Obsah (4)

§ 444§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2022.a., Tallinna kohtumaja Kohtujurist Lii Zerel Tsiviilasja number 2-21-1340

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 14.02.2022 hagi N. E. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T AS 26.10.2019 lepingu nr 0001746309, mille alusel kohustus T AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Ajavahemikul 01.11.2020 – 01.04.2021 esitas T AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: arve nr 15110050456 summas 70,34 eurot, arve nr 15110270430 summas 32,10 eurot ning arve nr 15110492872 summas 9,78 eurot – kokku 112,22 eurot. AS T loovutas 20.04.2021 kostja vastased nõuded hagejale Osaühing Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 112,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 8,09 eurot (s.o perioodi 19.04.2021 kuni 14.02.2022 eest määraga 8% aastas) ning edasiulatuv viivis alates 15.02.2022 põhinõudelt (112,22 eurot) määraga 8% aastas. KOHTU SELGITUSED
4. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 112,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 8,09 eurot (s.o perioodi 19.04.2021 kuni 14.02.2022 eest määraga 8% aastas) ning edasiulatuv viivis alates 15.02.2022 põhinõudelt (112,22 eurot) määraga 8% aastas. Hageja on saanud hagi hinnaks 129,29 eurot. Kohus leiab, et hageja 2 põhinõue, s.o hagiavalduses toodud summas 112,22 eurot, on põhjendatud, kuid sissenõutavaks muutunud viiviste nõue mitte. Kohtu hinnangul saab arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid pidada põhjendatuks viivisenõuet summas 7,43 eurot (s.o perioodi 19.04.2021 kuni 14.02.2022 eest määraga 8% aastas). Eeltoodust tulenevalt on hagi hinnaks 128,63 eurot (112,22 + 7,43 + 8,98).
2. Kostjale N. E.’le olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 04.03.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
3. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud 45 eurot ning hagiavalduselt täiendavalt tasutud 30 eurot) ning õigusabikulud summas 360 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnitasumääraga 120 eurot).
4. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 75 eurot ning tulenevalt

§ 175lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 218-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. 9. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 125 eurot (75 + 50) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3