Obsah (8)

§ 371§ 177§ 162§ 356§ 657§ 333§ 168§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-3005 Kohtuasi OÜ

§ 371lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata.

1. Kostja kinnitas, et tal ei ole hagejaga lepingulist suhet seoses vaidlusaluse summa hoiustamisega kostja pangakontol. Lisaks märkis kostja, et tulenevalt hageja
2. a kustutamiskandest ning
3. a likvideerimiskandest ei olnud
4. a võimalik hagejale Trenton Invest OÜ (pankrotis) pankrotivarast väljamakseid teha, sest hagejal puudus siis õigusja teovõime. Kostja selgitas, et hoiustamine ei toimunud tagasivõtmise õiguseta, kuna vaidlusaluse summa hoiustamise hetkel võis pidada tõenäoliseks, et hageja hoiustatut vastu ei võta ning summa tuleb hiljem jagada PankrS § 155 lg 2 alusel teiste võlausaldajate vahel. Väljamaksete tegemiseks läheb vaja Trenton Invest OÜ (kustutatud) nõusolekut. Maakohtu määrus
5. Harju Maakohus keeldus
6. aprilli
7. a määrusega hageja hagi kostja vastu raha väljamõistmise või nõusoleku andmise kohustamise nõudes menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud hageja kanda ning otsustas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

§ 177lg-le 2.

10. Maakohus leidis, et käesolevas asjas esineb

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt alus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus asus sisukohale, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik üksnes kostja vastu esitatud nõudega saavutada, sest hageja saab nõuda hoiustatud summa väljamaksmist üksnes Trenton Invest OÜ (kustutatud) nõusolekul. Kohus märkis, et hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, et raha väljamaksmiseks ei ole Trenton Invest OÜ (kustutatud) nõusolekut vaja või et Trenton Invest OÜ (kustutatud) on vastava nõusoleku andnud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, millega palus tühistada tsiviilasjas nr 2-21-3005 Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtumääruse täies ulatuses.
4. Hageja leidis, et juhul, kui kohus asus seisukohale, et vajalik on VÕS § 123 järgi Trenton Invest OÜ (kustutatud) nõusolek, oleks kohus pidanud jätma hagiavalduse käiguta ning andma hagejale tähtaja nõude esitamiseks Trenton Invest OÜ (kustutatud) vastu või küsima hagejalt, kas vastavat nõusolekut on hageja nõudnud. Kuna vastav hagi on Viru Maakohtule juba esitatud (tsiviilasi nr 2-21-2996), siis oleks pidanud hagiavalduse menetlusse võtma.
5. Kostja on alusetult väitnud, et asjas kuulub kohaldamisel VÕS §
6. Kostja ei ole esitanud tõendeid ega selgitust hoiustatu tingimuste osas. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 121 lg 1, mille järgi lasub kostjal, kui hoiustatu saajal kohus tõendada, et hoiustaja oleks jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse. Maakohus oleks pidanud põhjendama, et Trenton Invest OÜ (kustutatud) nõusoleku saamine on võimatu. Kui eeldada, et Trenton Invest OÜ 3 2-21-3005 (kustutatud) pankrotihalduri ja kostja vahel on sõlmitud hageja jaotise väljamakse hoiustamisega seotud leping, mille tingimuste kohaselt hoiustatu väljamaksmiseks on nõutav Trenton Invest OÜ (kustutatud) nõusolek, siis nimetud tehing on keelatud tehing PankrS § 125 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel ning on TsÜS § 87 järgi tühine. Lisaks heitis hageja määruskaebuses ette, et maakohus ei esitanud nõusoleku andmise kohustamise nõude suhtes ühtegi põhjendust.
7. Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse: kostja menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane, sest kostja oleks saanud kulude tekkimist vältida sellega, et oleks juba kohtueelselt avaldanud hagejale teavet, mille ta avaldas alles kohtumenetluses. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud jätta

§ 162lg 4 alusel kostja enda kanda.

2. augustil
3. a esitas hageja vastuväite, millega palus tühistada Harju Maakohtu
4. juuli
5. a kohtumääruse ning taotles: 1) peatada tsiviilasja nr 2-21-3005 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-10-42068 menetluse lõppemiseni (millega kohus lahendab Trenton Invest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi taotluse järeljagamise menetluse algatamiseks Trenton Invest OÜ (kustutatud) pankrotimenetluses ja hageja avaldust Trenton Invest OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks (vastavalt Viru Maakohtu
6. mai
7. a määrusele tsiviilasjas nr 2-10-42068); 2) alternatiivselt punktis 1) taotletule peatada käesoleva tsiviilasja nr 2-21-3005 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-21-2996 menetluse lõppemiseni (millega kohus lahendab hageja hagi Trenton Invest OÜ (kustutatud) vastu nõusoleku andmise kohustamiseks); 3) alternatiivselt punktides 1) ja 2) taotletule peatada käesoleva tsiviilasja nr 2-21-3005 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-10-42068 menetluse lõppemiseni (millega kohus lahendab Trenton Invest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi taotluse järeljagamise menetluse algatamiseks Trenton Invest OÜ (kustutatud) pankrotimenetluses ja hageja avaldust Trenton Invest OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks) jõustumiseni; 4) alternatiivselt punktides 1) ja 2) ja 3) taotletule peatada käesoleva tsiviilasja nr 2-213005 menetlus kuni tsiviilasja 2-21-2996 menetluse lõppemiseni (millega kohus lahendab hageja hagi Trenton Invest OÜ (kustutatud) vastu nõusoleku andmise kohustamiseks).
8. Hageja tõi välja, et oli samasisulise menetluse peatamise taotluse esitanud Harju Maakohtule, mille maakohus jättis
9. juuli
10. a kohtumäärusega rahuldamata. Taotluse kohaselt rikkus kohus

§ 356lg 1, § 4 lg 2 ja § 5 lg 2.

Maakohus lahendas hageja menetluse peatamise taotluse ilma vastaspoole arvamust küsimata. Kohus oleks pidanud esimese peatamise taotluse viisi rahuldamata jätmisel analüüsima alternatiivseid taotlusi. Kohus on ebaõigesti hinnanud tsiviilasjade nr 2-10-42068 ja 2-21-2996 võimalikku seost käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmisega, kuigi oleks pidanud hindama seost asja lahendamisega. Kostja seisukoht

1. Kostja tõi välja, et käesoleval juhul ei olnud hagejal hagiavalduse esitamise ega vaidlustatud määruse tegemise ajal ega ole ka käesoleval hetkel võimalik nõuet Trenton Invest OÜ (kustutatud) vastu esitada, kuna nimetatud äriühing on äriregistrist kustutatud ning teda ei ole seni registrisse ennistatud. Kohus ei oleks pidanud andma hagejale täiendavat tähtaega. 4 2-21-3005
2. Maakohus ei ole asunud seisukohale, et Trenton Invest OÜ (kustutatud) nõusoleku saamine oleks üleüldse võimatu, mistõttu ei pidanud ta seda ka põhjendama. Kostja märkis, et hageja ise oli esitanud
3. aprillil
4. a Viru Maakohtule avalduse Trenton Invest OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks ÄS § 218 lg 2 alusel, mille kohus menetlusse võttis tsiviilasjas nr 2-10-
5. Seega pidas hageja Trenton Invest OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimist võimalikuks. Lisaks oli hageja teadlik, et Trenton Invest OÜ (kustutatud) pankrotihaldur oli esitanud Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-10-42068 avalduse järeljagamise menetluse algatamiseks PankrS § 166 alusel.
6. Maakohus lähtus vaidlustatud määruse tegemisel põhjendatult sellest, et Trenton Invest OÜ (kustutatud) hoiustas rahasumma hageja kasuks tagasivõtmise õigusega. Kostja ei nõustunud hageja väitega hoiustamistehingu tühisuse kohta, sest tegemist ei olnud tehinguga, mis oleks toonud kaasa muudatusi Trenton Invest OÜ (kustutatud) pankrotivara koosseisu või selle suuruse osas. Hageja käsitluse õigsuse korral ei ole hageja kasuks hoiustamist õiguslikult toimunud, mistõttu ei saa hagejal ei olla mingit nõuet kostja vastu. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti, sest

§ 162

lg 4 ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral kohaldatav ning ka muul juhul ei ole alust selle kohaldamiseks.

1. Seoses hageja
2. augusti
3. a vastuväitega märkis kostja, et ringkonnakohus ei saa hageja vastuväidet lahendada ega käsitleda seda ka
4. juuli
5. a määruse peale esitatud määruskaebusena. Kostja leidis, et hageja menetluse peatamise taotlused on ebaselged. Lisaks ei ole käesoleva menetluse peatamine ka võimalik, sest tsiviilasja menetluse peatamine on võimalik alates hagi menetlusse võtmisest ning menetluse peatamiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid

§ 657

lg 1 p 21 alusel koosmõjus

§-ga 659 tuleb muuta kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Harju Maakohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik üksnes kostja vastu esitatud nõudega saavutada, sest raha väljamaksmiseks on VÕS § 123 alusel vajalik Trenton Invest OÜ (kustutatud) nõusolek. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi õigesti menetlusse võtmata, kuid tegi seda ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, muutes kohtumääruse põhjendusi.

1. Hageja on esitanud hagi kostja vastu 12 265.27 euro saamiseks või kostja nõusoleku andmiseks kohustamiseks 12 265.27 euro ulatuses pangaülekande tegemiseks, kuivõrd leidis, et Trenton Invest OÜ (kustutatud) pankrotihaldur on hoiustanud 12 265.27 eurot kostja pangakontole hageja kasuks tagasivõtmise õiguseta. Hagiavalduses esile toodud asjaolude järgi kinnitati Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-42068 Trenton Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri Martin Krupi esitatud jaotusettepanek, millega nähti ette hageja 41 144.08 euro suuruse nõude rahuldamine. Samas tsiviilasjas kinnitati Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrusega Trenton Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetati Trenton Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus. Nimetatud määruse kohaselt oli jaotusettepaneku alusel hagejale tehtud väljamakse suuruseks 12 265.27 eurot. Hageja märkis, et talle ei ole nimetatud väljamakset tehtud ning leidis, et Trenton Invest OÜ (kustutatud) pankrotihaldur on hoiustanud vaidlusaluse summa kostja pangakontole hageja kasuks ilma tagasivõtmise õiguseta, et täita sellisel viisil oma kohustus hageja ees. Seega ei nähtu hageja esitatud asjaoludest, et tal oleks kostja vastu nõude 5 2-21-3005 esitamiseks mingi õiguslik alus, st et tal oleks kostjaga leping või esineks mõni lepinguvälise nõude alus. Hageja esitatud asjaoludest saab järeldada, et hagejale jaotise alusel kuuluva raha hoiustamiseks oli kostjal leping sõlmitud ilmselt pankrotihalduriga. Seega tuleb asi lahendada pankrotimenetluses ning hagejal on võimalik saavutada võlausaldajana oma eesmärk PankrS § 166 lg-s 1 järgi järeljagamise läbiviimisel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Viru Maakohus võttis
6. mai
7. a määrusega menetlusse OÜ Trenton Invest (kustutatud) pankrotihalduri Martin Krupi taotluse järeljagamise menetluse algatamiseks Trenton Invest OÜ pankrotimenetluses, sest pärast Trenton Invest OÜ (kustutatud) pankrotimenetluse lõpetamise määruse tegemist selgus, et Trenton Invest OÜ-le (kustutatud) kuulub osalus hagejas, mis on pankrotimenetluse käigus jäänud müümata. Käesolevaks hetkeks on järeljagamise menetlus Viru Maakohtus veel pooleli.
8. Nii Riigikohtu kui ka madalama astme kohtute praktika on ühtne selles, et kui asjaoludest nähtuvalt võib hagejale küll kuuluda mingi subjektiivne õigus, kuid ta on valinud ebaõige tee selle maksmapanekuks, tuleb hagist

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Arvestades, et hageja kolleegiumi hinnangul valinud oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks vale õiguskaitsevahendi, on hagi jäetud õigesti menetlusse võtmata. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

1. Hageja esitas
2. augustil
3. a vastuväite Harju Maakohtu
4. juuli
5. a määrusele, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks, palus selle tühistada ning esitas neli alternatiivset taotlust, millega palus käesolev menetlus peatada.

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 333

lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

§ 333

lg 2 grammatiliselt tõlgendades on hagejal praegusel juhul õigus esitada vastuväide kohtu tegevusele, kuid see peaks olema suunatud kohtule, kellele eksimust ette heidetakse, et kohus saaks selle parandada. Arvestades, et tegemist on edasikaebusega lõpplahendile, ei ole see võimalik ning kolleegium käsitab seda määruskaebuse väitena. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud, kui leidis, et menetlust saab peatada vaid asjas, kus hagi on menetlusse võetud (

§ 356). 26.

Seoses menetluskulude jaotuse vaidlustamisega leiab kolleegium, et maakohus jättis õigustatult tsiviilasja menetluskulud

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda, kuivõrd

§ 168

sätestab erinormina menetluskulude jaotuse muudel juhtudel peale asja sisulise lahendamise, mh asja menetlusse võtmisest keeldumise puhul.

§ 162lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ei kohaldu.

27. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Vastavalt

§ 177

lg-le 2 määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 28. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 6