← Eesti

2-21-129361/6

Obsah (6)§ 407§ 444§ 163§ 175§ 486§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-21-129361 Tsi

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt (st põhinõude ja viivise osas), mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

  1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi võlgnevuse alates esimesest osamaksest, so alates 10.10.2020 kuni lepingu lõppemiseni, s.o kuni 10.03.2021 summas 23.46 eurot. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja lepingu üles 23.01.2021, seega saab hageja nõuda intressi vaid kuni 23.01.2021 (VÕS § 195 lg 2). Arvestades laenulepingus välja toodud maksegraafikut on hageja intressi nõue põhjendatud 20.65 euro osas (4.60+6.15+5+3.81+1.09 (perioodi 11.01-23.01.2021 eest, arvutuskäik 2.59 eurot/31 päeva x 13 päeva) ja ülejäänud osas, so 2.81 eurot, tuleb jätta rahuldamata.
  2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu lõppemist tekkinud võla sissenõudmiskulu 30 eurot, kuid ei ole esitanud sissenõudmiskulu väljamõistmiseks piisavalt asjaolusid ega põhjendusi. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega võlateatised, mis puudutavad ajaliselt lepingu ülesütlemisele eelnevat perioodi ehk tegemist on lepingu kehtivusajal saadetud kirjadega. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja sissenõudmiskulu nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 8. Hageja taotleb 140 euro suuruse riigilõivu ja 480 euro suuruse õigusabi kulu väljamõistmist kostjalt.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Käesoleval juhul on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu 140 eurot lähtuvalt alates 01.01.2022 kehtima hakanud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsioonist. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 17.09.2021.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu kuni 31.12.2021 kehtinud RLS redaktsiooni järgi summas 100 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on riigilõiv vajalik ja põhjendatud summas 100 eurot. 10.

§ 172

lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Põhjendatud õigusabi tasu lihtsas võlanõudes tagaseljaotsuse tegemisel kirjalikus eelmenetluses on 2 tunni eest, so (2x120) 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 360 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 91%, seega 327.60 eurot. 11. Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal maksta viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, vastavalt

§-s 177 lg 4 sätestatule. 12. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu summas 40 eurot (140-100) tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid, summa, mille tagastamist taotletakse, ning samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust soovitakse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.