Obsah (6)

§ 229§ 231§ 468§ 367§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-21-8324 Tsiviilasi

§ 229lg 2 kohaselt menetlusosalise seletus asjas tõend ei ole.

15. Kostja II ei ole hageja poolt avaldatut ka omaks võtnud (

§ 231lg 2).

Kostja II on kohtuistungil 06.01.2021 andnud selgituse toimunu kohta: „mina surusin harjavarrega kaamerat, see tuli pesast välja. Kaamera tuli otsikust välja. Kaamera tuli seina küljest lahti. Alustoos oli seina küljes.“ Isegi kui kostja II rikkus kaamera (mis on ka tõendamata), on kostjate 17.02.2022 menetlusdokumendi lisaks oleva e-kirjavahetusega BK Eesti OÜ-ga kohtule tõendatud, et kaamera väljavahetamise vajaduse korral ei pruugi olla vajadust siseruumides olevat tehnika (kõvaketas, salvesti) väljavahetamiseks. Hageja esitatud väärteootsus ei 4 tõenda samuti hageja kahju suurust, sest kahjusumma märgitakse väärteoavalduse esitanud isiku poolt avaldatu alusel. 16. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja I on 06.01.2022 kohtuistungil avaldanud, et tema kahjustas hagejale kuuluvat sõiduautot Mercedes Benz E350 registrimärgiga XXX. Sõiduk korrastati kindlustusandja kulul, kuid sõiduki omaniku kanda jäi omavastutus 200 eurot (vt hagiavalduse lisaks olev KINDLUSTUSPOLIIS nr XXX). Kostja on nõus hagejale hüvitama 200 eurot. Kohus mõistab õigeksvõtu alusel nimetatud summa kostjalt I välja.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

1. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Poolte vahel ei vaidlust selles, et kostja I kriipis hagejale kuuluvale sõiduautole hagejat solvavad venekeelsed sõnad „urood“ ja „suka“. Tegemist on solvavate väljenditega, mida kostja I tunnistab ja mille eest ta vabandab.
2. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).
3. Olukord, kus hageja pidi vulgaarsete sõnadega soditud sõidukit taluma korterelamu hoovis, kus seda võisid näha majaelanikud ja nende külalised, ning siis sõitma sellise sõidukiga remonditöökotta ja seal selle üle andma, on hageja maine kahjustatud avalikkuse ees ebakohase väärtushinnanguga. Kohus tunnustab kostja I valmisolekut vabandada ja avaldatud arusaamist enda teo ebaõigsusest, kuid see ei välista hagejal tema solvamise ja väärikuse alandamise tõttu mittevaralise kahju tekkimist.
4. VÕS § 134 lg 2 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamist isiklike õiguste rikkumise korral ja sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. 5 Kohus on seisukohal, et arvestades kostja I korduvat vabandamist ja enda teo vääraks tunnistamist on mõistlik ja põhjendatud hüvitise suurus 300 eurot.
5. Hageja on esitanud viivisenõude, lähtudes VÕS §-s 113 lg 1 sätestatust. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt I välja VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise varakahju hüvitiselt summas 200 eurot alates hagi esitamisest kohtusse ja samas ulatuses viivise mittevaralise kahju hüvitiselt summas 300 eurot alates hagi esitamisest kohtusse kuni vastavate summade täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine 22.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

1. Hageja menetluskulud kostja II vastu esitatud nõudes jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Riigilõiv kostja II vastu esitatud 600 euro suuruselt nõudelt on 125 eurot, mis jääb hageja kanda.
2. Kostja I vastu esitatud hagide rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja I kanda, sh vastav menetluses tasutud riigilõiv, so325 eurot. 25.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale osutatud õigusabi maht on esitatud taotluse kohaselt 11 h 30 min. Kostjad vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabi ajakulu on mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus vähendab õigusabi ajakulu mõistliku suuruseni, mis on 9 tundi, arvestades tsiviilaja suhteliselt väikest keerukust ja mahtu, kostja I poolt ühe nõude õigeksvõtmist 06.01.2022 kohtuistungil ja asjaolu, et 28.05.2021 kohtunõudega tutvumine ja vastuse koostamine on hagiavalduses puuduse kõrvaldamise kohtumääruse täitmine, mida ei pea hüvitama vastaspool.

1. Õigusabi tunnitasu 160 eurot/h ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 192 eurot/h on kooskõlas kohtupraktikaga.
2. Arvestades asjaolu, et kostja II vastu on kohus jätnud hagi rahuldamata ja kostja I vastu on hageja esitanud ja kohus on rahuldanud 2 nõuet, jagab kohus põhjendatud õigusabi mahu kolmeks osaks, millest 1/3 (kolm tundi) jääb hageja kanda ja 2/3 (6 tundi) kostja II kanda.
3. Kohus määrab hagejale kostja II poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks eeltoodu alusel kokku (6x192+325) 1 477 eurot. Nimetatud summalt tuleb kostjal II maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6