← Eesti

2-21-5908/104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5908 Kohtuasi X esindaja vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi määruskaebus rahuldamata.
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. novembri
  7. a määrus muutmata.
  8. Jätta vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi
  9. detsembri
  10. a riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Harju Maakohtu menetluses oli C avaldus tema ja X ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Y suhtes ning ainuhooldusõiguse saamiseks. 2-21-5908
  12. Harju Maakohus andis
  13. juuni
  14. a määrusega X-le (riigi õigusabi saaja) riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (riigi õigusabi osutaja).
  15. Riigi õigusabi osutaja esitas
  16. oktoobril 2021 Harju Maakohtule riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt kulus riigi õigusabi osutajal esimese astme menetluses toimingute tegemisele kokku 1485 minutit, mille tasu on kokku 1606 eurot 80 senti (sh käibemaks). Riigi õigusabi osutaja taotluses märgitud toimingud, neile kulunud aeg ja tasu on järgmised: - - asja materjalidega tutvumine, 195 minutit, 176 eurot; ema nõustamine, 120 minutit, 108 eurot;
  17. juuni
  18. a seisukoha koostamine, 180 minutit, 162 eurot;
  19. juuni
  20. a määrusega tutvumine, 60 minutit, 54 eurot;
  21. juuli
  22. a seisukoha koostamise I osa, 360 minutit, 324 eurot;
  23. juuli
  24. a seisukoha koostamise II osa, 75 minutit, 68 eurot; Lasnamäe Linnaosa Valitsuse
  25. augusti
  26. a seisukoha, Kiili Vallavalitsuse
  27. augusti
  28. a seisukoha ja lapse esindaja
  29. augusti
  30. a arvamusega tutvumine, 30 minutit, 27 eurot;
  31. septembri
  32. a määrusega tutvumine, 15 minutit, 14 eurot; istungiks ettevalmistumine, 90 minutit, 81 eurot; istungil huvide esindamine, 75 minutit, 68 eurot; isa
  33. oktoobri
  34. a esialgse õiguskaitse taotlustega tutvumine, 75 minutit, 68 eurot; isa
  35. oktoobri
  36. a esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha koostamine, 210 minutit, 189 eurot. Riigi õigusabi osutaja palus suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 148%, põhjendades seda sellega, et asi oli tavapärasest oluliselt mahukam ja riigi õigusabi osutaja tegi üksnes vajalikke toiminguid. Maakohtu määrus ja põhjendused
  37. Harju Maakohus jättis
  38. novembri
  39. a määrusega riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamise taotluse rahuldamata. Maakohus rahuldas riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt, määrates riigi õigusabi osutaja tasu suuruseks 724 eurot 80 senti ja jättes taotluse rahuldamata 882 euro ulatuses. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamise taotlus jätta rahuldamata, kuna sellest ei nähtu asjaolusid, mis õigustaksid tasu piirmäära suurendamist 148% võrra. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 järgi justiitsministri
  40. juuli
  41. a määrusega nr 16 kinnitatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (tasude ja kulude kord) § 2 lg 1 alusel võib kohus riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendada, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Hooldusõiguse vaidlus ei ole oma olemuselt eriliselt keerukas tsiviilasi. Võib eeldada, et vandeadvokaat on piisavalt vilunud, et teha tööd mõistliku kiirusega. Riigi õigusabi osutaja ei pidanud tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga. Ta tutvus toimikuga, vestles menetlusosalistega, koostas kolm seisukohta ja osales ühel ärakuulamisel. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus 2 2-21-5908 tuleb seega rahuldada tasude ja kulude korra § 10 lg 3 piirmäära, s.o 540 euro ulatuses, millele lisandub ärakuulamisel osalemise tasu 64 eurot, kokku koos käibemaksuga 724 eurot 80 senti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  42. Riigi õigusabi osutaja esitas
  43. detsembril 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada taotlus täies ulatuses. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu määrusest võimalik aru saada, millistele riigi õigusabi osutaja tehtud toimingutele on maakohtul vastuväiteid. Riigi õigusabi osutaja tehtud toimingud on kõik vajalikud, kliendi huvides ja vastavuses kohtumenetlusega. Toimingutele kulunud aeg on vastavuses tööde mahuga ja jääb mõistliku aja piiresse. Kohus ei saa jätta riigi õigusabi osutaja tehtud tööd tasustamata. Arvestada tuleb, et riigi õigusabi osutaja on seotud kliendi sooviga ja tema antavate juhistega. Kohus ei saa ette näha ega piirata, milliseid dokumente võib advokaat esitada. Kiirus on suhteline mõiste.
  44. Riigi õigusabi osutaja esitas
  45. detsembril 2021 riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt kulus riigi õigusabi osutajal vaidlustatud määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 150 minutit, mille tasu on kokku 162 eurot (sh käibemaks).
  46. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  47. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
  48. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Riigi õigusabi osutaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis tema riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamise taotluse rahuldamata ning tasutaotluse rahuldamata 724 eurot 80 senti ületavas osas, s.o 882 euro ulatuses. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
  49. Kuivõrd riigi õigusabi osutaja taotletav tasu ületas tasu ja kulude korra § 10 lg-s 3 sätestatud piirmäära ja ta esitas tasu piirmäära suurendamise taotluse, pidi maakohus tasu ja kulude korra § 2 lg-st 1 lähtuvalt hindama, kas riigi õigusabi osutamine oli eriliselt töömahukas. Tasu piirmäära suurendamise üle otsustamine on maakohtu kaalutlusotsus, millesse ringkonnakohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud kaalumispiire. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et riigi õigusabi osutamine ei olnud eriliselt töömahukas, ega väljunud tasu piirmäära suurendamise taotluse rahuldamata jätmisel ja sellest lähtuvalt tasutaotluse osalisel rahuldamisel kaalumispiiridest.
  50. Riigi õigusabi osutaja põhjendas tasu piirmäära suurendamise taotlust sellega, et asi oli tavapärasest oluliselt mahukam ning ta tegi üksnes vajalikke toiminguid. Milles täpsemalt asja tavapärasest oluliselt suurem mahukus seisnes, ei ole riigi õigusabi osutaja selgitanud. 3 2-21-5908 Ringkonnakohtule ei nähtu tsiviilasja materjalidest asja tavapärasest oluliselt suurem mahukus ei menetlusdokumentide arvu, tõendite arvu ega õigusliku keerukuse tõttu. Pigem on asi olnud võrreldes keskmise hooldusõiguse vaidlusega vähem mahukas ning õiguslik keerukus sellega samaväärne. Eriline töömahukus ei väljendu ka riigi õigusabi osutaja tehtud toimingutes. Riigi õigusabi osutaja on tutvunud asja materjalidega, nõustanud riigi õigusabi saajat, koostanud kolm seisukohta, tutvunud teiste menetlusosaliste seisukohtadega ja maakohtu korraldavate määrustega ning valmistunud ette kohtuistungiks (piirmäär ei hõlma tasude ja kulude korra § 10 lg 3 järgi kohtuistungil osalemist, seda arvestatakse eraldi), mis on hooldusõiguse vaidluses tavapärased toimingud. Erilist töömahukust ei võimalda järeldada ka riigi õigusabi osutaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja maht, seejuures kattuvad kaks riigi õigusabi osutaja esitatud seisukohta (
  51. juuni ja
  52. oktoobri
  53. a seisukohad) suures ulatuses. Tasu piirmäära suurendamist ei õigusta ainuüksi asjaolu, et riigi õigusabi osutaja toimingud on olnud vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul vastab tasu piirmäär antud juhul riigi õigusabi osutaja toimingutele, mistõttu ei ole alust seda suurendada.
  54. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  55. TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seetõttu jääb rahuldamata riigi õigusabi osutaja
  56. detsembri
  57. a riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse, milles riigi õigusabi osutaja taotleb tasu vaidlustatud määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest.
  58. Määruse peale võib RÕS § 23 lg-te 1 ja 4 ning TsMS § 178 lg 2 ja § 696 lg 1 II lause ja lg 3 järgi esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, samuti advokatuur, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks õigustatud isikul on õigus esitada määruskaebus sõltumata vaidlustatava menetluskulude summa suurusest, kui see kitsendab tema õigusi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  59. mai
  60. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-15, p 7; üldkogu
  61. aprilli
  62. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15). (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.