Obsah (4)

§ 86§ 77§ 61§ 71

4-21-3073 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3073 Kohtunik Istungisekretär Tõlk Väärteoasi P

§ 86

lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; 1 4-21-3073 2.2. lõpetada Valery Mikhaylov osas väärteomenetlus

§ 77lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Rahuldada Aktsiaselts Saare Rand kaebus.
2. Tühistada Keskkonnaameti 08.07.2021 tehtud otsus AS Saare Rand suhtes väärteoasjas 940021000251 ja lõpetada Aktsiaselts Saare Rand osas väärteomenetlus

§ 77lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Rahuldada taotlus valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu hüvitamiseks osaliselt ja mõista välja riigieelarve vahenditest AS Saare Rand kasuks 3724 eurot 35 senti.
2. Tõlgitasu 1640,63 eurot jääb riigi kanda.
3. Edastada kohtuotsus AS-le Saare Rand, Valery Mikhaylovile, kaitsjale ja Keskkonnaametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1.MENETLUSE KÄIK 30.07.2021 saabus Pärnu Maakohtusse AS Saare Rand kaitsja advokaat Kersti Põld poolt esitatud kaebus /kohtutoimik, edaspidi KT I tl 3-8/. Kaebaja vaidlustas AS Saare Rand suhtes tehtud väärteootsuse nr 940021000251 täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotles tühistada väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel; alternatiivselt kergendada kohtuvälise menetleja poolt AS-ile Saare Rand mõistetud karistust. 30.07.2021 saabus Pärnu Maakohtusse Valery Mikhaylovi kaitsja advokaat Kersti Põld poolt esitatud kaebus /KT II tl 2-8/. Kaebaja vaidlustas V.Mikhaylov suhtes tehtud väärteootsuse nr 940021000251 täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotles tühistada väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; alternatiivselt kergendada kohtuvälise menetleja poolt Valery Mikhaylovile mõistetud karistust. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteotoimiku ja seisukohad kaebuste osas. Kohtuväline menetleja avaldas /KT II tl 21-24, KT I tl 21-23/, et ei nõustu kaebuse esitajate seisukohtadega, palus jätta kaebused rahuldamata, jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda ja jätta 12.05.2021 otsus väärteoasjas nr 950021000013 jõusse. Kohtuväline menetleja taotles ühendada kaebused menetlemiseks ühte menetlusse. Kohus ühendas 28.09.2021 määrusega väärteoasjad ühte menetlusse /KT II kd tl 28-29/. Kohus arutas kaebuseid kohtuistungil 16.12.2021, 01.02.2022, 06.04.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 4-21-3073 VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /väärteotoimik, edaspidi VTT tl 74-79/ ja väärteootsustes /VTT tl 91-104/ olevad väärteokirjeldused kattuvad. 2.VÄÄRTEOOTSUSED

§ 77lg 2 ja 3 järgi.

Valery Mikhaylov Väärteo toimepanemise aeg ja koht: 04.03.2021 Liivi laht, püügipiirkond 28-1, kalalaev „ERMISTU“ Väärteo lühikirjeldus 04.03.2021 Liivi lahe püügipiirkonnas 28-1 kalalaeva „ERMISTU" (pardatähis EK-9203) kapten Valery Mikhaylov esitas eelteate, mille kohaselt oli kalalaevas 600 kg meritinti, 22400 kg räime, 200 kg emakala ja 2500 kg kilu. Ajavahemikul 04.03.2021-05.03.2021 Keskkonnaameti poolt teostatud kontrollimisel selgus, et pardal asuvaks kala koguseks oli 216 kg meritinti, 27228 kg räime, 0 kg emakala ja 3430 kg kilu, mis tähendab, et kapteni poolt püügipäevikusse kantud hinnanguliste kalakoguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline kõikumine ületas lubatud 10 % pardal hoitavast kogusaagist.

§ 61

lg 14 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 02.06.2015 määruse nr 31 „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu" § 6 lg 2 kohaselt peab sorteerimata kujul pelaagiliste liikide püügil käesoleva määruse §-de 2-5 kohaselt esitatud teadetes nimetatud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/1139 artiklis 13 nimetatud määrale. Eeltoodud tegevusega rikkus kalalaeva „ERMISTU" kapten Valery Mikhaylov Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/1139 artiklit 13, mille kohaselt erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 3 on sorteerimata kujul lossitava saagi puhul püügipäevikusse kantud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine 10 % pardal hoitavast kogusaagist. Valeandmete esitamine on

§ 71lg 1 p 4 tähenduses kalapüüginõuete tõsine rikkumine.

Väärteo kvalifikatsioon KPS § 77 lg 2 (kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumine). Valery Mikhailovit karistati KPS § 77 lg 2 alusel rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o 520 eurot. AS Saare Rand Väärteo toimepanemise aeg ja koht: 04.03.2021 Liivi laht, püügipiirkond 28-1, kalalaev „ERMISTU" Väärteo lühikirjeldus: 04.03.2021 Liivi lahe püügipiirkonnas 28-1 kalalaeva „ERMISTU" (pardatähis EK-9203) kapten Valery Mikhaylov esitas eelteate, mille kohaselt oli kalalaevas 600 kg meritinti, 22400 kg räime, 200 kg emakala ja 2500 kg kilu. Ajavahemikul 04.03.2021-05.03.2021 Keskkonnaameti poolt teostatud kontrollimisel selgus, et pardal asuvaks kala koguseks oli 216 kg meritinti, 27228 kg räime, 0 kg emakala ja 3430 kg kilu, mis tähendab, et kapteni poolt püügipäevikusse kantud hinnanguliste kalakoguste ja pardal asuva 3 4-21-3073 saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline kõikumine ületas lubatud 10 % pardal hoitavast kogusaagist.

§ 61

lg 14 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 02.06.2015 määruse nr 31 „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu" § 6 lg 2 kohaselt peab sorteerimata kujul pelaagiliste liikide püügil käesoleva määruse §-de 2-5 kohaselt esitatud teadetes nimetatud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/1139 artiklis 13 nimetatud määrale. Eeltoodud tegevusega rikkus Aktsiaselts Saare Rand pädev esindaja, kalalaeva „ERMISTU" kapten Valery Mikhaylov, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/1139 artiklit 13, mille kohaselt erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 3 on sorteerimata kujul lossitava saagi puhul püügipäevikusse kantud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine 10 % pardal hoitavast kogusaagist. Valeandmete esitamine on

§ 71lg 1 p 4 tähenduses kalapüüginõuete tõsine rikkumine.

Valery Mikhaylov ettevõtte pädeva esindajana pani teo toime otsese tahtlusega karistusseadustiku § 16 lg 3 mõttes, kuna ta oli teadlik sellest, et hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10%, kuid vaatamata sellele hindas püütud kala koguseid silmajärgi. Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva isiku poolt juriidilise isiku huvides. Valery Mikhaylovi pädevuses on Aktsiasektsile Saare Rand väljastatud kalalaeva „ERMISTU" (pardatähis EK-9203) püügiloa alusel teostatud kalapüügiga seonduvate andmete esitamine. Seega tegutses Valery Mikhaylov kalalaeva „ERMISTU" püügiandmete esitamisel Aktsiaselts Saare Rand nimel. Äriregistris on AS Saare Rand põhitegevusalaks märgitud merekalapüük, seega pani Valery Mikhaylov rikkumise toime AS Saare Rand igapäevase tegevuse raames ettevõtte pädeva esindajana juriidilise isiku huvides. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 22' kohaselt on juriidilise isiku pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava

st ning selle seadusega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Eeltoodu kohaselt oli Valery Mikhaylov kohustatud AS-ile Saare Rand väljastatud kalalaeva kalapüügiloa alusel AS-i Saare Rand nimel kalapüügi kohta andmeid esitades jälgima, et kalapüügi andmete veamäär oleks seadusega kooskõlas. Väärteo kvalifikatsioon KPS § 77 lg 3 (kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumine juriidilise isiku poolt). Saare Rand AS-i karistati KPS § 77 lg 3 alusel rahatrahviga 10 000 eurot. 2.1.KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT Valery Mikhaylov tunnistas kohtuistungil /KT II kd, tl 81-84/, et 04.03.2021 oli tema kalaeva ERMISTU kapten ja püüdsid kala. 4 4-21-3073 AS Saare Rand juhatuse liige V.Poopuu kinnitas kohtus /KT II kd tl 84-85pöördel/, et tema sõlmis töölepingu V.Mikhayloviga. VTT tl 66-73 on meretööleping, mis on sõlmitud tööandja AS Saare Rand ja töötaja laevapere liikme Valery Mikhaylovi vahel. Selle kohaselt V.Mikhaylov asus tööle kapteni ametikohale 02.11.2020 kalalaevas ERMISTU (määratud tähtajaga leping kuni 30.04.2021). Punktis 2.2 on kapteni töökohustusena nimetatud – kapten kohustub teavitama kala kogused vastavalt seaduse nõuetele, enne sadamasse saabumist. VTT tl 26—27 on väljatrükk kinnistusosakonnast merelaeva ERMISTU, pardanumber EK9203, andmetega. Tegemist kaalpüügilaevaga, omanik AS Saare Rand. VTT tl 62-63 Kutselise kaalpüügi register näitab, et laeval ERMISTU oli 10.02-11.03.2021 püügiluba ka (kilu, räim) püügipiirikonnas 28-1 Liivi laht. Vaidlust ei ole selle üle, et 04.03.2021 kalalaev ERMISTU oli püügireisil, püüdes Liivi lahe püügipiirkonnas 28-1 kala. Kutselise kalapüügi registrist on väljatrükk Ermistu 04.03.2021 püügireisi kohta /VTT tl 55/. Kapten V.Mikhaylov on 04.03.2021 esitanud eelteates andmed püügi kohta – 600 kg meritinti, 22 400 kg räime, 200 kg emakala, 2500 kg kilu. Tunnistaja G.Poopuu rääkis kohtus /tl 54-55 pöördel, KT II kd/, et tema määras ERMISTUL 04.03.2021 kala koguse hinnanguliselt, võttis proovi ämbriga, sorteeris ära liigiti. Selle tulemused kantakse žurnaali ja enne sadamasse minekut peab ära saatma oletatava kalakoguse. Eelteate saatmine on kapteni ülesanne. Valery Mikhaylov kinnitas kohtus, et tüürimees andis kalaliikide kohta info, oli määranud sortimendi, kala koguse määras ise visuaalselt. Tema kaptenina esitas nõutava eelteate hinnanguliste kalakogustega.

§ 61

lg 13 kohaselt merel kala püüdva kalaaeva kapten teavitab Keskkonnaametit laeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest. Lg 14 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega teate esitamise aja, korra ning edastatavate andmete nimistu. Keskkonnaminister on 02.06.2015 määrusega nr 31 kehtestanud „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu“ (edaspidi määrus nr 31). Määruse nr 31 § 3 lg 1 kohustab andmeid esitama vähemalt kaks tundi enne Eesti sadamasse saabumist. Sama säte ütleb, et esitatavad andmed on nimetatud Nõukogu määruse 1224/2009/EÜ artikli 17 lõikes 1, milles on nimetatud järgmised andmed:

1. a)kalalaeva pardatähis ja nimi,
2. b)sihtsadama nimi ja külastuse eesmärgid;
3. c)püügireisi kuupäevad,
4. d)eeldatav sadamasse saabumise kuupäev,
5. e)püügipäevikusse kantud kogused liikide kaupa,
6. f)lossitavad või ümberlaaditavad kogused kalaliikide kaupa. Vaidlust ei ole selle üle, et ERMISTU kapten V.Mikhaylov täitis teatamise kohustust õigeaegselt ja teatas eelteates püügipäevikusse kantud kogused liikide kaupa. Kalaeva ERMISTU kaptenile V.Mikhaylovile heidetakse väärteokirjelduses ette määruse nr 31 § 6 lg 2 rikkumist – sorteerimata kujul pelaagiliste liikide püügil peab §-de 2-5 kohaselt esitatud teadetes nimetatud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)2016/1139 artiklis 13 nimetatud määrale - Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 3 on sorteerimata kujul lossitava saagi puhul püügipäevikusse 5 4-21-3073 kantud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine 10 % pardal hoitavast kogusaagist. Väärteokirjelduse kohaselt püüdis kalalaev ERMISTU kala Liivi lahe püügipiirkonnas 281, mida tõendab Kutselise kalapüügi registri sissekanne /VTT tl 55/. Vastavalt EL määruse 2016/1139 artiklile 2 p 1 – pelaagilised kalavarud – on artikli 1 lg 1 punktis d loetletud liik - püügipiirkonnas 28.1 püütud räim. Järgmisena tuleb lahendada küsimus, milline oli kalalaeval ERMISTU 04.03.2021 pardal olev saak kilogrammides. Väärteokirjelduses on see kajastatud järgnevalt - 04.03.2021-05.03.2021 Keskkonnaameti poolt teostatud kontrollimisel selgus, et pardal asuvaks kala koguseks oli 216 kg meritinti, 27228 kg räime, 0 kg emakala ja 3430 kg kilu. Väärteokirjelduses ei ole kogusaaki välja toodud, kuid liitmistehte tulemusel on see 30 874 kg. Seega väärteokirjelduses on kogusaagina arvestatud KKA inspektorite poolt 04-05.03.2021 läbiviidud inspekteerimise tulemusel saadud kalakogust. Tunnistaja E.Parts /KT II kd tl 45 pöördel-48pöördel/ on rääkinud kalalaevade kontrollist - inspektorid laeva sadamasse saabumise eelteate alusel näevad, millal sadamasse vastu minna. Kõigepealt jälgitakse, kuidas kapten viib läbi lossitava kala kaalumise ja siis samal ajal või vahetult pärast kaalumist inspektorid 95% juhtudest määravad väljapüügist kalaliikide osakaalud. Kontrollimise kohta koostatakse protokoll. On olemas Excelis tööleht – sinna märgitakse kapteni eelteate andmed väljapüügi kohta. Siis sisestatakse kapteni poolt kala kaalumisel saadud tulemused, konteinerite kaalud, mida kasutati lossimisel. Seejärel lähevad sinna inspektorite poolt määratud osakaalude tulemused, seejärel arvestatakse maha kui vaja 2% vett või jääd ja siis saadakse töölehel tulemused. Kui väljapüügis ei ole üks liik, eriti kui tegemist kilu ja räimega, on vaja kindlaks määrata, palju kilu ja räime on. Selleks võetakse väljapüügist proove, inspektorid eraldavad proovidest kalaliigid, kaaluvad. See metoodika on kehtestatud Kalapüügieeskirjas § 15, lisas 4 (traali saagist proovi võtmiseks ja selles kalaliikide osakaalu määramiseks kasutatakse juhusliku proovi võtmise ja kalaliikide osakaalu määramise metoodikat ning järgitakse lisa 4 kohaseid nõudeid). Kapten viib läbi kala kaalumise ja siis on teada, milline on pardal olnud kala üldkaal. Sellest tegelikult pardal olnud kogusest (mis on saadud kaalumise tulemusel) 10% on võimalik eksida iga kalaliigi osas. Inspektorid võtavad väljapüügist proove, määravad osakaalu proovides ja määravad selle põhjal liigilise osakaalu kogu püügis. Peale kaalumise ja lossimise lõpetamist täidab kapten lossimisdeklaratsiooni, kus esitab andmed, kui palju kala liigiti lossiti. Tunnistaja A.Sooär rääkis kohtus /KT II kd tl 79-80/, et tema tõstis peale 04.03 kalapüüki kraanaga konteinereid kai peale, 5 esimest paluti tõsta kaile kõrvale, need läksid ilmselt pärast kaalumisele. V.Mikhaylov rääkis, et kaaluti 5 konteinerit ja viimane, kuues, mis oli vähem täidetud, ka. 6 4-21-3073 Tunnistajad S.Nigu ja V.Varblane rääkisid kohtus /KT II kd tl 49-51, 77-79/, et teostasid 04.03.2021 õhtul Roomaassaare sadamas kalalaeva ERMISTU kontrolli – eesmärgiks oli teostada kalaliikide osakaalu määramine väljapüügis ja jälgida lossitava kala kaalumist. Laevalt tõsteti kaile 5 konteinerit kalaga, pandi nõrguma, hiljem need kaaluti ära. Hakkasid määrama kalade liigilist osakaalu väljapüügis, deklareeritud kalakoguse järgi tuli teha 6 proovi, iga proov pidi olema vähemalt 5 kg. Hakkasid proove võtma. Kui konteinerid kaaluma hakati, läksid kaalumise juurde ja panid kaalumise andmed tabelisse. Selleks hetkeks oli tehtud 3 proovi, esimesele autole läksid 27 konteinerit ja kalade liigilise koosseisu arvutasid kolme proovi põhjal, need andmed andsid ka kaptenile. Sinna autole läksid ka need 5 konteinerit, mis ära kaaluti ja nad arvutasid kaalumise põhjal, kui suur oli lossitud kala üldkogus. Viimane kaalutud konteiner ületas teisi kaalutud konteinereid kaalult rohkem kui lubatud 15 %, millest teavitasid ka kaptenit, sest see oli selge rikkumine. Siis tuli uus auto, sinna laaditi 32 konteinerit, tegid veel kolm proovi. Kapteni deklareeritud emakala proovides ei esinenud, ütlesid seda ka kaptenile ja inspekteerimise käigus kapten näitas neile 4 emakala. Kui mingit liik on alla 50 kg, siis seda ei pea kirja panema. Inspekteerimise käigus selgus, et erinevus räime osas oli rohkem kui lubatud 10%, oli 15 millegagi. Sellest informeeriti ka kaptenit kohapeal. Tunnistaja S.Nigu - kontrollimisel on koostatud kaks Exceli tabelit, ühte täitsid kohapeal, aga seda ei saanud vormistada lõplikult, sest tabel lubab sisestada ainult 3 kalaliiki, aga laev oli deklareerinud 4 liiki. Hiljem vormistati tabel, kus on kõik 4 liiki kajastatud, see on lõplik objekti kontrollimise tabel. Selgitas kaptenile, et kohe ei saa kokku võtta inspekteerimise tulemust. Jäi kokkulepe, et kapteniga võetakse ühendust lähitulevikus ja selgitatakse, millal ja kuidas see protokoll temani jõuab. Kuskil paar-kolm nädalat võis olla kuni tema edastas selle protokolli Saaremaa büroo juhatajale, kes edastas selle kaptenile. Tunnistaja V.Varblane – kaptenile kohapeal inspekteerimise protokolli kätte ei antud, see on tavapärane, andmed võivad vajada kontrollimist. Kapten märkis oma lossitavad kogused nende (inspektorite) andmete järgi. V.Mikhaylov lossimisandmete kohta – inspektorid andsid paberilehe, millel olid numbrid, mida pidi sisestama saatelehele. Nende alusel vormistas mõlemad saatelehed. Kontrollimise protokolli ei antud kohapeal, ütlesid, et saadavad meili teel. Tunnistaja G.Poopuu kirjeldas, et peale KKA inspektorite äraminekut kapten ütles, et läksid nii ära, et kontrolli kohta protokolli ei antud, kus oleks kirjas kui palju mingit kaal nad leidsid. Kalavedaja veodokument nr 25 /VTT tl 16/ - kalakogused – räim 12 289 kg, kilu 1653 kg, meritint 46 kg, konteinerite arv 27. Kalavedaja veodokument 26 /VTT tl 17/ - kalakogused – räim 14 985 kg, kilu 1734 kg, meritint 167 kg, konteinerite arv 33. V.Mikhaylov kirjeldas, et sai inspekteerimise protokolli kuskil kuu aja pärast. Esitas sellele kirja, et pole nõus. VTT tl 30-32 on V.Mikhaylovi 05.04.2021 vastulause objekti kontrollimise protokollile nr 1104002. AS Saare Rand juhahtuse liige V.Poopuu ütles, et kapten teatas talle kontrollist järgmisel päeval ja ütles, et akti ei antud. AS Saare Rand sai 04-05.03.2021 kontrollimise aktid kuskil 2 nädalat hiljem. On küsinud, miks kontrollakt nii hilja tuleb, aga on öeldud, et seaduses on see lubatud, kuigi püügiandmed peab 48 tunni jooksul ära saatma. See praktika on tekkinud 7 4-21-3073 viimasel ajal, varem sai kapten akti allkirjastada, seisukohad kirjutada ja koopia jäi ka endale. Nüüd pidi kogused mingi suvalise paberilipaka alusel esitama.

§ 61

lg 1 – kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik esitab püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed.

§ 61

lg 9 kohaselt

§ 61

lõigetes 1 ja 3-7 nimetatud andmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja kehtestab VV määrusega. VV on selle volitusnormi alusel vastu võtnud 23.12.2016 nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 155). Määruse nr 155 §

1. Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta andmete esitamise viis lg 1 kohaselt andmed kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta esitatakse kliendirakenduse vahendusel, kui püügil kasutatakse kalalaeva, mille üldpikkus on vähemalt 12 meetrit. Kalalaeva Ermistu pikkus Laevaregistri järgi on 23,06 m /VTT tl 26-27/. Määruse nr 155 §
2. Lossimis- ja ümberlaadimisandmete esitaja ning andmete esitamise vorm lg 1 p 1 kohaselt andmed kala lossimise kohta esitab selle kalalaeva kalapüügiloa omanik või tema esindaja, mille alusel lossitud kala püüti ja lossiti. Lõike 3 kohaselt andmed kala lossimise ja ümberlaadimise kohta esitatakse kliendirakenduse vahendusel, kui lossitud kala püüdmisel kasutati § 11 lõikes 2 või § 22 lõikes 1 nimetatud kalalaeva. Lõike 5 kohaselt kalalaeva kalapüügiloa alusel püütud kala lossimise kohta esitab loa omanik või tema esindaja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 23 sätestatud andmed kliendirakenduse vahendusel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 24 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 24 Lossimisdeklaratsiooni elektrooniline täitmine ja edastamine artikkel 24 lg 1 kohaselt tuleb lossimisdeklaratsioon esitada elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist ja artikli 23 kohaselt lossimisdeklaratsioon peab sisaldama ka iga liigi kogust toote massina kilogrammides. Kutselise kaalpüügi registri väljatrükk näitab /tl 55 VTT/, et kapten on 05.03.2021 kell 00.56 sõnumiga teatanud 05.03.21 kell 00.30 tegevuse kalaliigid koguseti – kilu 3387 kg, meritint 213 kg, räim 27 274 kg, kokku 30 874 kg. AS Saare Rand juhatuse liige V.Poopuu rääkis, et kuna kalakaitsest mingit akti ei tulnud, edastas keskkonnaministeeriumisse kalatööstuse poolsed andmed esmakokkuostu kohta, need andmed tuli edastada. Laevas kaalutakse kala ära, autod ei saa ilma saateleheta ära minna. Hommikul annab tööstus ehk kokkuostja andmed, tööstus sorteerib kala kõik ära, kaalub ja saab tulemused ja selle järgi saavad kontrollida. Tegi ettepaneku püügiandmete muutmise kohta ja ministeeriumis muudeti need ära. 08.03.2022 on ettevõtte taotlusel Kutselise kalapüügi registris 05.03.21 kell 00.30 tegevuse kannet muudetud ja see puudutab räime – räime koguseks 24 620 kg. Tunnistaja E.Parts selgitas, et kui kapten on lossimisdeklaratsiooni ära saatnud, siis seda ise muuta ei saa. Ettevõte peab tegema avalduse ja peab põhjendama vajadust muutmiseks. 8 4-21-3073 Kohtuväline menetleja on avaldanud /kirjalik seisukoht KT II kd tl 21-24 p 2.6/, et Kutselise kalapüügi registris hiljem lossimisandmete muutmisel on tegemist andmete tahtliku muutmisega püüdega vältida karistuse määramist, sest ei ole eluliselt usutav, et lossimisel kaaluti valesti vaid räime kogus. Kutselise kalapüügi registri põhimääruse § 10 – Registriandmete õigsuse tagamine (kehtis kuni 22.08.2021) - lg 2 – isik, kelle kohta registrisse kantud andmed on muutunud või ei ole muul põhjusel õiged, esitab registri volitatud töötlejale 15 tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates avalduse registriandmete muutmiseks; lg 3 – registri volitatud töötleja parandab ebaõiged andmed 15 tööpäeva jooksul õigete andmete saamisest arvates.

§ 61

lg 1 ja 3-8 nimetatud andmed parandab registri volitatud töötleja 5 tööpäeva jooksul õigete andmete saamisest arvates. Kutselise kalapüügiregistri väljatrüki kohaselt on kalalaeva ERMISTU 04.03.2021 püügiandmeid, mis on esitatud kapteni poolt lossimise kohta 05.03.2021, muutnud 08.03.2021 peaspetsialist I.Belova. Kohus leiab, et asjaolu, et on olemas norm, mis annab peale lossimisandmete esitamist vea avastamisel andmetes võimaluse esitada põhjendatud taotlus andmete parandamiseks, näitab, et sellise toimingu tegemiseks on eluline vajadus, s.t, et esialgsed lossimisandmed ei pruugi olla täpsed. Kutselise kaalpüügi registri põhimääruse § 10 lg 4 sätestab, et põhjendatud kahtluse korral, et andmete esitamisel on rikutud kalapüügiga seotud andmete esitamise korda, teavitab registri volitatud töötleja viivituseta Keskkonnaametit. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et registri volitatud töötleja oleks nimetatud sätte alusel keskkonnaametit teavitanud kalalaeva ERMISTU 05.03.2021 lossimisandmete muutmisega seoses mingitest rikkumistest. Kutselise kalapüügiregistri põhimääruse § 10 ja Kutselise kalapüügi registrist saab teha järelduse, et andmete esitaja taotlus muuta 05.03.2021 tegevuse kell 00.30 andmeid, on olnud põhjendatud ja Kutselise kalapüügi registris on ERMISTU 04.03.2021 püügireisil pardal olevaks kalakoguseks 08.03.2021 sisse kantud andmed. Väärteoasjas on järgmised andmed kalalaeva ERMISTU pardal 04.03.2021 olnud kogusaagi ja liikide kaupa kalasaagi kohta: -KKA 04-05.03.2021 läbi viidud kontrolli tulemused, mis on kajastatud Objekti kontrollimise protokollis Nr. 1104002 /VTT tl 10-8-14/ – 27 228 kg räime, 3430 kg kilu, 216 kg meritinti, kokku 30 874 kg; -kapteni poolt 05.03.2021 Kutselise kalapüügi registrisse esitatud lossimisandmed /VTT tl 55/ - räime 27 228 kg, kilu 3387 kg, meritinti 213 kg, kokku 30874 kg; -kalavedaja veodokumentidel /VTT tl 16-17/ on kogused – räime 27 274 kg, kilu 3387 kg meritinti 213 kg, kokku 30 874 kg. Sellised müügiandmed on 05.03.2021 esitatud ka Kutselise kalapüügi registrisse /VTT tl 56/ (lehekülje staatus - kehtetu); -VTT tl 55 kohaselt ERMISTU 05.03.2021 04.03.2021 püügi lossimise andmed – räim 24620 kg, kilu 3387 kg , meritint 213 kg, kokku 28 220 kg; 9 4-21-3073 - VTT tl 57 Kutselise kaalpüügi registri kehtiv lehekülg näitab 05.03.2021 järgmiste kalakoguste müüki (lehekülje number EO0408147) – räim 24 620 kg, kilu 3387 kg ja meritint 213 kg (kokku 28 220 kg); -Eesti Kalapüügiühistu on teavitanud /VTT tl 34/, et 04.03.2021 ostis AS Saare Rand käest 3387 kg kilu, 213 kg meritinti, 24 620 kg räime (kokku 28 220 kg) vastavalt esmakokkuostule EO0408147. Väärteokirjelduses on loetud ERMISTU pardal olnud kogusaagiks ja kala liigiliseks saagiks kilogrammides KKA laeva kontrollimisel tuvastatud kogused. Tunnistaja Parts kirjeldas, et kogusaak saadakse kapteni poolt korraldatud kaalumise tulemusel ja liigiline koosseis inspektorite poolt saagist võetud proovide kaalumise tulemusel. Kalalaeva kontrolli läbi viinud inspektorid ja kapten on mõlemad tunnistanud, et kala kaalumist viidi läbi osaliselt. Inspektorid tunnistasid, et juba inspekteerimise käigus tuvastasid, et ositi kaalumine ei olnud põhjendatud, sest kaalutud mahutite kaalu erinevus ületas õigusaktides lubatu, tegemist oli kaalumisnõuete rikkumisega. Objekti kontrollimise protokollis kogusaagi arvestamisel on aga arvestatud just kapteni poolt osalise kaalumise tulemusel saadud andmeid, selle alusel arvutatud kogusaak ja sellest arvestatud proovide võtmise tulemusel kalade liigiline koosseis. See tulemus on kantud väärteokirjeldusse nn tegelikuks pardal olnud kogusaagiks. Kohus märgib, et ajal, mil objekti kontrollimise protokoll valmis ja see kaptenile allkirjastamiseks saadeti, olid Kutselise kalapüügi registris ERMISTU 04.03.2021 püügi kohta juba teistsugused andmed kui inspektorid kohapeal kontrollides tuvastasid ja mis olid suurusjärgus samad kui kapteni poolt esitatud esialgsed lossimisandmed. Kehtivaid Kutselise kalapüügi registris olevaid lossimisandmeid ei ole väärteokirjelduses kajastatud. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et hilisemalt on püügiandmeid registris muudetud selleks, et karistusest pääseda, on paljasõnaline. Kohus leiab, et KKA inspektorite poolt kontrollimisel tuvastatud kalapüügi kogusaak ja seega ka kalaliikide saak kilogrammides ei ole 04.03.2021 ERMISTU pardal asunud saak kilogrammides. Kohus loeb kapteni V.Mikhaylovi ütlustega, Kutselise kalapüügi registri kannetega, kalavedaja Eesti Kalapüügiühistu veodokumentidega ja teavitusega, AS Saare Rand juhatuse liikme V.Poopuu ütlustega tõendatuks, et 04.03.2021 püügi järgselt oli ERMISTU pardal asunud saak kilogrammides 28 220 kg, millest räime 24 620 kg, 3387 kg kilu ja meritinti 213 kg. Seega väärteokirjelduses kirjeldatud faktilised asjaolud pardal olnud kogusaagi ja kalasaagi liigiliste koguste kohta ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud. Väärteoprotokollis kajastamata faktilisi asjaolusid kohus ei saa tuvastada. Kohus märgib siiski, et väärteokirjeldus on äärmiselt napisõnaline ja sellest oli tingitud ka kaebuse arutamise alguses vajadus täpsustada, millise väärteo toimepaenmist menetlusalustele isikule üldse süüks arvatakse. Kohtuvälise menetleja selgitustest tuli välja, et menetlusalusele isikule arvati süüks, et kapteni poolt eelteates esitatud püütud räime kogus ja tegelikult püütud räime koguse vaheline kõikumine ületas 10 % pardal hoitavast kogusaagist. 10 4-21-3073 Väärteokirjelduses peavad olema kajastatud faktilised asjaolud, mis annaks menetlusalusele isikule selge ülevaate, millise väärteo toimepaenmist talle süüks arvatakse. Käeoleva väärteo puhul ka konkreetselt, millise kalaliigi puhul etteheide on tehtud. Samuti võiks olla väärteokirjelduses arvutused, millest oleks näha konkreetne %, kui suur rikkumine oli. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Valery Mikhaylov oleks toime pannud talle väärteokirjelduses süüks arvatud väärteo. Kuna AS-ile Saare Rand arvati süüks AS Saare Rand pädeva esindaja kalalaeva ERMISTU kapteni eelkirjeldatud tegu, mis kohtus tõendamist ei leidnud, ei ole ka ASile Saare Rand süüks arvatud väärtegu kohtus tõendamist leidnud. Kuna kummagi menetlusaluse isiku puhul ei ole kohtus tõendamist leidnud neile süüks arvatava teo toimepanemine, tühistab kohus väärteootsuse ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel: - Valery Mikhaylovi suhtes väärteomenetluse

§ 77

lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos; -AS Saare Rand suhtes väärteomenetlus

§ 77lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

3.VALERY MIKHAYLOV VÄÄRTEGU

§ 86lg 1 JÄRGI.

Väärteo toimepanemise aeg ja koht: 04.03.2021-05.03.2021 Roomassaare sadam, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond Väärteo lühikirjeldus 04.03.2021-05.03.2021 kaalus kalalaeva „ERMISTU" kapten Valery Mikhaylov Roomassaare sadamas lossitud 60-st kalaga täidetud mahutist kokku kuus mahutit, millest viie kalaga täidetud mahuti netokaal ületas lubatavat 15 % erinevust. Eeltoodud tegevusega rikkus kalalaeva „ERMISTU" kapten Valery Mikhaylov KPS § 61l lg-te 3-5 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 30.01.2018 määruse nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika" § 5 Ig-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib erandina käesoleva määruse §-s 4 sätestatust lossitava kala maaletoomiskohas kaaluda osaliselt käesoleva määruse lisa kohaselt, kui kala on püütud kastmõrraga või traalpüünisega ja käesoleva paragrahvi lõigete 2-4 alusel on võimalik moodustada esinduslik mahutite valim. Sama määruse § 5 lg 3 kohaselt täidetakse kõik lossitavad mahutid kalaga võrdsel määral ning lossitavad mahutid loetakse võrdsel määral täidetuks, kui kala mass kaalutavates mahutites ei erine rohkem kui 15%. Väärteo kvalifikatsioon KPS § 86 lg 1 (osalise kaalumisenõuete rikkumine lossimisel). Valery Mikhaylovit karistati KPS § 86 lg 1 alusel rahatrahviga 110 trahviühikut, s.o 440 eurot. 3.1.Kaebuses leitakse, et selle väärteo faktilised asjaolud on väärteootsuse väärteo lühikirjelduses esitatud ülimalt lakooniliselt ja seetõttu on Valery Mikhaylovile etteheidetava teo kirjeldus ebaselge. Väärteootsus on ainuüksi seetõttu ebaseaduslik. 11 4-21-3073 Riigikohus on korduvalt selgitanud (s.h ka otsuses nr 4-16-9132 p 13), et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. 3.2.KOHTU SEISUKOHT V.Mikhaylovile arvatakse süüks, et ta 60-st kalaga täidetud mahutist kaalus kokku kuus mahutit, millest viie kalaga täidetud mahuti netokaal ületas lubatavat 15% erinevust. Kohus märgib, et väärteokirjelduses ei ole kirjas V.Mikhaylovi poolt kaalutud kuue mahuti kaalu. Kohus leiab, et V.Mikhaylovile süüks arvatava väärteo puhul peab väärteokirjelduses olema kajastatud kaalutud mahutite kaalud, mis on süüteokoosseisu objektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Käesoleval juhul kui väärteokirjelduses ei ole kirjas mahutite kaalusid, ei ole võimalik kontrollida, kas ja milliste mahutite netokaal ületas lubatavat 15% erinevust. Kohus märgib, et tegelikult selleks, et väärteokirjeldusest oleks võimalk täpselt aru saada, millise teo toimepanemist isikule ette heidetaks, peaks väärteokirjelduses olema kirjas ka täpne %, kui suur see erinevus oli ja selle tulemuse saamiseks tehtud arvutus/ed. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo lühikirjeldusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette lossimisel osalise kalaalumise nõuet rikkumist, sest kaalutud mahutite netokaal ületas lubatavat 15% erinevust. Seega on kajastatud andmed, mille põhjal on võimalik hinnata süüteokooseisu täidetavust. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga. Kohus leiab, et väärteokirjelduses on ümber kirjutatud süüteokooseisu tunnused õigusaktist, mitte konkreetse sündmuse faktilisi asjaolusid. Kohtuväline mentleja leidis, et esitatud kaebuse põhjalikkusest ja kohtumenetluses menetlusaluste isikute ütlustest on võimalik üheselt järeldada, et menetlusalused isikud saavad suurepäraselt aru, milliseid rikkumisi neile süüks arvatakse. Kohus märgib, kohtupraktikas on selgelt asutud seisukohale, et väärteoprotokollis olev väärteokirjeldus on nagu kriminaalasjas süüdistusaktis esitatud süüdistus, mille piirest kohus asja arutamisel väljuda ei või. Väärteomenetluses võivad küll olla kogutud tõendid, mis kajastavad väärteo faktilisi asjaolusid, kuid kohtul puudub õigus tuvastada konkreetse teo faktilisi asjaolusid (käesoleval juhul mahutite kaalusid), mida väärteoprotokollis väärteokirjelduses kirjas ei ole. Kohus leiab, et eelnevaga on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. VTMS § 87 sätestab selgesõnaliselt, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Käesolevas väärteoasjas puudub võimalus kohtuvälises menetluses aset leidnud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kõrvaldada. 12 4-21-3073 Seetõttu lõpetab kohus V.Mikhaylov suhtes väärteomenetluse

§ 86lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4.KOKKUVÕTE Kohus rahuldab esitatud kaebused ning tühistab Valery Mikhaylovi ja AS Saare Rand suhtes tehtud Keskkonnaameti 08.06.2021 väärteootsused väärteoasjas 940021000251 ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus tühistab Keskkonnaameti 08.07.2021 tehtud väärteootsused VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja lõpetab menetlusaluste isikute suhtes väärteomenetluse, ei käsitle kohus teisi kaebuses esitatud seisukohti. 5.MENETLUSKULUD 5.1.Kaebuse esitaja on kohtule esitanud taotluse hüvitada kaebuse esitajatele riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu /KT II kd tl 99-100/. Taotluses on näidatud õigusabi osutamiseks teostatud toimingud, nende ajaline kestvus. Mõlema kaebuse esitaja kaitsja tasu kandis väärteoasjas AS Saare Rand. Kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses on kokku 3822,50 eurot (summa ilma käibemaksuta). Õigusteenuse tunnitasu 110 eurot. Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on esitanud AS-le Saare Rand kaitsjatasu ja kaitseülesandega seotud kulude katmiseks arved 21062, (660 eurot) 21069 (852,50 eurot), 21110 (770 eurot), 21111 (55 eurot), 22009 (165 eurot) ja nende arvete tasumist tõendavad arvelduskonto andmete väljatrükid ning arve 22027 (1320 eurot) (maksetähtaeg ei olnud saabunud) /KT tl 101-107/. Taotluses palutakse kaebuste rahuldamise ja väärteomenetluse lõpetamise korral mõista Eesti Vabariigilt välja aktsiaseltsile Saare Rand tema poolt valitud kaitsjale õigusteenuse osutamisega seotud kulud 3822,50 eurot. VTT tl 86 on AS Saare Rand 21.06.2021 volikiri AB Kersti Põld OÜ vandeadvokaadile Kersti Põld, esinema AS Saare Rand lepingulise kaitsjana väärteoasjas nr

1. KT II kd tl 17 on Valery Mikhaylov 30.07.2021 volikiri AB Kersti Põld OÜ vandeadvokaadile Kersti Põld, esinema V.Mikhaylov lepingulise kaitsjana väärteoasjas nr
2. Kohus leiab, et teostatud toimingud on õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende ajaline maht põhjendatud v.a 06.04.2022 kohtuistungi aeg. 06.04.2022 kestis kohtuistung 10-12.54 ja 1517.12, s.o 5 tundi 6 minutit, mille eest tasu on 561 eurot, seega arve 22027 põhjendatud ajakulu on 11 tundi 21 minutit, s.o 1248,85 eurot. Kaitsja poolt õigusabi osutamise tunnitasu on 110 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tunnihind on mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaitsja poolt osutatud õigusabi maht ja õigusabi tasu on vastavuses väärteoasja keerukuse ja mahuga. Kokku õigusabi teenuse osutamise põhjendatud tasu 3724 eurot 35 senti. 13 4-21-3073 VTMS § 23 sätestab, et VTMS väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Lähtudes eeltoodust asjaoludest ja seadusesätetest rahuldab kohus taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja mõistab riigieelarve vahenditest AS Saare Rand kasuks välja 3724,35 eurot. 5.2.Tõlgi tasu – 216 eurot, 192 eurot, 287,45 eurot, 945,18 eurot /KT II kd tl 38, 67/, kokku 1640,63 eurot. Tõlgi tasu on VTMS § 38 lg 1, KrMS § 177 p 3, § 173 lg 1 p 3, lg 4 alusel lisakulu, mis jääb isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb tõlgitasu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik 14