõistetud karistuse võrra, liitkaristus 9 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust, kannab karistust Tartu vanglas alates 30.11.2016; 2 kaitsja Ilja Sipari Ilgam Ragimov, ik 39404160286, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, XXX, varem karistatud: Harju Maakohtu 23.08.2017 otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aastat 4 kuud 15 päeva, mida suurendati Harju Maakohtu 21.04.2017 otsusega mõistetud karistuse võrra, liitkaristus vangistus 10 aastat, kannab karistust Viru vanglas alates 28.06.2017; kaitsja Leelo Viil Konstantin Kartsev, ik 38801280355, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, XXX, varem karistatud: Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega
lg 2 p 1,2 ja 424 järgi vangistusega 5 aastat, kannab karistust Tallinna vanglas alates 15.01.2017; kaitsja Alar Neiland Andrei Vaskin, ik 38104140283, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, XXX, varem karistatud: Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega
lg 2 p 1, 2; § 4181 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi vangistusega 5 aastat, kannab karistust Tallinna vanglas alates 15.01.2017; kaitsja Natalia Lausmaa Robert Gribovski, ik 37402280248, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, XXX, elukoht XXX, varem karistatud: Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 aastat 6 kuud, mida kandis Viru vanglas alates 2.09.2015, vabanes tingimisi enne tähtaega 10.08.2018; kaitsja Eva Tibar Kolmas isik Kolmandad isikud Y, esindaja Küllike Namm Q ja Z, esindaja Silver Reinsaar RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2020 otsus osaliselt, s.o osas, millega kohus: 1.1. mõistis Vyacheslav Gulevichile
mõistis Aleksandr Kozlovile
lg 1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust ja
jättis Ilja Drovnjašinile ja Aleksandr Polehhale
lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osas, so 2 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust,
mõistis Andres Ilmale
lg 1 järgi karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust, mõistis
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust, luges
lg 1 alusel mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 31.03.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning mõistis lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust, mida Andres Ilm kannab alates 30.11.2016.a; 1.5. mõistis Ilgam Ragimovile
lg 1 järgi karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust, mõistis
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust, luges
lg 1 alusel mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 23.08.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning mõistis lõplikus liitkaristuseks 10 aastat vangistust, mida Ilgam Ragimov kannab alates 28.06.2017.a; 1.6. mõistis Konstantin Kartsevile
lg 1 järgi karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust, luges selle
lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning mõistis lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida Konstantin Kartsev kannab alates 15.01.2017.a; 1.7. mõistis Andrei Vaskinile
lg 1 järgi karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust, luges
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud vangistust, luges
lg 1 alusel mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning mõistis lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mida Andrei Vaskin kannab alates 15.01.2017.a; 1.
lg 1 järgi karistuseks 12 aastat vangistust.
lg 1 alusel määrata karistusaja alguseks 02.08.2017, s.o tema Euroopa Vahistamismääruse alusel kahtlustatavana kinnipidamisest. 2.2. mõista Aleksandr Kozlovile
lg 1 järgi karistuseks 12 aastat vangistust.
lg 4 alusel mõista liitkaristus vastavalt
lg-s 2 sätestatule, suurendades Aleksandr Kozlovile käesolevas asjas mõistetud karistust, eelmise s.o Harju Maakohtu 07.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista A. Kozlovile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 16 aastat vangistust.
lg 1 alusel määrata karistusaja alguseks 02.08.2017, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. 2.3. Lugeda Ilja Drovnjašinile
lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust, kandmise aja alguseks Ilja Drovnjašini asumine peale kohtuotsuse jõustumist vangistuse kandmisele; 2.4. Lugeda Aleksandr Polehhale
lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandma osa, so 2 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust, kandmise aja alguseks Aleksandr Polehha asumine peale kohtuotsuse jõustumist vangistuse kandmisele; 4 2.5. mõista Andres Ilmale
lg 1 järgi karistuseks vangistus 8 aastat.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades
lg 1 järgi mõistetavat karistust
lg 1 järgi mõistetud karistusega, s.o vangistus 8 kuud ja mõista liitkaristuseks, suurendades üksikkaristustest raskeimat, vangistus 8 aastat 8 kuud.
lg 1 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades osaliselt käesoleva otsusega mõistatavat karistust Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-2673 mõistetud vangistusega 9 aastat 1 kuu 29 päeva ning mõista lõplikus liitkaristuseks vangistus 11 aastat 6 kuud, mille kandmise alguseks lugeda 30.11.2016, s.o päev, mil Andres Ilm asus kandma talle Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-2673 mõistetud karistust kandma; 2.6. mõista Ilgam Ragimovile
lg 1 järgi karistuseks vangistus 8 aastat.
lg 1 alusel, suurendades osaliselt
lg 1 järgi mõistetavat karistust
lg 2 p 4 järgi mõistetud karistusega, s.o vangistus 5 aastat ja
lg 1 järgi mõistetud karistusega, s.o vangistus 8 kuud, mõista liitkaristuseks, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat, vangistus 9 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel, suurendades osaliselt käesoleva otsusega mõistatavat karistust Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-7732 mõistetud vangistusega 10 aastat, mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 14 aastat, mille kandmise alguseks lugeda 28.06.2017, s.o päev, mil Ilgam Ragimov asus kandma talle Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-7732 mõistetud karistust kandma; 2.7. mõista Konstantin Kartsevile
lg 1 järgi karistuseks vangistus 8 aastat.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, suurendades osaliselt
lg 1 järgi mõistetavat karistust Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 mõistetud vangistusega 5 aastat ning mõista liitkaristuseks vangistus 10 aastat, mille kandmise alguseks lugeda
lg 1 alusel 15.01.2017, s.o päev, mil Konstantin Kartsev asus kandma talle Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 mõistetud karistust kandma; 2.8. mõista Andrei Vaskinile
lg 1 järgi karistuseks vangistus 8 aastat.
lg 1 alusel, suurendades
lg 1 järgi mõistetavat karistust
lg 1 järgi mõistetud karistusega, s.o vangistus 6 kuud ja mõista liitkaristuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 ja
lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades osaliselt käesoleva otsusega mõistatavat karistust Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 mõistetud vangistusega 5 aastat ning mõista lõplikus liitkaristuseks vangistus 11 aastat 6 kuud, millest
lg 1 alusel arvata maha 21.10.2016 – 22.10.2016 ning lugeda karistuse kandmist alates 15.01.2017, s.o päev, mil Andrei Vaskin asus Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 talle mõistetud karistust kandma; 2.9. kohaldada Vyacheslav Gulevichi suhtes
lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks. Lisakaristust kohaldada pärast karistuse ära kandmist.
lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Vyacheslav Gulevichi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist; 2.
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat, tõkend vahistamine jäeti muutmata.
lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 2.08.2017; 1.2. Aleksandr Kozlov süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 7.03.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 aastat vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 12 aastat, tõkend vahistamine jäeti muutmata.
lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 2.08.2017; 1.3. Ilja Drovnjašin süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 10 kuud.
lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg 2.08.2017 - 11.12.2019, s.o 2 aastat 4 kuud 9 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 5 kuud 21 päeva.
lg 1 alusel määrati, et kandmisele kuuluvat karistust ei pöörata täitmisele, kui I. Drovnjašin ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel; 1.4. Aleksandr Polehha süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 10 kuud.
lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg 2.08.2017 - 11.12.2019, s.o 2 aastat 4 kuud 9 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 5 kuud 21 päeva.
lg 1 alusel määrati, et kandmisele kuuluvat karistust ei pöörata täitmisele, kui A. Polehha ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel; 1.5. Andres Ilm süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 10 kuud ning
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud.
lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 5 aastat.
lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud 7 kergem karistus kaetuks eelmise, Harju Maakohtu 31.03.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 9 aastat 1 kuu 29 päeva, mida A. Ilm kannab alates 30.11.2016; 1.6. Ilgam Ragimov süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 10 kuud;
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat ning
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud.
lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 6 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise, Harju Maakohtu 23.08.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 10 aastat, mida I. Ragimov kannab alates 28.06.2017; 1.7. Konstantin Kartsev süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 10 kuud.
lg 1 kohaselt loeti käesoleva otsusega mõistetud karistus kaetuks eelmise, Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 5 aastat, mida K. Kartsev kannab alates 15.01.2017; 1.8. Andrei Vaskin süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 10 kuud ning
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 4 aastat 11 kuud.
lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise, Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva, mida A. Vaskin kannab alates 15.01.2017. 1.9. Robert Gribovski mõisteti talle
1.10.
Gulevichilt Harju Maakohtu 18.12.2017 määrusega nr 1-17-11467 arestitud sularaha 3000 eurot, käekell Brequet, kaks kuldketti, käekett, kuldplaat ja kuldne käekell; jäeti rahuldamata prokuröri taotlus V. Gulevichilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 11 794,16 euro väljamõistmiseks; vabastati aresti alt ja tagastati V. Gulevichile Harju Maakohtu 18.12.2017 määrusega nr 1-17-11467 arestitud kullast kaelakett koos kullast ristiga. 1.11. Prokuröri taotlus Q ja Z vara konfiskeerimiseks jäeti rahuldamata; tühistati Harju Maakohtu 05.08.2017 määruse nr 1-17-7216 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kinnistusraamatusse tehtud keelumärge, millega keelati Z-l ja Q-l käsutada neile kuuluvat korterit XXX aadressil XXX; vabastati aresti alt ja tagastati Z-le Harju Maakohtu 05.08.2017 määrusega nr 1-17-7216 arestitud tema nimele registreeritud sõiduk BMW 118D, (reg.nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX); vabastati aresti alt Riigiprokuratuuri 02.08.2017 määruse ja Harju Maakohtu 03.08.2017 määruse nr 1-17-7364 alusel arestitud Z ja Q ühisvara hulka kuuluv nõudeõigus Nordea Bank AB Eesti filiaal arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite osas summas 96 985,04 eurot. 1.12.
lg 1 ja
Kozlovilt Harju Maakohtu 13.12.2017 määrusega nr 1-17-11433 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha 305 eurot; jäeti rahuldamata prokuröri taotlus A. Kozlovilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 49 203,11 euro väljamõistmise ja nõudeõiguse Swedbank arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX rahaliste vahendite osas kokku 1350 euro ulatuses, vabastades vara selles osas aresti alt. 8 1.13.
lg 1 ja
Drovnjašinilt laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu 3.10.2017 määrusega nr 1-17-8866 arestitud sularaha 10 200 eurot, 36 USA dollarit, 10 600 Vene Föderatsiooni rubla ja 1085 Valgevene rubla; jäeti rahuldamata prokuröri taotlus I. Drovnjašinilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 32 277,48 euro väljamõistmise osas; vabastati aresti alt ja tagastati I. Drovnjašinile Harju Maakohtu 17.11.2017 määrusega nr 1-17-10664 arestitud kullast kaelakett koos kullast ristiga ja 140 eurot; vabastati aresti alt Harju Maakohtu 17.10.2017 määrusega nr 1-17-9401 arestitud Y nimele registreeritud sõiduk Porsche Cayenne (reg.nr XXXXXX); vabastati aresti alt ja tagastati Y-le Harju Maakohtu 03.10.2017 määrusega nr 1-17-8866 arestitud 2140 eurot ja 143 USA dollarit. 1.14.
lg 1 ja
Polehhalt laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu 27.11.2017 määrusega nr 1-17-10688 arestitud sularaha 935 eurot; jäeti rahuldamata prokuröri taotlus laiendatud konfiskeerimise asendamise korras A. Polehhalt 13 817,91 euro väljamõistmise osas; vabastati aresti alt ja tagastati C-le Harju Maakohtu 25.10.2017 määrusega nr 1-17-9808 C-le kuuluv sõiduauto Toyota Land Cruiser reg.nr. XXXXXX ja sularaha 1200 eurot; vabastati aresti alt ja tagastati A. Polehhale Harju Maakohtu 27.11.2017 määrusega nr 1-17-10688 arestitud kuldkett kuldristiga. 1.
3. Ilja Drovnjašinile, Aleksandr Polehhale, Andres Ilmale, Ilgam Ragimov Jr-le, Konstantin Kartsevile, Andrei Vaskinile ja Robert Gribovskile oli esitatud süüdistus kuulumises kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku 9 ühendusse, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, s.o
Süüdistuse kohaselt organiseeris ja juhtis V. Gulevich vähemalt 2015 aprillist, ühiselt ja kooskõlastatult enda n-ö parema käe A. Kozloviga esimese astme kuritegude (eeskätt karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuritegude, sh
; ent ka väljapressimiste, st
järgi kvalifitseeritavate kuritegude) toimepanemisele suunatud nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendust, kuhu lisaks V. Gulevichile ja A. Kozlovile kuulusid veel AA, R. Gribovski, I. Drovnjašin, A. Polehha, LLL, M. Mihhailov (end. Jefremenkov), A. Ilm, I. Ragimov, A. Rostovski, K. Kartsev ja A. Vaskin ning kuni 2017 märtsini ka PP ja A. Dron. V. Gulevichi, hüüdnimega „Slava Kemerovski“, poolt juhitavas ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, mille kohaselt oli V. Gulevich kuritegeliku ühenduse juhiks, kellena identifiseeris ta ennast ise ning mida kasutasid temast rääkimisel samuti nii nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kui ka kuritegelikku ühendusse mittekuuluvad liikmed. Lisaks kasutasid erinevad isikud, sh Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmed omavahelises suhtlemises V. Gulevichi kohta muuhulgas väljendeid ja hüüdnimesid Pealik (vene k. предводитель), Seltsimees (товарищ), Inimene (человек), Seeneline (грибник), Vanem metsnik (старший лесник), Kipiš (кипишь), Kiskja (хищник), Šeff (шеф), Isa/Isake (батя), Valge ime, õnn (белое чудо, счастье), Valge (белый – viidates selliselt V. Gulevichi poolt kasutatud valgele Mercedesele reg.nr.XXXXXX). Kuritegeliku ühenduse liikmete suhtluses ja V. Gulevichist rääkides nimetati teda „lugupeetavaks“. Kuivõrd nn "Kemerovo" kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, siis V. Gulevichist järgmisel astmel asus tema nö parema käena A. Kozlov (hüüdnimega „Gibon“), kellele allus omakorda AA (hüüdnimega „Pomidor“). A. Kozlovi vahi all viibimise ajal täitis AA V. Gulevichi korraldusel ajutiselt nö tema parema käe rolli ja talle allusid omakorda I. Drovnjašin (hüüdnimega „Iljuhha“, „Sambo“), A. Polehha (hüüdnimega „Tolstõi“), A. Ilm, A. Rostovski, I. Ragimov (noorem), PP, A. Dron, K. Kartsev, A. Vaskin, R. Gribovski, M. Mihhailov (end Jefremenkov) ja LLL (hüüdnimega „Lavrenti“, „Lavruhha“). A. Kozlovi ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhtimisel oli tagada V. Gulevichi vahetu alluvana kuritegeliku ühenduse kestmine ja jätkusuutlikkus (püsivus), mis seisnes nii V. Gulevichilt saadud juhiste kui ka iseseisvalt vastu võetud otsuste alusel temale alluvatelt ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemisega seotud informatsiooni kogumises, kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuseks juhiste andmises ja nende tegevuste kooskõlastamises, nii ühenduse liikmete omavaheliste probleemide kui teiste kuritegelike ühendustega esilekerkinud probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises vaidlusalustes küsimustes, kinnipeetavate ja vangistuses viibivate kuritegelike ühenduste liikmete ja nende perede rahalises ja moraalses toetamises ning kinnipeetud ühenduse liikmetele kaitsjate leidmises. Lisaks kogus A. Kozlov kuritegeliku ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemise tulemusel saadud rahast temale kokkuleppe kohaselt toodavaid summasid kuritegeliku ühenduse nn „ühiskassasse“ ning edastas osa sellest rahast V. Gulevichile. A. Kozlov pani kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides koos kuritegeliku ühenduse liikme R. Gribovskiga toime karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, mille eest mõisteti nad Harju Maakohtu 7.03.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-977 süüdi ja teda karistati
lg 1 järgi vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva (tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 6 kuud 2 päeva). Sama kohtuotsusega karistati R. Gribovskit
Pärast vahi alt vabanemist asus A. Kozlov taas vabaduses olles V. Gulevichi nö parema käe ülesandeid täitma. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse toimimine, sisemise struktuuri ja selle püsivuse tagamine põhines ühenduse kõrgemate juhtide ja nn realiikmete poolt omaks võetud nn „ponjatijetel“ ehk 10 vangla subkultuurist arenenud kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitel, mis pidi tagama alluvussuhete järgimise ja korra kuritegelikus ühenduses, ent ka kuritegeliku ühenduse kestmise (püsivuse). Nn kirjutamata reeglid nägid ette kuritegeliku ühenduse sisemise hierarhia ja sellest tulenevate võimusuhete järgimise, esilekerkivate probleemide ja tülide lahendamise korra, suhtlusviisi teiste nn kirjutamata reegleid järgivate isikutega (sh teiste kuritegelike ühenduste liikmetega), võimalike eksimuste eest sätestatud karistused ja nende rakendamise korra, samuti kuritegeliku ühenduse püsivust tagavate mehhanismide rakendamise korra (sh nn „ühiskassasse“ raha kogumise reeglid) jms. Näiteks kutsuti nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kehtiva hierarhia kohaselt endast kõrgemal astmel asuvat juhti „staršiks“ e „vanemaks“, kes on nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nn kirjutamata reeglite kohaselt isik, kes omab kuritegelikus maailmas mõjujõudu, kelle sõna ja otsustega arvestatakse. „Vanemale“ peavad kuritegelikus ühenduses madalamal astmel asuvad ühenduse liikmed maksma kuritegelikul teel (eeskätt narkokuritegude toimepanemisest) saadud rahast nn „katuseraha“, mille maksmist „vanemale“ nimetati kuritegeliku ühenduse liikmete poolt raha maksmiseks „obštšakki“ (nn ühiskassasse), „obštšisse“ (st ühisesse), „kolhoosina" „obštšeje delo“ (st ühise asja jaoks). Makstava summa suurus oli ligikaudu 10 % kuritegelikul teel teenitud rahast, ent summa suures võis varieeruda olenevalt raha maksma pidanud isiku(te) otsusest, kui palju mingil konkreetsel juhul raha otsustati maksta. Lisaks sellele toimus ka suhtlemine nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nn kirjutamata reeglite kohaselt vastavalt kuritegeliku ühenduse struktuurile ja hierarhiale. Probleemide lahendamisel tuli kuritegeliku ühenduse liikmetel pöörduda enda „vanema“ poole, kes vajadusel pöördus omakorda järgmise hierarhias kõrgemal paikneva „vanema“ poole. Kui aga vahepealsel tasandil olev „vanem“ viibis kuriteos kahtlustatuna vahi all, tuli pöörduda otse kõrgemal oleva „vanema“ poole. Kuritegeliku ühenduse tegevuse käigus esilekerkinud probleemide lahendamisel on nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kõrgeimad liikmed, V. Gulevich ja A. Kozlov ka isiklikult konfliktide ja probleemsete olukordade lahendamiseks kohapeal viibinud. Näiteks arutati 25.12.2016 J ja K. Kartsevi vahelises telefonivestluses J ähvardamist ning seejuures selgitas K. Kartsev, et kõik olid kursis, nad olid kõik kahes autos kurikate ja relvadega valmis, kõik olid kohale sõitnud. Raha maksmine enda „vanemale“ pidi kuritegeliku ühenduse liikmetele tagama selle, et kuritegude toimepanemisest tekkinud probleemide korral tuleb „vanem“ appi ja aitab ise või koos temast kõrgemal positsioonil oleva „vanemaga“ tekkinud probleemi lahendada ning selliselt tagas nn "ühiskassasse" raha maksmine ka kuritegeliku ühenduse püsivuse: nn „ühiskassasse“ kogutud raha eest palgati ka kuriteokahtlusega kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liikmetele advokaate, toetati kuritegeliku ühenduse liikmete perekondi ühenduse liikmete karistuse kandmise ajal ning seeläbi tagati kuritegeliku ühenduse liikme lojaalsus ühenduse ees (sh üritati vältida kahtlustatavana kinni peetud ühenduse liikme asumist õiguskaitseorgitega koostööle), mis tagas kuritegeliku ühenduse püsimise. Lisaks tagas nn „ühiskassasse“ raha maksmine kuritegeliku ühenduse liikmetele ja nende alluvuses (end ühendusse mitte kuuluvatele) ning nendega koos töötavatele kurjategijatele selle, et neil oli olemas nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kaitse ja toetus, kui neil tekkisid probleemid või konfliktid teiste kurjategijate või teiste kuritegelike ühenduste liikmetega. Näiteks tegi V. Gulevich 3.03.2016 I. Drovnjašinile ülesandeks anda talle jooksvalt teavet A. Kozlovi vanglast vabanemise kohta ning 21.10.2016 ülesandeks välja selgitada, mis põhjusel politsei A. Vaskini kinni pidas ning kas A. Kozlov on samuti kinni peetud. Nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglite kohaselt ei tohtinud kuritegeliku ühenduse liikmed minna ühistele kogunemistele, aruteludele või mingite omavaheliste või teiste kuritegelike ühenduste liikmetega tekkinud probleemide (kuritegeliku ühenduse kõnepruugis „razboorid“, „strelkad“) lahendamisele alkoholi tarvitanuna või narkojoobes. Näiteks uurib AA 2.07.2016 toimunud telefonikõnes V. Gulevichilt, kas viimane on kursis, et OOO tuli kohtumisele alkoholijoobes ja käitus inetult, samuti kurdab, et see on ju mitteaustamine (st mõiste austama tähendab antud juhul kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitest kinnipidamist). V. Gulevich 11 vastab, et on asjaga kursis ja lubab hiljem kohale sõita ja teda füüsiliselt karistada. 3.07.2016 AA ja A. Kozlovi vahelises telefonivestluses sama teemat arutades teatab A. Kozlov, et oli sellest kuuldes šokis ja asi vajab klaarimist ning raiskadega tulebki käituda ainult raiskade kombel. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse siseselt võidi nn kirjutamata reeglite vastu eksinud ühenduse liikmeid karistada mingi rahasumma tasumise kohustusega (nn trahvid), füüsilise vägivallaga (mida üldjuhul taluti vastu hakkamata) ning kõige raskemaks karistuseks oli kuritegeliku ühenduse liikme positsiooni madaldamine kuritegeliku ühenduse hierarhias või raskeimate rikkumiste korral kuritegelikust ühendusest väljaarvamine, mille tulemusel puudus väljaarvatud isikul „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kaitse ja keegi nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmetest sellise isiku kaitseks enam välja ei astunud. Näiteks A. Dron ja PP arvati A. Kozlovi poolt nn „Kemerovo“ kuritegelikust ühendusest välja, kuna vaatamata varasemale keelule mitte laskuda füüsilisse konflikti nn „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse liikmete või viimaste kaitse all olevate isikutega, olid nad keelust üle astunud ning seetõttu ütles A. Kozlov nendest lahti. Kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks (s.h minimeerimaks enda ebaseadusliku tegevuse avastamist õiguskaitseorganite poolt) ei arutatud nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses rakendatud konspiratsioonireeglite kohaselt telefonikõnede pealtkuulamise kartuses mingeid kuritegevusega seonduvaid teemasid ja probleeme detailselt telefonitsi, vaid selleks lepiti telefoni teel kokku omavahelised kohtumised, mille käigus põhjalikumalt räägiti läbi arutamist vajavad küsimused. Lisaks vältisid V. Gulevich ja A. Kozlov võimalusel ka telefonitsi omavahel otse kontakteerumist, kasutades kohtumiste kokkuleppimiseks teiste kuritegeliku ühenduse liikmete abi. Vaatamata sellele, et neil oli võimalus otse teineteisele helistada, nad suhtlesid ja leppisid kohtumisi kokku läbi kolmandate isikute, mh ka läbi A. Vaskini ja I. Drovnjašini. V. Gulevich ja A. Kozlov lasid kuritegeliku ühenduse liikmete kaudu välja selgitada, kus teine osapool asub, et siis seejärel juba sinna omavahelisele näost-näkku kohtumisele sõita. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed kohtusid A. Kozloviga tihti ka viimase maja ees tänaval. Ehkki A. Kozlovi elukoha juurde kohtumistele sõitsid kuritegeliku ühenduse liikmed kohale autodel, ei toimunud jutuajamised autodes, vaid väljas või hoopiski eemal autodest. Pealtkuulamise kartuses on A. Kozlov mõnikord jätnud isegi oma maja juures kuritegeliku ühenduse liikmetega kohtumisele ning jalutuskäigule minnes oma mobiiltelefoni maja aiavärava juurde ja majja tagasi minnes võtnud selle uuesti kaasa. V. Gulevichi Hispaanias viibimise ajal on A. Kozlov temaga suhelnud ka arvuti kaudu. Mitmetasandiline juhtimisstruktuur teenis esmalt nii konspiratsiooni eesmärki, ent ühtlasi lõi võimaluse V. Gulevichil viibida soovi korral väljaspool Eesti Vabariiki, ent jätkuvalt tagada kuritegeliku ühenduse toimimine. Kui kuritegeliku ühenduse argiprobleemide lahendamisel on korraldusi ja suuniseid jaganud A. Kozlov, siis keerukamate probleemide lahendamisel on lõpliku otsuse osas viimane sõna jäänud V. Gulevichile. Lisaks sellele organiseeris V. Gulevich A. Kozlovi kaudu kaitsja leidmist kahtlustatavana kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liikmetele, samuti korraldas raha saatmist vangis viibivale kuritegeliku ühenduse liikmele R. Gribovskile, suhtles vajadusel ka A. Kozlovist madalamal tasemel kuritegeliku ühenduse liikmetega ja andis neile vahetult tegevusjuhiseid ja korraldusi ning vajadusel tegeles isiklikult üleskerkinud probleemi lahendamisega. V. Gulevichi loodud ja juhitud kuritegelik ühendus oli loodud eeskätt karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseks, et seeläbi teenida kriminaaltulu. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse liikmed R. Gribovski, A. Rostovski, A. Ilm, I. Ragimov, A. Vaskin, K. Kartsev, AA, A. Dron ja PP ja ka A. Kozlov käitlesid kuritegeliku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides suuri koguseid narkootilisi aineid kriminaaltulu teenimiseks ning üks osa teenitud kriminaaltulust maksti kuritegeliku ühenduse nn „ühiskassasse“ A. Kozlovi kätte, kes omakorda andis sellest ühe osa edasi V. Gulevichile. Näiteks on kriminaalasjas nr 16221000144 A. Ilma kinnipidamise järel ära võetud arvutist leitud põhjalikult koostatud failid, milles on ära toodud narkoäriga seoses toimunud rahade 12 liikumised, sissetulekud ja väljaminekud (nö „ühiskassasse“ raha maksmist kajastav raamatupidamine). Koos A. Kozlovi, V. Gulevichi, ja AAga kuulus nn "Kemerovo" kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2015 aprillist ka R. Gribovski. R. Gribovski tegeles kuritegelikus ühenduses koos A. Kozloviga narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Harju Maakohtu 7.03.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-977 karistati teda
Kozlovi vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 6 kuud ja 2 päeva. Vaatamata 2.09.2015
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipidamisele ja Harju Maakohtu 7.03.2016 otsusega süüdimõistmisele, jätkas R. Gribovski kuritegelikku ühendusse kuulumist ka pärast kinnipidamist ja sai jätkuvalt nn "Kemerovo" kuritegelikult ühenduselt majanduslikku ja moraalset toetust ning identifitseeris ka end ise jätkuvalt nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse liikmena. Näiteks palus R. Gribovski 7.02.2017 telefonikõnes V. Gulevichilt rahalist toetust kohtus määratud summade tasumiseks ning V. Gulevich lubas anda A. Kozlovi kätte tema jaoks 500 eurot. Koos AA, R. Gribovski, A. Polehha, LLL, M. Mihhailovi (end Jefremenkov), A. Ilma, I. Ragimovi, A. Rostovski, K. Kartsevi, A. Vaskini ning PPi ja A. Droniga (kuni 2017 märtsikuuni) kuulus nn "Kemerovo" kuritegelikku ühendusse vähemalt 2016 alates ka I. Drovnjašin (hüüdnimega Iljuhha või Sambo), kes allus kuritegelikus ühenduses vahetult A. Kozlovile. I. Drovnjašini ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses tagada kuritegeliku ühenduse segamatu toimimine ja minimeerida õiguskaitseorganite sekkumine (st tagada selliselt kuritegeliku ühenduse püsivus). Tema ülesandeks oli mh V. Gulevichi ja A. Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust. Näiteks 24.11.2016 toimunud telefonivestluses andis V. Gulevich A. Kozloviga ühenduse võtmise eesmärgil A. Vaskinile korralduse uurida välja, kas A. Kozlov on koos I. Drovnjašini või A. Polehhaga, misjärel A. Vaskin täitis V. Gulevichilt saadud korralduse ja selgitaski järgnevates telefonikõnedes välja, et A. Kozlov on parasjagu koos I. Drovnjašiniga. Lisaks sellele andis V. Gulevich 18.05.2017 toimunud telefonivestluses I. Drovnjašinile juhtnööre kuidas A. Kozlov peaks V. Gulevichiga kontakteeruma ning I. Drovnjašin edastas omakorda samal päeval toimunud telefonivestluses saadud juhtnöörid A. Kozlovile. I. Drovnjašini ülesandeks oli ka vahetult V. Gulevichilt saadud korralduste täitmine, osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme (nt 16.07.2016 toimunud telefonikõnes kinnipeetav M-ga rääkis AA, et kui tema juurde koju tulid tekkinud olukorda klaarima kõik patsaanid, (sh I. Drovnjašin ja A. Polehha) siis LLL istus tema juures kodus rõdul ja tarvitas narkootikume, samuti oli I. Drovnjašini ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse raames osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel, ent lisaks ka neil kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (nt 13.07.2017 helistas A. Kozlovile E ja tuletas meelde, et kell kaks on vaja sõita kohtumisele, mispeale A. Kozlov vastab, et ta on ise haigeks jäänud, aga I. Drovnjašin, ja A. Polehha, on kõik seal kui midagi on; samuti osales A. Polehha koos I. Drovnjašiniga laenudega seonduvate probleemide lahendamiseks toimunud kohtumisel A. Novohatskiga, kelle võlakirjade koopiad leiti A. Kozlovi elukohast läbiotsimise käigus, samuti oli I. Drovnjašini ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kindlustada kohtumistel nende isikute turvalisus, tagades sellise tegevusega nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise. Lisaks oli I. 13 Drovnjašini ülesandeks sõidutada A. Kozlovi erinevatele kohtumistele, kus arutati ja lahendati erinevaid nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse tegevusega seonduvaid probleeme, kuivõrd A. Kozlovil puudusid juhiload. Koos A. Polehhaga oli I. Drovnjašini ülesandeks kuritegelikus ühenduses nende isikute ülesotsimine, kes pidid narkomüügist saadud kriminaaltulust maksma osa nn „ühiskassasse“ või kes pidid tagastama nn „ühiskassast“ laenuks võetud raha ning kes pidid minema oma tegevuse kohta A. Kozlovile aru andma. Näiteks andis A. Polehha 8.04.2017 toimunud telefonikõnes enda vahetule vanemale A. Kozlovile teada, et nad käisid koos I. Drovnjašiniga Rt otsimas ja said ta juhuslikult kodust kätte. A. Polehha selgitusel oli ta nii üllatunud sellisest vedamisest, et ei hakanud ootamatusest Rt isegi „puutuma“. A. Polehha (hüüdnimega Tolstõi) kuulus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016 aastast ning allus kuritegelikus ühenduses vahetult A. Kozlovile. A. Polehha tegeles kuritegelikus ühenduses koos I. Drovnjašiniga narkootikumide müüjatelt narkokuritegevusest saadud kriminaaltulust nn kuritegeliku ühenduse „ühiskassasse“ makstavate summade kokkukorjamisega ja kokkukorjatud rahade edasiandmisega A. Kozlovile, samuti oli tema ülesandeks V. Gulevichi ja A. Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust. A. Polehha ülesandeks oli ka osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme (nt 16.07.2016 toimunud telefonikõnes Viru Vanglas vangistust kandva Mga rääkis AA, et kui tema juurde koju tulid tekkinud olukorda klaarima kõik patsaanid, sh I. Drovnjašin ja A. Polehha, siis LLL istus tema juures kodus rõdul ja tarvitas narkootikume, samuti oli ka A. Polehha ülesandeks osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel (nt osales A. Polehha nn Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ja nn „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse liikmete kohtumisel, kus lahendati nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete PPi ja A. Droni all tegutsevate narkomüüjatega seoses tekkinud probleeme) ning kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama. Lisaks sellele oli A. Polehha ülesandeks koos I. Drovnjašiniga nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nende isikute ülesotsimine, kes pidid narkomüügist saadud kriminaaltulust maksma osa nn „ühiskassasse“ või kes pidid tagastama nn „ühiskassast“ laenuks võetud raha ja kes pidid minema oma tegevuse kohta A. Kozlovile aru andma Näiteks 8.04.2017 toimunud telefonikõnes andis kuritegeliku ühenduse liige A. Polehha A. Kozlovile teada, et nad käisid koos I. Drovnjašiniga Rt otsimas ja said ta juhuslikult kodust kätte. A. Polehha selgitusel oli ta nii üllatunud sellisest vedamisest, et ei hakanud ootamatusest Rt isegi „puutuma“. A. Ilm (hüüdnimi Andrei) tegeles nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Samuti oli tema ülesandeks AA aitamine erinevate üleskerkinud probleemide lahendamisel ja osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme, samuti osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel ning kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (nt osales ta koos K. Kartsevi ja A. Rostovskiga 2016 juulikuus Tallinnas toimunud kohtumisel, kus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oli probleemi lahendamisel abi saamiseks pöördunud ZZZ ning kus vastaspoolt esindasid nn „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse liikmed, samuti oli A. Ilma ülesandeks kindlustada nende isikute turvalisus (nt osales ta 2016 sügisel kohtumisel Tallinnas, kus lahendati tema all tegutsenud narkomüüja Jile võlgu jäänud VV probleemi pärast seda, kui viimane oli varasemalt ähvardanud Jit peksta teleskoopnuiaga), milliste ülesannete täitmisega tagas A. Ilm selliselt nn 14 „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise ja kuritegeliku ühenduse püsivuse. Vajadusel kasutas A. Ilm koos AA ja A. Rostovskiga probleemide lahendamise käigus füüsilist vägivalda, ähvardas isikuid füüsilise vägivallaga ja rikkus nende vara. Näiteks VVga seonduva probleemi lahendamise käigus peksis A. Ilm 2016 sügisel Tallinnas toimunud kohtumisel VVt ja kui narkoäriga tegelenud J jäi müügiks saadud narkootikumide eest võlgu, peksid A. Ilm ja A. Rostovski Jit ja torkasid noaga läbi Ji kasutuses olnud sõiduauto rehvid. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude eest mõisteti A. Ilm Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-2673
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja karistati 6 aasta pikkuse vangistusega. I. Ragimov Jr kuulus V. Gulevichi ja A. Kozlovi juhitud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016 aastast. I. Ragimov tegeles kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega (sh müügiga), tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Samuti oli tema ülesandeks erinevate narkomüügiga seonduvate probleemide lahendamine. Vajadusel kasutas I. Ragimov probleemide lahendamise käigus füüsilist vägivalda. Näiteks peksis ta T all tegutsenud narkomüüjat S. Zolotoputi, kui viimane jäi talle võlgu müügiks saadud narkootikumide eest. Kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude eest mõisteti I. Ragimov Harju Maakohtu 21.04.2017 otsusega nr 1-17-3573
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja karistati vangistusega 4 aastat tingimisi 4 aastase katseajaga, millest kuulus ärakandmisele 4 kuud 15 päeva vangistust. Vaatamata asjaolule, et I. Ragimov peeti kohtuasja nr 1-17-3573 raames 13.12.2016 kahtlustatavana
lg 2 p 1 järgi kinni ning tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine, kuulus ta jätkuvalt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu ning jätkas peale 28.04.2017 vangistuse kandmiselt vabanemist, kuritegeliku ühenduse huvides narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist. I. Ragimov Jr peeti uuesti kahtlustatavana
lg 2 p 2 järgi kinni 28.06.2017, misjärel Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7732 karistati teda
lg 2 p 2 järgi 6 aasta 4 kuu 10 päeva pikkuse vangistusega, mida suurendati Harju Maakohtu 21.04.2017.a otsusega nr 117-3573 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning käesoleval hetkel kannab I. Ragimov tema poolt nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude toimepanemise eest 10 aasta pikkust vangistust. Lisaks narkokuritegudele pani I. Ragimov nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides 2016 juunis toime isikute grupis väljapressimise Ž suhtes, mille käigus võeti Žlt ära viimase kasutuses olev sõiduauto Audi A6 ning vägivallaga ähvardades nõuti 10 000 euro tasumist, hiljem aga 3 000 euro üleandmist, millest viimase summa Ž lõpuks ka väljapressijatele maksis. K. Kartsev ja A. Vaskin kuulusid V. Gulevichi ning A. Kozlovi poolt juhitud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016 aastast ja tegelesid kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, nende ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude toimepanemise eest mõisteti K. Kartsev ja A. Vaskin Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega nr 1-17-6351 süüdi ja karistati vangistusega 5 aastat. Lisaks oli nende ülesandeks osalemine nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid kuritegeliku ühenduse tegevust puudutavaid probleeme, samuti osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel (nt osales A. Vaskin nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ja nn „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse liikmete kohtumisel, kus lahendati nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete PPi ja A. Droni all tegutsevate narkomüüjatega seoses tekkinud probleeme) ning samuti oli nende ülesandeks osaleda kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest (st toetada moraalselt ja vajadusel ka füüsiliselt), kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (nt 15 osales K. Kartsev koos A. Rostovski ja A. Ilmaga 2016 juulikuus Tallinnas toimunud kohtumisel, kus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oli probleemi lahendamisel abi saamiseks pöördunud ZZZ ning kus vastaspoolt esindasid nn Okunevi“ kuritegeliku ühenduse liikmed), samuti oli nende ülesandeks kindlustada nende isikute turvalisus. Selliselt tagasid K. Kartsev ja A. Vaskin neile kuritegelikus ühenduses pandud ülesandeid täites nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse tegutsemise võimalikkuse, samuti kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise ja seeläbi ühtlasi ka kuritegeliku ühenduse püsimise. Samuti oli A. Vaskini ülesandeks V. Gulevichi ja A. Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust (nt andis V. Gulevich 24.11.2016 telefonivestluses A. Kozloviga ühenduse võtmise eesmärgil A. Vaskinile korralduse uurida välja, kas A. Kozlov on koos on I. Drovnjašini või A. Polehhaga, misjärel A. Vaskin selgitaski järgnevates telefonikõnedes, et A. Kozlov on parasjagu koos I. Drovnjašiniga. Lisaks üritas A. Vaskin koos nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse toonase liikme LLLga värvata vähemalt ühte isikut, kes paneks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. Nimelt rääkisid A. Vaskin ja LLL 2016 Maardus Gule, et töötamine koos Giboni, st A. Kozloviga tähendab seda, et G kuulub kuritegelikku grupeeringusse, paneb mingeid kuritegusid toime, maksab selle eest raha oma kõrgemale ülemusele ning see annab talle õiguse kasutada selle grupeeringu ja grupeeringu juhi nime ning saada kaitset probleemide tekkimise korral. Seega olid V. Gulevich ja A. Kozlov moodustanud vähemalt kolmest isikust püsiva struktuuriga kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuhu lisaks nendele kuulusid AA (hüüdnimega Pomidor), A. Ilm, A. Rostovski, I. Ragimov Jr, PP, A. Dron, K. Kartsev, A. Vaskin ja R. Gribovski, kelle peamisteks ülesanneteks oli kuritegeliku ühenduse huvides erinevate narkokuritegude toimepanemine, ent lisaks kuulusid kuritegelikku ühendusse ka M. Mihhailov (endise nimega M. Jefremenkov; kes saadeti 05.06.2017 Eesti Vabariigist välja ning kelle osas kehtib hetkel sissesõidukeeld) ja LLL (hüüdnimega Lavrenti või Lavruhha; kes kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse kuni 01.12.2017, mil ta Tallinnas Linnahallis asuvas Poseidon ööklubis tapeti). Nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli loodud täpselt tuvastamata ajal, ent tegutses vähemalt 2015 aprillist alates ning vaatamata ühenduse liikmete kinnipidamisele politsei poolt, lühiajalistele vahistamistele või ka reaalselt mõistetud karistuste kandmisele jätkas nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oma tegevust ning ühendusega liitusid uued liikmed, kes täiendasid õiguskaitseorganite sekkumise tulemusena või muudel põhjustel hõrenenud ühenduse ridu; kuritegeliku ühenduse tegevust ei lõpetanud ega pärssinud oluliselt ka V. Gulevichi suundumine Hispaania Kuningriiki 2017 alguses, vaid kuritegeliku ühenduse tegevus jätkus ning V. Gulevich juhtis kuritegelikku ühendust A. Kozlovi abil. Seejuures aitas ühenduse tegevuse püsimisele pärast V. Gulevichi lahkumist Eesti Vabariigist kaasa ka tõik, et nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimissüsteem, kus kuritegeliku ühenduse juhiks on V. Gulevich ning tema parema käena juhtis kuritegelikku ühendust igapäevaselt A. Kozlov, kellele allusid omakorda teised kuritegeliku ühenduse liikmed I. Drovnjašin, A. Polehha, AA, A. Ilm, A. Rostovski, I. Ragimov Jr, PP, A. Dron, K. Kartsev, A. Vaskin ja R. Gribovski, kes paigutusid samuti sisemisse hierarhiasse ning kellel kõigil oli nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses täita roll tagamaks ühenduse toimimine, kestmine ja kriminaaltulu laekumine. 4. Veel süüdistati I. Ragimov Jr-t
Ragimov Sr-ga (kelle suhtes on kriminaalasja materjalid eraldatud) ja nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikme AAga, nõudsid 2016 juunis Žlt varalise kasu üleandmist ähvardades hävitada või rikkudes vara ja ühtlasi nii ähvardades, ent ka reaalselt vägivalda kasutades. Seejuures panid AA ja I. Ragimov Jr väljapressimise toime nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides. Nii pöördus I. Ragimov Jr 16 täpselt tuvastamata ajal 2016 juunis Ž poole ning Maardus, Keemikute 39 maja juures toimunud kohtumisel süüdistas Ž selles, et viimane võttis koos WW ja CCga tema peidikust ära 100 gr marihuaanat (kanepit) ning samal ajal võttis nö „võla tagatiseks“ Ž valdusest ära viimase sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXXXXX). Samal päeval toimunud teisel kohtumisel ütlesid I. Ragimov Jr ja tema isa I. Ragimov Sr, et Ž peab neile 100 gr kanepi äravõtmise eest maksma 10 000 eurot ning ühtlasi lepiti Ž ja I. Ragimov Jr vahel kokku järgmine kohtumine, kuhu pidi I. Ragimoviga kaasa tulema veel isikuid. Seejärel toimus täpselt tuvastamata kuupäeval 2016 juunikuus järgmine kohtumine Tallinnas, Lastekodu 46 asuva Tallinna Bussijaama juures, kus I. Ragimov Jr-ga oli kaasas täpselt tuvastamata isik, kes nõudsid kohtumisele tulnud Žlt jätkuvalt I. Ragimov Jr peidikust 100 gr kanepi väidetava varguse eest 10 000 euro maksmist ning ühtlasi andsid nad Žle mõista, et 10 000 euro mittemaksmise korral võivad Žl tekkida probleemid, s.o tema pere võib kannatada saada, mida Ž tajus kui ähvardust enda pere suhtes. Seejärel toimus täpselt tuvastamata kuupäeval 2016 juunikuus teinegi kohtumine Tallinnas, Lastekodu 46 asuva Tallinna Bussijaama juures, kus osalesid ühelt poolt Ž ning teiselt poolt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed AA ja I. Ragimov Jr ning kuritegelikku ühendusse mittekuuluv I. Ragimov Sr ning seni tuvastamata isikud. Kohtumisel pakkus Ž, et ta annab enda kasutuses olnud sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXXXXX) üle I. Ragimov Jr-le ja viimasega kohtumisele tulnud isikutele, kuid I. Ragimov Jr ja temaga koos viibinud isikud ei olnud sellega nõus ning nõudsid jätkuvalt raha maksmist. Kohtumise lõpus otsustasid I. Ragimov Jr, AA ja nendega koos olnud tuvastamata isikud, et Ž võlgneb 100 gr kanepi eest neile 3 000 eurot. Seejuures öeldi Žle, et raha maksmisel ja nimetatud probleemiga seoses politseisse mittepöördumisel jääb Ž ning tema perekond terveks. Väljapressimise tulemusel maksis Ž 2016 juunis Tallinnas I. Ragimov Jr-le 3 000 eurot, misjärel andis I. Ragimov Jr Žle tagasi sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXXXXX). Väljapressimise tulemusel saadud 3 000 eurot jagas I. Ragimov Jr nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete vahel ära, jättes osa rahast endale. Osa väljapressimise tulemusel saadud rahast andis I. Ragimov Jr edasi ka oma isale I. Ragimov Sr-le ning nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses endast ühenduse hierarhias kõrgemal kohal paiknevatele AAle ja A. Kozlovile, kuivõrd Ž suhtes toime pandud väljapressimine oli eelnevalt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete I. Ragimov Jr ja AA poolt kooskõlastatud neist nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kõrgemal asetseva nende nn „vanema“ A. Kozloviga. 5. Veel oli A. Ilmale ja I. Ragimov Jr-le esitatud süüdistus
Ilm enda kasutuses olevalt abonendilt XXXXXXXX I. Ragimov Jr kasutuses olevale abonendile YYYYYYYY ning andis I. Ragimov Jr-le korralduse, et I. Ragimov Jr sõidaks sama päeva õhtul ca seitsme-kaheksa ajal pärast A. Ilma ja nimetatud isiku kohtumist Muugal ettevaatlikult sellel kohtumisel viibinud isiku, s.o Eduard TTi sõiduautole Subaru järele ja vaataks, kuhu see auto sõidab ning kus autojuht elab, s.o jälgiks andmesubjekti eest varjatult isikut ja tema kasutuses olevat asja KrMS § 1265 lg 1 tähenduses, ning annaks TT liikumistest samal ajal jooksvalt A. Ilmale teada. Vastavalt plaanile pidi A. Ilm kohtuma TTga 17.02.2016 õhtul kella kuue ajal XXX asuva hostel X juures, millisest asjaolust andis A. Ilm I. Ragimov Jr-le ka teada, mistõttu teadis I. Ragimov Jr nii aega kui ka kohta, kus TT autot varjatult jälgima saaks hakata, ent samuti võimaldas A. Ilma poolt antud informatsioon üheselt piiritleda subjekti, keda varjatult jälgima asuda. 17.02.2016 õhtul kell 18.13 - 21.44 hostel X juures toimunud A. Ilma ja TTi kohtumise järel sõitiski I. Ragimov tema kasutuses olnud sõidukiga TTi sõiduki Subaru Outback järel Tallinnasse, XXX korterelamu juurde, tehes seda seejuures vastavalt A. Ilmalt saadud korraldustele TTi eest varjatult. Seejuures andis I. Ragimov Jr TTi liikumistest A. Ilmale jooksvalt ka teada. Nii teavitas ta 17.02.2016 kell 21.44 telefonikõnes A. Ilma, et TT oli sisenenud kortermaja trepikotta, saates ühtlasi samas ka A. Ilma mobiiltelefonile XXXXXXXX vastavasisulise sõnumi kell 21.49, sisuga „Karberi 11“, s.o Tallinnas, XXX asuva korterelamu aadressi. Seejärel, sama päeva hilisõhtul kell 22.13 helistas A. Ilm abonendilt XXXXXXXX I. Ragimov kasutuses olevale abonendile YYYYYYYY ning palus raporteerida, et kas sai teada, ent I. 17 Ragimov ütles, et tal ei õnnestunud TTi sõidukile järele sõita, sest hoovist väljasõidul ei andnud autod talle teed. 6. Veel oli A. Vaskinile esitatud süüdistus
lg 1 järgi selles, et tema lõi 1.03.2016 õhtul Tallinnas, XXX asuva klubi X taga A. Nikolaeviga seonduva võlaprobleemi arutamise käigus A. Nikolaevit ühel korral rusikaga näkku, mille käigus sai vigastada A. Nikolaevi huul ning A. Nikolaev tundis füüsilist valu. 7. Maakohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Tõendite kogumis hindamise tulemusena asus kohus seisukohale, et A. Vaskini süü
Ilma ja I. Ragimovi süü
Ragimov Jr süü
Samuti leidis kohus, et V. Gulevich ja A. Kozlov täitsid enda tegevusega
V. Gulevich, luues nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele ning A. Kozlov, seistes ühenduse juhtimises V. Gulevichi kõrval, seadsid endale eesmärgiks kuritegeliku ühenduse korrakohase toimimise ja seeläbi kriminaalse tulu saamise. I. Drovnjašin, A. Polehha, A. Ilm, I. Ragimov, K. Kartsev ja A. Vaskin täitsid enda tegevusega
Uuritud tõendid kinnitavad, et nimetatud süüdistatavad olid kursis, milliste süütegudega ühendus tegeleb, kuidas ühendus toimib ning toetasid enda teopanusega ühendust kui tervikut; seega süüdistatavad teadsid, et nad kuuluvad kuritegelikku ühendusse ja tahtsid või vähemalt möönsid seda. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis üheselt osundaksid R. Gribovskile kui ühenduse liikmele, mistõttu mõistis kohus R. Gribovski talle
Apellatsioonid
Gulevichile ja A. Kozlovile karistuseks vangistuse 12 aastat. Prokurör nendib, et kohtus uuritud Tallinna Vangla vastus ei ole relevantne süüdistatavate teosüü suuruste hindamisel, vaid süüdistatavatele mõistetavate karistusmäärade suuruse määramisel eripreventiivsete asjaolude aspektist, mida võib Riigikohtu lahendi 3-1-1-6-17 p 18 valguses käsitleda kui asjaolusid, mis nö „väljuvad süüdistuse raamidest“. Tallinna Vangla vastustest ilmnebki, et nii V. Gulevich kui ka A. Kozlov on ka pärast vahistamist jätkuvalt positsioneerinud end kui väljaspool kehtivat õiguskorda asuvad isikud, kes ei hooli ühiselu korrastamiseks kehtestatud reeglitest ja seadustest ning näidanud oma aktiivse tegevusega oma suhtumist ühiselu korrastamiseks kehtestatud keelunormide kehtivusse. Tuvastades suure teosüü, karistust raskendava asjaolu esinemise ning kergendavate asjaolude puudumise, mõistis kohus 18 süüdistatavatele
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ilma täiendavate argumentideta karistuse alla sanktsiooniraami keskmäära. Keelunormide kehtivuse kinnistamiseks esineb prokuröri hinnangul alus reageerida V. Gulevichi ja A. Kozlovi poolt normi rikkumisele rangemalt. Tallinna Vangla vastustest ilmnebki, et nii V. Gulevich kui ka A. Kozlov on ka pärast vahistamist jätkuvalt positsioneerinud end kui väljaspool kehtivat õiguskorda asuvad isikud, kes ei hooli ühiselu korrastamiseks kehtestatud reeglitest ja seadustest ning näidanud oma aktiivse tegevusega oma suhtumist ühiselu korrastamiseks kehtestatud keelunormide kehtivusse. Tuvastades suure teosüü, karistust raskendava asjaolu esinemise ning kergendavate asjaolude puudumise, mõistis kohus süüdistatavatele
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ilma täiendavate argumentideta karistuse alla sanktsiooniraami keskmäära. Keelunormide kehtivuse kinnistamiseks esineb prokuröri hinnangul alus reageerida V. Gulevichi ja A. Kozlovi poolt normi rikkumisele rangemalt. 8.1.2. Taotleb otsuse tühistamist I. Drovnjašinile ja A. Polehhale
Drovnjašinile karistuseks vangistuse 7 aastat 6 kuud ning A. Polehhale karistuseks vangistuse 8 aastat. Kohus tõdes õigesti, et süüdistatavad olid kuritegeliku ühenduse liikmed, mitte juhid, kuid märkis samas põhjendamatult, et nende karistus ei saa olla võrdväärne ühenduse kõrgemal positsioonil olevate isikutega. Süüdistatavate teopanust ei saa pidada väikeseks, kuivõrd just nende kaudu viis kuritegelik ühendus ellu oma eesmärke ning nad olid vajalikud ühenduse järjepidevuse toimimiseks. Süüdistatavate puhul ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid, mis võimaldaks mõista karistuse sanktsiooni keskmäärast väiksemas määras, raskendava asjaoluna esines tegutsemine omakasu ajendil
Vaatamata eeltoodule mõistis kohus süüdistatavatele
lg 1 järgi karistuseks vangistuse, mis jääb märkimisväärselt alla sanktsiooni keskmäära, eirates sellega nii kohtuotsuse motiveerimise kohustust kui kohaldas ebaõigesti materiaalõigust
Süüdistatavatele tuleb mõista karistus
8.1.3. Taotleb otsuse tühistamist A. Ilmale, I. Ragimov Jr-le, K. Kartsevile ja A. Vaskinile
Ilmale, I. Ragimovile, K. Kartsevile ja A. Vaskinile karistuseks vangistuse 8 aastat. Kohtu poolt süüdistatavatele mõistetud 4 aasta 10 kuu pikkused vangistused jäävad oluliselt alla sanktsiooni keskmäära ehkki otsuses kajastatu põhjal tuvastas maakohus, et süüdistatavate teosüü on keskmine, nende tegevuses puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ent vastukaaluks esineb karistust raskendava asjaoluna tegutsemine omakasu ajendil. Kohus tõdes teosüüd hinnates õigesti, et süüdistatavad olid kuritegeliku ühenduse liikmed, kuid märkis põhjendamatult, et nende karistus ei saa olla võrdväärne ühenduse kõrgemal positsioonil olevate isikutega. Prokurör on veendumusel, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, asudes otsuses (lk 60) seisukohale, et kohtu hinnangul pidanuks A. Kozlovi, A. Ilma, I. Ragimovi, K. Kartsevi ja A. Vaskini kuritegusid menetlema ühes menetluses, tagamaks isiku õiguste igakülgne kaitse ning vältimaks olukorda, kus võib tõusetuda küsimus ne bis in idem põhimõtte rikkumises, mistõttu mõistis kohus lõpliku liitkaristuse, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. Juba süüdistuskõnes selgitas prokurör, miks ei ole rikutud ne bis in idem põhimõtet, millele on kohus otsuses ka lühidalt viidanud (lk 28), jõudes põhjendatult järeldusele, et puudub alus rääkida ne bis in idem põhimõtte rikkumisest, kuid vaatamata sellele luges Harju Maakohtu 07.03.2016 otsuse nr 1-16-977 (Kozlovi ja Gribovski süüditunnistamises
järgi), Harju Maakohtu 12.12.2017 otsuse nr 1-17-8384 (PPi ja Droni süüditunnistamises
ja § 214 järgi), Harju Maakohtu 13.09.2017 otsuse nr 1-17-6351 (Kartsevi ja Vaskini süüditunnistamises
järgi), Harju Maakohtu 03.08.2017 otsuse nr 1-17-7039 (AAi süüditunnistamises
lg 2 p 1 järgi), Harju Maakohtu 25.01.2017 otsuse nr 1-16-11613 (Rostovski süüditunnistamises
lg 2 p 1, 2 järgi), Harju Maakohtu otsused 1-17-2673 ja 1-15-7603 (Ilma süüditunnistamises
lg 2 p 2 järgi) ning Harju Maakohtu otsused 1-17-7732 ja 1-17-3573 (Ragimovi süüditunnistamises 19
Prokuröri hinnangul leidis kohus alusetult, et arvestades eelviidatud kohtuotsuseid kui kuritegeliku ühenduse koosseisu kinnitavaid asjaolusid, rikuks kohus ne bis in idem põhimõtet (otsuse lk 29). Viidatud kohtuotsused, samuti tunnistajate ja kohtus ütlusi andnud kaassüüdistatavate ja kannatanute ütlused tõendavad, et nn Kemerovo kuritegelik ühendus tegutses eesmärgiga toime panna
Viidatud kohtuotsuste arvestamine tõendite kogumis nn Kemerovo kuritegeliku ühenduse tegutsemise eesmärkide kohta ei riku ne bis in idem põhimõtet. (kohtupraktikas ühemõtteliselt jaatatud võimalust sel juhul tõendada kvalifitseeriv asjaolu (nt juriidiline korduvus) või objektiivse koosseisu element (nt eelkuritegu) varasemate süüditunnistavate kohtuotsuste kaudu (3-1-1-94-14) ilma, et tõusetuks küsimus ne bis in idem põhimõtte rikkumisest.) - Nii
lg 1 kui kohtupraktika (nt Riigikohtu otsused 1-17-11432, 1-17-7807, 3-1-1-64-14 jt) jaatavad ühemõtteliselt hilisemalt tuvastatud süütegude kogumi esinemisel liitkaristuse mõistmist kõigi
lg 1 sätestatud printsiipide alusel, sh lisaks absorptsioonipõhimõttele ka asperatsiooni- ja kumulatsiooniprintsiibi alusel. Vastupidine, s.o hiljem tuvastatud süütegude kogumi esinemisel üksnes absorptsiooniprintsiibist juhindumise kohustus, jätaks potentsiaalselt tarvilikul määral arvestamata süüdistatavate poolt toime pandud eriliigiliste kuritegude ebaõiguse, mis hälbiks kohtupraktikas üheselt sõnastatud eesmärgist, mille kohaselt toimepandud kuritegude arv on selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel kumulatsiooniprintsiibi rakendamist (3-1-1-16-11). Mõneti varasemas lahendis Riigikohus ka selgitas, otsekui justnimelt taolistele olukordadele mõeldes, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest (3-1-1-2016). 8.1.4. Taotleb otsuse tühistamist A. Ilmale, I. Ragimov Jr-le, K. Kartsevile ja A. Vaskinile mõistetud liitkaristuste osas selle mittevastavuse tõttu toime pandud kuritegude raskusele ja süüdimõistetud isikutele ning uue otsuse tegemist, moodustades A. Ilmale, I. Ragimov Jr-le, K. Kartsevile ja A. Vaskinile liitkaristuse
Prokuröri hinnangul tuleb ka liitkaristuse moodustamisel arvestada kõigi ette heidetud üksikkuritegude ebaõigust. A. Ilm mõisteti süüdi Harju Maakohtu 31.03.2017 otsusega nr 1-17-2673
lg 2 p 2 järgi ning vaidlustatud otsusega hiljem tuvastatud süütegude kogumi alusel täiendavalt
I. Ragimov mõisteti süüdi Harju Maakohtu 23.08.2017 otsusega nr 1-17-7732
lg 2 p 2 järgi ning vaidlustatud otsusega hiljem tuvastatud süütegude kogumi alusel täiendavalt
K. Kartsev mõisteti süüdi Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega nr 1-17-6351
lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi ning vaidlustatud otsusega hiljem tuvastatud süütegude kogumi alusel täiendavalt
A. Vaskin mõisteti süüdi Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega nr 1-17-6351
lg 2 p 1, 2, § 4181 lg1 ja § 418 lg 1 järgi ning vaidlustatud otsusega hiljem tuvastatud süütegude kogumi alusel täiendavalt
Maakohus leidis otsuses (lk 60), et neid pidanuks menetlema ühes menetluses, tagamaks isiku õiguste igakülgne kaitse ning vältimaks olukorda, kus võib tõusetuda küsimus ne bis in idem põhimõtte rikkumises ning luges lõpliku liitkaristuse mõistmisel süüdistatavatele mõistetud kergemad karistused kaetuks raskemaga. Sisuliselt asus kohus prokuröri hinnangul seisukohale, et A. Ilmale, I. Ragimovile, K. Kartsevile ja A. Vaskinile etteheidetav kuritegelikku ühendusse kuulumine ei väärigi täiendavat hukkamõistu, mis on seda kummastavam, et kohus ei tuvastanud otsuses ne bis in idem põhimõtte rikkumist ning süüdistatavatele etteheidetavate kuriteokoosseisudega kaitstavad õigushüved on samuti erinevad: kui
koosseisuga kaitstav õigushüve on avalik julgeolek, siis
Vaatamata sellele, et süüdistatavatele heideti ette mitmete erinevate õigushüvede vastu suunatud esimese astme kuritegude toimepanemist, pidas kohus süüdistatavate puhul võimalikuks ja põhjendatuks kohaldada neile soodsaimat
lg-s 1 ja § 64 lg-s 1 sätestatud liitkaristuse 20 moodustamise põhimõtet, lugedes mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Prokurör leiab, et absorptsiooniprintsiibist juhindudes liitkaristusi moodustades jättis kohus tarvilikul määral arvestamata süüdistatavate poolt eriliigiliste kuritegude ebaõiguse, mis kokkuvõttes tingis süüdistatavatele nende süü suurusele mittevastavate liitkaristuste mõistmise. Prokurör möönab, et süüdistatavate poolt toime pandud kuritegudega kaitstavad õigushüved on erinevad, kuid nii toime pandud tegude rohkus ja nende raskus, põhjendaksid kõigi üksikkuritegude eraldi hukkamõistu. Samas nõustub prokurör kohtuga selles, et pea kõik süüdistatavate poolt toime pandud kuriteod olid toime pandud kuritegeliku ühenduse raames ja selle huvides, seega vähemalt teataval määral neeldub üksikkuritegudes (narkokuriteod või väljapressimised) sisalduv teo ebaõigus
Prokurör leiab, et käsilolevas asjas on kohaseim mõista A. Ilmale, I. Ragimovile, K. Kartsevile ja A. Vaskinile
Sel juhul ei jääks ühegi nende poolt toime pandud kuriteo ebaõigus arvestamata ning liitkaristuse moodustamine vastaks nende süü suurusele ja oleks kooskõlas Riigikohtu praktikas väljakujunenud seisukohtadega. Taotleb asperatsiooniprintsiibist juhindudes
Et A. Ilm pani osundatud kuriteod toime enne Harju Maakohtu 31.03.2017 otsuse nr 1-172673 kuulutamist, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
lg 1 sätetest.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat, s.o A. Ilmale käesolevas kriminaalasjas
lg 1 ja § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõistetavat 8 aasta 8 kuu pikkust vangistust osaliselt temale Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-2673 mõistetud 9 aasta 1 kuu 29 päeva pikkuse vangistusega ning mõista A. Ilmale liitkaristuseks vangistus 11 aastat 6 kuud, lugedes liitkaristuse alguseks
Ilm asus otsusega nr 1-17-2673 mõistetud karistust kandma. 8.1.4.2. Et I. Ragimov pani osundatud kuriteod toime enne Harju Maakohtu 23.08.2017 otsuse nr 117-7732 kuulutamist, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
lg 1 sätetest.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat, s.o suurendades I. Ragimovile käesolevas kriminaalasjas
lg 1, § 214 lg 2 p 4 ja § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõistetavat 9 aasta 6 kuu pikkust vangistust osaliselt temale Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-7732 mõistetud 10 aasta pikkuse vangistusega ning mõista I. Ragimovile liitkaristuseks vangistuse 14 aastat, lugedes liitkaristuse alguseks
Ragimov asus otsusega nr 1-17-7732 mõistetud karistust kandma. 8.1.4.3. Et K. Kartsev pani osundatud kuriteo toime enne Harju Maakohtu 13.09.2017 otsuse nr 117-6351 kuulutamist, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
lg 1 sätetest.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat, s.o suurendades osaliselt K. Kartsevile käesolevas kriminaalasjas
lg 1 järgi mõistetavat 8 aasta pikkust vangistust temale Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 mõistetud 5 aasta pikkuse vangistusega ning mõista K. Kartsevile liitkaristuseks vangistus 10 aastat, lugedes liitkaristuse alguseks
Kartsev asus otsusega nr 1-17-6351 mõistetud karistust kandma. 8.1.4.4. Et A. Vaskin pani osundatud kuriteod toime enne Harju Maakohtu 13.09.2017 otsuse nr 117-6351 kuulutamist, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
lg 1 sätetest.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat, s.o suurendades osaliselt A. Vaskinile käesolevas kriminaalasjas
lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõistetavat 8 aasta 6 kuu pikkust vangistust temale Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 mõistetud 5 aasta pikkuse vangistusega ning mõista A. Vaskinile liitkaristuseks vangistus 11 aastat 6 kuud, millisest lugeda
21 8.1.5. Taotleb otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis R. Gribovski süüdistuses
lg 1 järgi õigeks ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada süüdistatav
lg 1 järgi süüdi ja arvestades tema keskmisest väiksemat teosüüd, palub karistada teda vangistusega 5 aastat. Et R. Gribovski pani osundatud kuriteo toime enne Harju Maakohtu 07.03.2016 otsuse nr 1-16-977 kuulutamist, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
lg 1 sätetest.
lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat, s.o suurendades osaliselt R. Gribovskile käesolevas kriminaalasjas mõistetavat 5 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-977 mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning mõista R. Gribovskile liitkaristuseks vangistus 6 aastat, millisest arvata
Gribovski kandis talle Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-977 mõistetud karistust. Kohus leidis otsuses (lk 52-56) ebaõigesti, et R. Gribovski kuulumist kuritegelikku ühendusse kinnitasid vaid anonüümsed tunnistajad „W“ ja „V“. Vaidlustades 15.05.2017 koostatud jälitustoimingu protokolli kui kohtukõlbmatu tõendi kõrvale jätmist, leiab prokurör, et see on siiski nii menetleja kui tõlgi poolt allkirjastatud. Protokollis kajastatud telefonikõnede toimumist ning nende sisu ei ole kahtluse alla seadnud ei ütlusi andnud süüdistatavad R. Gribovski, A. Kozlov ega V. Gulevich kui tunnistaja F, kelle ütlused rahasummade liikumisest haakuvad R. Gribovski ning F arvelduskontode väljavõtetega. Prokuröri hinnangul jättis kohus, viidates ne bis in idem põhimõttele, ebaõigesti kaudse tõendina arvestamata Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-977 (A.Kozlovi ja R.Gribovski süüditunnistamises
Leides otsesõnu, et käsilolevas menetluses ei ole tegemist ne bis in idem olukorraga, ei hinnanud kohus süüdistatavate, sh R. Gribovski varasemaid kohtuotsuseid kaudsete tõenditena, mis kinnitanuks süüdistuses kirjeldatud hüpoteesi, et nn Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmed on erinevate narkokuritegude (ent ka väljapressimiste) toimepanemises süüdi mõistetud ajal, mil nad kuulusid nn Kemerovo kuritegelikku ühendusse ning kohtus uuritud teistest tõenditest, sh isikulistest tõenditest nähtuvalt, pandi nimetatud kuriteod toime kuritegeliku ühenduse liikmete poolt kuritegeliku ühenduse tegevuse raames ja huvides. Prokurör leiab sedagi, et kohus on otsuse nr 1-16-977 sisu (lk 53) refereerinud ebaõigesti, mis on tinginud maakohtu poolt ebaõigetele järeldustele jõudmise. Tunnistaja D kohtus antud ütlustest nähtub, et A. Kozloviga oli ta tuttav pea kakskümmend aastat, oli talle nö „katust“ maksnud ja teadis, et A. Kozlov kuulub nn Kemerovo kuritegelikku ühendusse ning kes talle ka R.Gribovskit tutvustas. Samas nähtub K 17.01.2019 istungil antud ütlustest, et pärast R. Gribovski ja A. Kozlovi kinnipidamist ja vahistamist kohtuasjas nr 1-16-977, käis I. Drovnjašin kurikaga teda koos täpselt tuvastamata isikutega korduvalt SadaMarketis otsimas, kuna nii A. Kozlovile kui ka R.Gribovskile oli teada, et tema tegutses toona kohtu loal kuriteo matkijana ning oli andnud kriminaalasjas tunnistajana nende vastu ütlusi. Anonüümsete tunnistajate „W“ ja „V“ tõeseid ütlusi R. Gribovski nn Kemerovo kuritegelikku ühendusse kuulumises kinnitavad ka teised kohtus uuritud erinevad kirjalikud tõendid, mh nii lubatuks tunnistatud kirjalikud tõendid kui ka kohtu poolt põhjendamatult tõendikogumist kõrvale jäetud kirjalikud tõendid, samuti kaudselt kohtus üle kuulatud K, A. Kozlovi, J .Gribovski ning V. Gulevichi ütlused. 8.1.6. Vaidlustab otsuse osas, millega kohus jättis V. Gulevichi osas kohaldamata lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu. Süüdistataval ei ole Eesti Vabariigis selliseid perekondlike sidemeid, mille potentsiaalse katkestamisega kaasnevat riivet tuleks kaaluda. Kohtu poolt mõistetud karistusmäära pikkusega lisakaristuse kohaldamata jätmise põhjendamine ei vasta kohtupraktikale. Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva ohu olemasolu üle otsustamisel. Et
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo on EIK hinnanud raskeks kuriteoks (nt 3-1-1-102-03), kuulub V. Gulevich Euroopa Inimõiguste kohtu praktikas väljakujunenud kriteeriumite järgi Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Palub kohaldada V. Gulevichi suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist 10 aastaks. 22 8.1.
lg 1 ja
MS § 306 lg-s 2 sätestatust. I. Drovnjašinile ei ole süüdistust
Kohtuotsuses ei ole süüdistatavate isikute kaupa eristatud, miks just üks või teine isik kuulub kuritegelikku ühendusse. Kohtu väidet, et süüdistatavad nimetasid ennast ise „kemerovskiteks/kemerovlasteks“, kinnitavad tõendid puudutavad üksnes V. Gulevichit. Tõendid, et I. Drovnjašin on ennast nimetanud „kemerovskiks“ või „kemerovlaseks“, puuduvad. Asudes seisukohale, et süüdistatavad planeerisid omavahelist tegevust, ei selgita kohus, kuidas see puudutab konkreetselt I. Drovnjašinit. Et I. Drovnjašin on varasemalt karistamata isik, siis ei saa talle ilmselt omistada ka kinnipeetute subkultuurilist keelekasutust. 8.3.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, märkis kohus mitme süüdistatava kohta ühiselt, et …„Uuritud tõendid kinnitavad, et nimetatud süüdistatavad olid kursis, milliste süütegudega ühendus tegeleb, kuidas ühendus toimib ning enda teopanusega toetasid ühendust kui tervikut. Seega süüdistatavad teadsid, et kuuluvad kuritegelikku ühendusse ja tahtsid või vähemalt möönsid seda.“ Apellandi hinnangul on kohus rikkunud põhjendamiskohustust ka subjektiivse koosseisu tuvastamisel, kuivõrd eeltooduga kohtuotsuse põhjendused piirduvad. Millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et I. Drovnjašin teadis, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse ning tahtis või vähemalt möönas seda, otsusest ei selgu. 8.3.
Palub teha uus otsus, millega mõista A. Polehha
8.4.
A. Polehha küsitlemisest nähtub, et ta ei saanud aru, milles seisneb ühendusse kuulumise koosseis, A. Polehha vastustest selgub, et liikmeks olekust saab rääkida üksnes juhul, kui isik paneb toime mingisuguseid konkreetseid kuritegusid.
Polehha pidi aru saama, milles ühenduse kuritegu seisneb. Ka Riigikohus on pidanud vajalikuks ühendusse kuulumise tingimusi seaduse tekstile lisaks välja tuua.
lg 1 muudab karistusseaduse määratletusnõude aspektist problemaatiliseks tõik, et see norm koosneb tervikuna väga abstraktsetest ja/või väga avaratest koosseisutunnustest, mida pole seaduses ka eriti arvukalt. A. Polehha tavapärane suhtlemine N. Drovnjašini, A. Kozlovi või kellegi teisega ei täida
Puuduvad tõendid, et A. Polehha oli teadlik kaassüüdistatavate kriminaalsest käitumisest või toimepandud kuritegudest. A. Polehhale ei heideta ette ühegi eelduskuriteo toimepanemist ega individuaalhüvede kahjustamist, tema käitumine eraldivaadelduna ei ole ohustanud kuidagi avalikku julgeolekut, mistõttu ei saa eeldada, et isik pidi oma teo õiguspäruses kahtlema. Tegutsemine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.