Obsah (5)

§ 100§ 2172§ 101§ 102§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-699 Tsiviilasi G. R. hagi

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja laps ning elab emaga.
2. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX (tlk 3-5) on hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool 2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates XX.XX.XXXX kuni kostja täisealiseks saamiseni. 15.

§ 2172lg 1 näeb ette, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
4. Hageja palub elatist vähendada õigusliku olukorra muutumise tõttu alates hagiavalduse esitamisest s.o 17.01.
5. a 203 euroni kuus.
6. Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summasid saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi võib kohtulahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega saab hageja TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest s.o 17.01.
7. a.
8. 01.01.
9. a kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
3. Kehtiva kohtuotsuse järgi tuleb hagejal käesoleval aastal tasuda kostjale elatist 292 eurot kuus. Hageja palub elatist vähendada 203 euroni kuus, mis on kohtu arvutuste kohaselt väiksem kui

§ 101lg 1 alusel arvutatud summa.

20.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (XXX või olukord, kus vanemal on XXX, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14).

§-i 102 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

1. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejal tuvastatud XXX kestusega 2 aastat s.o kuni 02.11.
2. a (tlk 8-9), tema ülalpidamisel on veel XXX (XXX sündinud, tlk 29) ning sissetulekuks töötasu 921,10 eurot (tlk 23) ja XXX 166 eurot (tlk 24), kokku 3 1087,10 eurot. Avalikest registritest nähtuvalt (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register) kuulub hagejale kokku XXX sõidukit (Volkswagen Caddy Kombi, registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimise aasta XXX; mootorratas Suzuki GSX-R 750, registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimise aasta XXX; RESPO haagis, registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimise aasta XXX ja Volkswagen Caddy Kombi, registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimise aasta XXX). Äriregistri andmetel on hageja tulundusühingute XXX (registrikood: XXX) ja XXX (registrikood: XXX) liige ning XXX (registrikood: XXX) (likvideerimisel), ainuosanik ja likvideerija. Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale maatulundusmaa (registriosa nr XXX) asukohaga XXX korteriomandi (registriosa nr XXX) asukohaga XXX ning ühisomandis kinnisasi (registriosa nr XXX) asukohaga XXX. Töötamise registri andmetel töötab hageja XXX.
3. Kohus, et hinnates esitatud tõendeid ja hageja majanduslikku seisundit, on seisukohal, et antud juhul ei ole

§ 101

lg-s 1 arvutatava summa vähendamine põhjendatud, sest hoolimata hageja XXX ja teise XXX ülalpidamise kohustusest, on hagejal piisavalt sissetulekut ja vara, mille arvelt kostjale seadusega ettenähtud miinimummääras elatist tasuda. Hageja maksevõimet kinnitab ka asjaolu, et hageja on suutnud senini kohtuotsusest tulenevat kohustust täita. 23. Kohus nõustub pooltega, et elatustase XXX ei ole võrreldav Eestiga ning suure tõenäosusega ongi XXX teistsugune ja ilmselt ka Eestist kõrgem elustandard. Samas on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud ka elatis välja mõista

§ 101

lõikes 1 arvutatud summast suuremas ulatuses (ehk siis jätta elatise summa muutmata). 24. 01.01.2022. a kehtima hakanud

eelnõu seletuskirja kohaselt võeti muudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et

§-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitele-mänguasjadeleraamatutele-vaba aja veetmisele jne. 25. Kohus leiab, et antud juhul on õigusliku olukorra muutumise tõttu põhjendatud elatise summat vähendada ning hageja on võimeline kostjale alates 01.01.2022. a kehtima hakanud

§ 101lg-s 1 arvutatud summas elatist tasuma.

26. Vaidlust ei ole selles, et kostja lastetoetust ei saa, seega ei saa elatise summa arvestamisel sellega arvestada (

§ 101lg 5).

27.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise ajavahemikul 17.01.
2. a kuni 31.03.
3. a 243,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja lastetoetust ei arvesta) ning alates 01.04.
4. a 255,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja lastetoetust ei arvesta) kuni hageja täisealiseks saamiseni. 4
5. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud kostjale elatist
6. aasta jaanuaris 327 eurot, veebruaris 327 eurot ja märtsis 327 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates 17.01.
7. a kostja elatise katteks kantud summadega.
8. Kohus selgitab kostjale, et

§ 97

p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte

§ 97

p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei saa kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 164 lõige 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5