) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus
Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. 4. Solidaarselt kostjatelt tuleb mõista hageja kasuks välja järgmine: põhivõlg 7785 eurot, intress 1260,06 eurot, viivis 537,81 eurot ja viivis 0,0493% päevas tasumata põhivõlalt alates 13.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni (sh 13.01.–17.03.2022 eest 245,63 eurot). Kohus märgib, et kuigi hageja palub hagiavalduse resolutsioonis mõista välja põhivõla 9045,06 eurot, selgub põhjendavast osast, et nimetatud summast on põhivõlg 7785 eurot ja intress 1260,06 eurot. 5.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Puuduste kõrvaldamiseks 27.01.2022 määrusega antud tähtajale vaatamata ei ole hageja välja toonud, milliselt summalt ta
Samas märkis hageja põhivõlaks 9045,06 eurot ja võttis selle aluseks
Kohus saab aru, et hageja palub nn jooksva viivise välja mõista 9045,06 eurolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hagiavaldusest nähtuvalt on 9045,06 eurost põhivõlg 7785 eurot ja intress 1260,06 eurot, seega palub hageja välja mõista viivise ka intressilt. VÕS § 113 lg-t 6 arvestades ei ole nõue mõista välja alates 13.01.2022 viivis 1260,06 eurolt hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 6.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 3 I lause näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus peab põhjendatuks jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, arvestades hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et riigilõivu suurus on nii esitatud kui rahuldatud nõudeid arvestades sama ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostjate vastuväitega. 3 7.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kindlaks määrata ja mõista kostjatelt välja menetluskulu järgmiselt: hagiavalduse esitamisega seonduvalt kantud kulu 40 eurot; riigilõiv 840 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud ja tuleb hagejale hüvitada. Solidaarselt kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 840 eurot. Hageja taotletav 40 eurot ei ole põhjendatud ja selles osas tuleb jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Kohus andis hagejale tähtaja selgitada, milles seisneb menetluskulu 40 eurot. Hageja viitas 14.03.2022 vastuses VÕS § 1131 lg-le
lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, viimased on loetletud
§-s 143. Kohtuvälised kulud on välja toodud
§-s 144. Hagiavalduse esitamisega seonduvaks kuluks saaks
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt nt Riigikohtu 12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hagejat esitas antud asjas seaduslik esindaja.
-st ei tulene alust hüvitada menetluskulude kindlaksmääramise korras hagiavalduse esitamisega seonduvalt kantud kuluna VÕS § 1131 lg 1 järgi 40 eurot.
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb solidaarselt kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.