lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane ei ole tema teo eesmärk. Otsese tahtlusega on tegemist juhul, kui isik teab midagi täiesti kindlalt, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, seega ta paratamatult tahab selle tagajärje saabumist. Maakohus leiab, et ähvardades konkreetselt suulises kõnes kannatanut tapmisega ja tegutsedes seda ähvardust kinnitavalt, oli tegemist otsese tahtlusega. Ilmselgelt oli süüdistatava eesmärk kannatanut hirmutada selliselt, et viimane kardaks reaalselt selle ähvarduse täideviimist. Ülaltoodu alusel on maakohus seisukohal, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS §120 lg.1 järgi otsese tahtlusega ning tuvastatud on nii kuriteo subjektiivne kui objektiivne külg.
lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava 11 sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ilmar Köök on süüdi ühes kuriteoepisoodis, tegemist on tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ringkonnaprokurör viitas oma kaitsekõnes sellele, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud süüdistatava karistust raskendava asjaoluna KarS §58 p.4 kohaselt süüteo toimepanemine süüdlase pereliikme suhtes. Maakohus nõustub sellega. Samas märgib maakohus, et tegemist on II astme vägivallateoga, mille toimepanemisega ei tekitatud ühelegi isikule jäävat või pöördumatut kahju. Käesolevas kriminaalasjas menetletav süütegu oli toime pandud detsembris 2017, seega peaaegu 4 aastat tagasi. Maakohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks vahepealsel ajal pannud toime uusi süütegusid, k.a. sama kannatanu suhtes. Vastavalt kannatanu ütlustele on nad käesoleval ajal lahutatud ja elavad eraldi elukohtades. Lähtudes eeltoodust hindab maakohus süüdistatava süü suurust keskmisest määrast madalamaks. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka süüdistatava isikut. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole süüdistatav kriminaalkorras karistatud. KarS §120 lg.1 vangistuse. näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon leebema karistusena ette rahalise karistuse. Sellist karistuse liiki ei ole ringkonnaprokurör põhjendatuks pidanud, märkides, et kuna süüdistataval on lepinguline kaitsja, kelle kaitsjatasud on üle 4000 €, ei avalda selline karistusliik süüdistatavale eripreventiivset mõju. Maakohtule jääb ringkonnaprokuröri seisukoht karistuse liigi sidumise osas lepingulise kaitsja omamisega täiesti arusaamatuks. 12 Maakohus leiab seega, et leebeima karistusliigi, s.t. rahalise karistuse mõistmine on antud süüdistatava puhul põhjendatud, selline karistus vastab karistamise eesmärkidele ja see avaldab süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Antud süüdistatava puhul on käesoleval juhul tegemist isikuga, kes töötab ning on majanduslikult toimetulev. Seega on tal olemas piisav rahaline sissetulek, mille vähenemisel tunneks süüdistatav end piiratuna ja karistatuna. Maakohus arvestab siinjuures ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid ning tasutud kaitsjakulusid. Maakohus leiab, et sellisel viisil rahaliste võimaluste vähendamise ja piiramisega on karistuse eesmärgid antud süüdistatava puhul täidetud. Iga isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kõikide isikute õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus leiab, et süüdistatava karistamise korral vangistusega tingimisi KarS §73 kohaldamisega ei pruugi süüdistatav karistuse ja karistamise eesmärke tajuda samaväärselt rahalise karistuse mõistmisega.
Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses. Vastavalt maakohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti teatisele oli süüdistatava tulu 2017 pärast tulumaksu mahaarvamist 21 232 €, mis teeb päevasissetuleku suuruseks 39,26 €. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale karistuseks mõista rahaline karistus summas 5889 €. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
S §120 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr.115 on töötasu alammäär 584 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.1 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. 13 Kannatanule oli kohtulikus menetluses määratud korras esindajaks vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas taotluse kulude hüvitamiseks summas 795,60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest vandeadvokaadi kasuks välja. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega ühes süüdistuses mõistetud õigeks, kuulub temalt riigituludesse väljamõistmisele pool kannatanu esindaja tasust, s.o. 397,80 €. Kohtulikus menetluses on kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik esitanud kirjaliku tasutaotluse summas 4338,84 (koos sõidukuludega) ning sellele on lisatud arved summades 1745,28 €, 1502,88 € ja 1729,13 €, kokku arvete summa seega 4977,29 €. Kaitsja kinnitusel on kõik kolm arvet tasutud. Kuna kaitsja taotletav summa ja esitatud arvete kogusumma on erinevad, lähtub maakohus kaitsja poolt kirjalikult taotletavast summast, s.o. 4338,84 €. Lisaks sellele taotles kaitsja välja mõista kaitsjatasu 14.10.2021 kohtuistungil osalemise eest 165 €/h x istungi kestvus + käibemaks 20%. Kaitsja kirjalikust taotlusest ja esitatud arvetest nähtub üheselt, et Advokaadibüroo HansaLaw hinnakirja kohaselt on ühe tunni hind 160 € käibemaksuta. Kuna kaitsja ei põhjendanud, jääb maakohtule arusaamatuks, miks tuleb 14.10.2021 toimunud kohtuistungi eest mõista välja ühe tunni hinnana 165 € + käibemaks. Maakohus lähtub ka siinkohal arvetel ja kirjalikus taotluses viidatud summast 160 € + käibemaks. Vastavalt kohtuistungi protokollile oli 14.10.2021 kohtuistungi kestvus 10.00 – 15.34, seega 6 tundi. Eeltoodu alusel kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele summas 1152 € (s.h. osalemine kohtuistungil 6 x 160 € = 960 € + käibemaks 192 €). Sõidukulude väljamõistmist 14.10.2021 kohtuistungil osalemise eest kaitsja ei taotlenud. Seega on kaitsjatasu käesolevas kriminaalasjas kokku 5490,84 €. Seoses asjaoluga, et süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega mõistetud ühes süüdistuses süüdi ja ühes süüdistuses õigeks, kuulub süüdistatava kasuks Eesti Vabariigilt väljamõistmisele pool tasutud kaitsjakuludest, s.o. 2745,42 €. Kaitsjatasu tuleb kanda süüdistatava arvelduskontole nr.xxx Swedbank AS. Asitõenditena taotles ringkonnaprokurör Liina Pikma kohtuistungil maakohtule esitatud kahe CD-plaadi jätmist asja materjalide juurde ning revolvri ja ühe padruni hävitamist või õigeksmõistva kohtuotsuse korral hoiule jätmist kuni relvaloa saamiseni süüdistatava poolt. Kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik ja kannatanu esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ning leiab, et esitatud kaks CDplaati tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde, padrun ja revolver tuleb KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 14 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Tühistada Viru Maakohtu 6. detsembri 2021 otsus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.