Obsah (13)

§ 326§ 322§ 407§ 162§ 163§ 138§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 12. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-20003 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi V

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. OK Incure OÜ esitas 22.11.2021 (täiendatud 18.01.2022) Harju Maakohtule hagiavalduse V. E. vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 23 375,47 eurot, intressi 1271,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3441,91 eurot, lepinguhaldustasu 12 eurot ja sissenõudmiskulu 100 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 1000 eurot.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud kostja vastu nõude, mis tuleneb B AS-i ja kostja vahel 06.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr xxxx ja xxxx. Tarbijakrediidilepingus nr xxxx leppisid pooled kokku laenujäägis 11 660,21 eurot ja tarbijakrediidilepingus nr xxxx laenujäägis 11 715,26 eurot. Mõlemas lepingus andis laenuandja kostjale maksepuhkust 6 kuud. Maksepuhkuse ajal pidi kostja krediidiandjale tasuma intressi ja lepinguhaldustasu. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele maksegraafiku alusel. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi, ütles krediidiandja 07.01.2021 lepingud üles ja kostja kohustus tasuma lepingu xxxx alusel kogusumma 12 371,76 eurot, s.o põhivõlg, intress, laenuhaldustasu, viivis ja võla sissenõudmisega seotud kulu ning lepingu nr xxxx alusel 12 323,54 eurot, s.o põhivõlg, intress, laenuhaldustasu, viivis ja võla sissenõudmisega seotud kulu.
3. Kohus võttis hagi 21.01.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse saamisest. Rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja kehtiv elukoht xxxx. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada viidatud aadressil, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus edastas menetlusdokumendid ka kostja e-posti aadressile xxxx. Nimetatud epostiaadressilt saadeti 25.01.2022 kohtule kinnitus, et kiri on kätte saadud, kuid kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on kostja poolt saadetud 2 kinnitusega, ei saa lugeda kohtule dokumente e-posti teel kättetoimetatuks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 3111 lg 5). Seega ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 4.

§ 326

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kättetoimetamine nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule

§ 322lg 1 või § 323 kohaselt.

5. Kuna kostja rahvastikuregistrijärgsele elukohale edastatud dokumentide üle andmine ebaõnnestus, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga

§ 326

sätestatud korras.

§ 326lg 1 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks postkasti panemisega.

Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 16.03.

1. Seega loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks 16.03.
2. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 28.03.
3. Kostja ei ole käesoleva ajani vastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

1. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja tarbijakrediidilepingu.
2. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Seega saab VÕS § 1132 alusel hageja nõuda kostjalt selliste kulutuste hüvitamist, mis on talle tekkinud. Sissenõudmiskulu tekkimise aluseks olevad asjaolud pidi esile tooma hageja.
3. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu iga lepingu osas eraldi summas 50 eurot, s.o kokku 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale võla sissenõudmisega seoses 3 võlateatiseid nii kodusele aadressile kui ka e-posti aadressile, kuid hageja ei toonud esile, millal ja mitu meeldetuletuskirja ta kostjale saatis. Kohus selgitas hagejale 05.01.2022 määruses, et need asjaolud tuleb hagejal esile tuua kummagi võla kohta. Hageja selgitas, et esimene nõudekiri saadeti kostja e-postiaadressile 04.01.
4. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja lepingud kostjaga üles 07.01.
5. Seega on nimetatud meeldetuletuskiri kostjale saadetud lepingu kehtivuse ajal, mistõttu kohaldub VÕS § 1132 lg 1, mitte sama paragrahvi lg 2, mille alusel on sissenõudmiskulu hüvitamise nõue esitatud.
6. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Selles lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
7. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt oli 04.01.2021 saadetud nõudekiri esimene. Seega oli tegemist VÕS § 1132 lg 1 kohaselt saadetava esimese tasuta meeldetuletuskirjaga, mille eest ei ole õigust sissenõudmiskulu hüvitist nõuda. Muude meeldetuletuskirjade saatmist ei ole hageja esile toonud. Kohus ei nõustu hagejaga, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi juba rohkem kui üks aasta, annab alust nõuda sissenõudmiskulu hüvitist. VÕS § 1132 ei anna hagejale automaatset alust sissenõudmiskulu nõudmiseks ega selle nõudmiseks maksimaalses määras. Hagejale peavad olema kulud tekkinud seoses meeldetuletuskirja saatmisega. Nii on ka hageja ise märkinud, et sissenõudmiskulu tekib olukorras, kus võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et oma nõue maksma panna, kuid ei ole seejärel esile toonud, et ta oleks teinud sissenõudmiskulu hüvitamise nõude tekkimise aluseks olevaid toiminguid. Hagiavalduses esile toodud asjaoludel ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestatud eeldused täidetud, s.t hageja ei ole kostjale tasulisi meeldetuletuskirju saatnud. Seetõttu ei ole hagi sissenõudmiskulu väljamõistmise osas õiguslikult põhjendatud ja nõue jääb rahuldamata.
8. Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 13.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi jääb rahuldamata summas, mis moodustab alla 1% hagihinnast, leiab, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna kostja kanda. 14. Hageja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1000 eurot, s.o tasutud riigilõiv. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 1000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada 4 sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 5