← Eesti

2-18-16246/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja num

§ 2

lg-st 2 ja § 155 lg-st 1 tuleneb krediidiasutusest garantii andja (kostja) kaitsekohustus kaitsta võlausaldajat (hageja), mis seisneb selles, et garantii andja peab veenduma, et garantii oleks võlausaldaja poolt hiljem realiseeritav. Kostja oleks pidanud veenduma, et tema poolt väljastatud garantiis garantiisummana sätestatud hageja poolt AS E-Profiilile tehtud ettemaksu summa on korrektne. Hageja kahju on võrdne hageja poolt AS E-Profiilile tehtud ettemaksu summaga (s.o 129 740 eurot). Juhul, kui kostja ei oleks oma kohustust hageja suhtes rikkunud ning märkinud garantii dokumendis arvuliselt korrektse ettemaksusumma garantiisummana, ei oleks hagejale kahju tekkinud, kuna hageja oleks saanud oma ettemaksusumma tagasi garantii alusel. Seega on hageja tõendanud kahju suuruse ja põhjusliku seose. Hageja hinnangul oli talle tekkinud kahju krediidiasutusest kostjale ettenähtav. Kostja vastuväited

  1. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et garantiilepingujärgseks väljamakse tegemise eelduseks oli 132 500 euro ettemaksu tasumine OÜ E-Profiil garantiilepingus näidatud pangaarvele ning vastav tõend pidi olema lisatud nõudeavaldusele garantiisumma väljamaksmiseks. Kostja märkis, et esiteks garantiisumma on üheselt määratletud garantiilepingu esimeses osas. Teiseks leidis kostja, et garantiilepingu teises lõigus deklareerib pank, et on aru saanud, et vastavalt lepingule nr 104582 tehakse ettemaksugarantii vastu ettemaks summas 132 500 eurot. Seega on ka ettemaksusumma üheselt märgitud. Asjaolu, et summa 132 500 taga sulgudes on kirjas 20% lepingu nr 104582 väärtusest, näitab, et ettemaksusumma 132 500 eurot oli pangale teadaolevalt 20% lepingu nr 104582 summast. Kas nimetatud lisaviide, et 132 500 eurot vastab 20%, oli sisult õige või ebaõige, ei märgi vaidluse lahendamisel rolli, sest ettemakse summa oli numbriliselt selgelt määratletud ja pank lähtus talle tehingu poolte poolt edastatud informatsioonist.
  2. Asjaolu, et ettemaksusumma oli numbriliselt üheselt määratletud ja garantiilepingu mõtte kohaselt ei olnud see pandud sõltuma lepingu nr 104582 hinnast kinnitab sõnaselgelt garantiilepingu tekst, millest tuleneb, et garantiileping on lepingust nr 104582 täielikult sõltumatu ja selles ei ole tingimusi, mis sõltuksid lepingust nr 104582, mh ettemaksusumma. Neljandaks, juhul, kui garantiilepingu sisuks oleks olnud määratleda ettemaksu summaks kas 132 500 või 20% lepingu summast, siis oleks garantiilepingus ka selliselt grammatiliselt sätestatud. Viiendaks, seda, et ettemaksusummana oli määratletud just 132 500 eurot, kinnitab asjaolu, et ka garantiisummana on üheselt määratletud 132 500 eurot ja sama summa on numbrilise väärtuse järel sulgudes ka sõnadega. On reegliks, et ettemaksugarantii puhul vastab garantiisumma ettemaksu summale. 3 2-18-16246
  3. Kuuendaks, ettemaksu summa määramine protsendina lepingu nr 104582 hinnast oleks olnud ebaloogiline arvestades, et garantiilepingus ei ole sätestatud lepingu nr 104582 hinda ja see ei näe ette väljamakse tegemise eeldusena tõendite esitamist lepingu hinna kohta ehk pangal ei oleks olnud sellisel juhul võimalik nõude saamisel kindlaks teha, mis oli lepingu hind ja kas tehtud ettemaks vastab 20% sellest. Seitsmendaks, ei nõustunud kostja hageja väitega, et garantiilepingus sätestatud summa 132 500 eurot on eksimus, mida VÕS § 29 lg-st 2 tulenevalt ei või võtta aluseks lepingu tõlgendamisel. Kaheksandaks, on põhjendamatu hageja püüdlus end distantseerida garantiilepingu tekstist. Pank ei ole garantiilepingu väljastamisel eksinud. Garantiikirjas sisalduvad andmed on pangale esitatud garantii tellija poolt. Maakohtu otsus ja põhjendused
  4. Harju Maakohus rahuldas
  5. veebruari
  6. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 129 740 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest (s.o
  7. oktoober
  8. a) kuni käesoleva otsuse tegemiseni summas 23 715.76 eurot ning viivise alates
  9. veebruarist
  10. a kuni põhinõude 129 740 euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 8635.40 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  11. Maakohus märkis, et pooltel on vaidlus garantiisumma väljamaksmise eelduste täitmise osas ning võttis seisukoha
  12. juuni
  13. a sõlmitud garantii andmise lepingu ning selle alusel väljastatud garantiikirjast nr 09T2014441705 tuleneva nõutava ettemakse suuruse osas. Kohus nõustus hagejaga selles, et garantiikirjast nr 09T2014441705 tuleneva ettemakse tegemise tingimuse tõlgendamisel ei saa jätta hageja ning AS-i E-Profiil vahel sõlmitud lepingut nr 104582 tähelepanuta, seda ka garantiile üldiselt kohalduvat mitteaktsessoorsust arvesse võttes. Kohus leidis, et hageja on käesoleval juhul tõendanud garantii ettemakse kokkuleppimisel nii enda, AS-i E-Profiil ja garantii tellija Level AS-i ühist tahet selliselt, et garantiisumma väljamaksmise eelduseks on ettemaksu tegemine vähemalt 20% ulatuses lepingu nr 104582 kogumaksumusest. Lepingu nr 104582 p-st 6.1 järeldas kohus, et hageja ning AS-i E-Profiil tegelikuks tahteks ei olnud siduda garantii väljamakse tegemine sõltuvaks kindlast rahasummast.
  14. Level AS-i ja kostja vahelisest garantii andmise lepingust ei nähtu, et pooled oleksid garantiisumma väljamaksmise eeldusena ettemaksus kokku leppinud. Garantii andmise lepingus on pooled kokku leppinud, et garantii edasised tingimused tulenevad garantiikirjast nr 09T2014441705, milles on kostja deklareerinud, et teda on informeeritud, et AS E-Profiil on sõlminud hagejaga lepingu ning, et pank saab aru, et vastavalt lepingu tingimustele tuleb teha ettemaks summas 132 500 eurot (20% lepingu hinnast) ettemaksugarantii vastu. Kohus märkis, et ettemakse tõlgendamisel tuleb arvesse võtta hageja ja AS-i E-Profiil vahelist praktikat. Kohus leidis, et hageja ning AS-i E-Profiil vahel puudus kooskõla selles, mida pooled 20%-ks ettemakse suuruseks pidasid. Eeltoodu pinnalt ei vasta garantiisumma väljamaksmise sõltuvaks tegemine just 132 500 euro ettetasumisest hageja ning kostja lepingu nr 104582 põhimõttele ja loogikale. Seega tekkis hagejal õigustatud ootus, et tema poolt tehtud ettemakse oli piisav juhuks, kui hagejal oleks vaja garantii täitmist nõuda. Kohus nõustus hagejaga selles, et garantiisumma ja selle väljamaksmise eeldusena tasutav ettemaks peavad olema võrdsed. Kohus leidis, et garantiikirja nr 09T2014441705 tõlgendus, mille kohaselt tuleb garantiisumma väljamaksmiseks teha ettemakse 20% suuruses osas lepingu väärtusest, on kõiki asjaolusid kogumina arvesse võttes ka hea usu põhimõttest lähtuv. Kohtu hinnangul kuulus hagi rahuldamisele VÕS § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 155 lg 1 ning garantiikirja nr 09T2014441705 4 2-18-16246 koosmõju alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 129 740 eurot ning ka hageja viivisenõue on põhjendatud.
  15. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning asus seisukohale, et hageja esindajakulud on esitatud ajamahus olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei saa teha etteheiteid hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale. Kohus märkis, et TsMS § 138 lg 2 kohaselt on tõendatud ka hageja riigilõivu tasumine summas 1500 eurot, lisaks on asja lahendamisel olulise tähtsusega ning seega vajalikud hageja tõlkekulud summas 614.90 eurot. Kohus mõistis kostjalt menetluskuludena hageja kasuks 8635.40 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
  16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada Harju Maakohtu
  17. veebruari
  18. a kohtuotsuse ja teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
  19. Esmalt kordas kostja kõiki enda maakohtumenetluses väljendatud seisukohti, mille osas maakohus kostja hinnangul otsuses sisulist seisukohta ei kujundanud.
  20. Järgmisena leidis kostja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lg-d 1 ja
  21. Kostja jäi seisukoha juurde, et puudub vajadus lepingu tõlgendamise järele VÕS § 29 lg 5 alusel, kuivõrd kostja tahe garantii väljastamisel on üheselt tuvastavat ja selge. Kui eeldada,

§ 29

lg 5 kuulub kohaldamisele, pidi maakohus arvestama kostja kui garantii väljastaja tahtega. Garantii on võlatunnistuse eriline vorm, millele kehtib analoogia korras põhimõte, et selle väljastamiseks piisab ühe isiku, võlatunnistuse väljastaja, tahteavalduse tegemisest. Kui eeldada,

§ 29lg 5 kohaldub, kohaldas maakohus valesti VÕS § 155 lg 11.

Kostja väitis, et hageja peaks tõendama, et kostja tahe oli määratleda garantii väljamakse tegemine mitte 132 500 euro tasumisega, vaid 20% ettemakse tegemisega lepinguhinnast. Hageja ei ole kostja vastava tahte olemasolu aga tõendanud. Lisaks märkis kostja, et kohus oleks pidanud arvestama ka VÕS § 29 lg 5 p-ga 4 või põhjendama, miks tuleks eelistada garantii tõlgendamist hageja, AS-i E-Profiil või AS-i Level tahte kaudu. Juhul, kui garantiid tuleks tõlgendada kirjeldatud viisil, ei ole selline tõlgendus kostja hinnangul mõistlik ning oleks vastuolus VÕS § 29 lg-ga 4. Nõudegarantii üheks olemuslikuks tunnuseks on ka selle rakendamise operatiivsus ja sujuvus. See eeldab, et väljamakse tegija saaks iseseisvalt tuvastada väljamakse tingimused ja saaks selle põhjal kujundada otsuse väljamakse tegemise või mittetegemise osas. Garantiis sätestatud eeltingimus ei saa olla „ujuv“. 20. Kostja asus seisukohale seonduvalt hageja väitega,

§ 155

lg 1 on dispositiivne ja poolte soovil saab siin kõrvale kalduda kostja tavapärasest praktikast, et sellisel juhul peaksid esinema erakorralised asjaolud. Selliste erakorraliste asjaolude esinemist ei ole hageja tõendanud. Maakohtu poolt antud tõlgendus ei aitaks kaasa õigusselgusele garantii realiseerimisel, vaid võib tekitada olulisel määral õiguslikku ebakindlust ja segadust.

  1. Kostja hinnangul, kui ka eeldada, et garantii vajab tõlgendamist ja asuda seisukohale, et garantii ei ole traditsioonilises mõttes ühepoolne tehing, siis lisaks VÕS §-le 29 oleks maakohus pidanud lähtuma ka TsÜS §-st 75, mille kohaselt tuleb tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija ehk kostja tahtele. Kuivõrd kostja tahe oli siduda garantiist tulenev väljamakse 132 500 euro ettemakse tegemisega, tuleb sellisest tahtest ka lähtuda. Hoolas hageja 5 2-18-16246 juhatuse liige, kes teadis lepinguhinna alandamisest, pidi märkama võimalikku ebakõla, sest hageja juhatuse liige oli teadlik lepinguhinna muutumisest ja sellest, et lepinguhinda oli vähendatud ning 20% lepinguhinnast ei moodustanud enam 132 500 eurot, vaid väiksema summa. Kui eeldada, et hageja ei teadnud kostja tahet, siis rakendub mõistlikkuse põhimõte. Maakohtu poolt garantiile antud tõlgendus ei ole kostja hinnangul mõistlik.
  2. Kostja juhtis tähelepanu ka maakohtu menetlusõiguslikele rikkumistele – kohtuotsus on põhjendamata, maakohus ei ole analüüsinud kostja vastuväiteid ega võtnud nende osas seisukohta. Lisaks on maakohtu otsus vähemalt osaliselt vastuoluline. Kostja märkis, et maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited hageja menetluskuludele, mille tulemusena on maakohtu otsus hageja menetluskulude väljamõistmisel põhjendamatu.
  4. oktoobril
  5. a esitas kostja taotluse, milles palus võtta asja materjalide juurde Nordea Bank AB Eesti filiaali ja TTS Marine AB vahel
  6. juulil
  7. a sõlmitud garantiilepingu nr 09T2014441705 allkirjastatud kujul ning
  8. juuni
  9. a AS Level taotluse pangagarantii väljastamiseks. Vastustaja seisukoht
  10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda.
  11. Hageja jäi kõigi enda varasemalt menetluses esitatud seisukohtade juurde. Seoses garantii tõlgendamisega leidis hageja, et see on võimalik ning VÕS § 155 lg 2 ei piira seda muuhulgas garantii aluseks oleva tagatava lepingu kaudu, sest võlausaldaja garantiilepingu alusel garandi vastu esitatud nõude aspektist lähtudes ei ole võimalik garantiiga tagatavat lepingut nö ära kaotada, sest reeglina peab garantiilepingu alusel nõuet esitav võlausaldaja tuginema garantiiga tagatavale lepingule. Hageja peab garantii realiseerimiseks kostjale näitama, et võlgniku AS EProfiili kontole on tasutud ettemaks ning lisaks peab hageja avaldama, et võlgnik AS E-Profiil on põhilepingut rikkunud. Hageja on mõlemad tingimused täitnud.
  12. Hageja oli seisukohal, et garantii realiseerimiseks piisab sellest, et hageja on tõendanud ettemaksu tegemist AS-ile E-Profiil. Garantiis märgitud garantiisumma ei oma AS-ile E-Profiil tehtud ettemaksu summa suuruse määramisel tähendust. Olukorras, kus hageja on teinud ASile E-Profiil ettemaksu põhilepingu alusel, on ta igal juhul garantii realiseerimiseks vajaliku tingimuse täitnud. Seejuures ei anna kostja suhted garantii tellija Level AS-ga alust siduda ettemaksusumma garantiisummaga. Hageja hinnangul isegi juhul, kui asuda garantiid tõlgendama, on võimalik jõuda üksnes samale seisukohale – hageja on täitnud garantii vaidlusaluse tingimuse ja hageja nõue tuleb rahuldada.
  13. Hageja hinnangul vastab ka kostja tahe hageja tahtele. Arvestades garantii kui tagatise iseloomu ei ole krediidiasutusest kostjal eraldiseisvat „oma tahet“ garantii väljastamisel. Kostja väljastas garantii hageja poolt AS-ile E-Profiil tasutud ettemaksu tagamiseks vastavalt Level AS-ga sõlmitud garantii andmise lepingule. Seega tuleb kostja tahet sisustada ennekõik AS-i E-Profiil ja AS-i Level tahte kaudu, sest garantii väljastati nende nõudmisel ja huvides. AS Level ega AS E-Profiil ei vaidlustanud garantii nõuetekohasust ega hageja poolt tehtud ettemaksu suurust ei enne ega pärast garantii väljastamist. Kostja jaoks oli selge, et tema poolt väljastatud garantii eesmärgiks oli tagada hageja poolt põhilepingu alusel AS-ile E-Profiil faktiliselt tehtud ettemaksu tagasisaamine olukorras, kus AS E-Profiil peaks põhilepingut rikkuma ning hagejal ei ole võimalik saada ettemaksu summata AS-ilt E-Profiil tagasi. 6 2-18-16246 Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus selle kohta justkui oleks ettemaksu summa sätestamine garantiis protsendina põhilepingu hinnast ebaloogiline ja põhjendamatu, sest siis kaoks kostjal justkui võimalus seda kontrollida. Alternatiivselt märkis hageja, et garantiid tuleb VÕS § 29 lg 3 kohaselt tõlgendada tema arusaamisest lähtuvalt. Hageja leidis, et lisaks garantii tõlgendamisele lähtuvalt poolte ühisest tahtest ning objektiivsest tõlgendusreeglist, annab ka VÕS § 29 lg-s 2, 6, 7 ja 8 sätestatud täiendavate tõlgendusreeglite rakendamine tulemuseks, et hagejal on garantii alusel nõue kostja vastu ning hagi kuulub rahuldamisele. Hageja garantii alusel esitatud nõude rahuldamata jätmine oleks aga vastuolus hea usu põhimõttega.
  14. Alternatiivselt jäi hageja enda seisukoha juurde, mille kohaselt on hagejal kostja vastu nõue ka tulenevalt ehtsast lepingust kolmanda isiku kasuks või ka kahju hüvitamise nõue. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  15. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse õiguslikku põhjendust vastates sellega ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.
  16. Hageja nõuab kostjalt garantiist tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Hageja tugines sellele, et kostja andis hageja suhtes välja garantiikirja (ettemaksu garantii nr 09T201441705 [tl 18]) ja et hageja esitas kostja suhtes enne garantii kehtivusaja lõppemist nõude, milles palus garantiisumma välja maksta. Pooled vaidlevad selle üle, kas kõik garantiist tuleneva rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldused olid täidetud ning vaidluse keskmeks on küsimus, kuidas tõlgendada garantiikirja tingimust ettemaksu garantii eest tehtava ettemaksu summa suuruse osas.
  17. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et vastavad eeldused on täidetud, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel, mistõttu ringkonnakohus muudab kohtuotsuse õiguslikku põhjendust. Vaidlusalusest garantiikirjast nähtuvad garandi kinnitused, et ta on informeeritud, et E-Profiil AS on sõlminud hagejaga lepingu ning ta saab aru, et lepingu tingimuste kohaselt tuleb ettemaksu garantii eest teha ettemaks summas 132 500 eurot (20% lepingu väärtusest). Samuti nähtub garantiikirjast, et garantii alusel tehtava mis tahes nõude või makse tingimuseks on, et eespool märgitud ettemaks peab olema laekunud taotlejale tema kontole numbriga EE
  18. Vaidlust ei ole, et garantii tingimuseks oli ettemaksu tasumine, kuid pooled on eri meelt küsimuses, mis pidi olema ettemaksu suurus, st kas ettemaks on õigesti makstud või mitte. Garantiikirjas on tingimusena kirjas “ettemaks summas EUR 132 500.(20% lepingu väärtusest)“. Seega, kui 132 500 eurot erineb tegelikult 20% lepingu väärtusest, on tingimus vastuoluline ja igal juhul ebaselge. Juhul, kui garantiikirjas esinevad ebaselged tingimused, siis tuleb neid hinnata tõlgendamise kaudu.
  19. Asja materjalist nähtuvalt on praegusel juhul garantii tellija Level AS ning viimase ja kostja kui garandi vahelisest sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks on koostanud kostja vaidlusaluse garantiikirja, milles on kajastatud tema poolt E-Profiil AS kohustuste täitmise tagamiseks antava garantii tingimused (tl 58-59). Pooled ei vaidle, et garantii väljaandmiseks on garantiikiri hagejale välja antud ja selle võlausaldaja poolt kättesaamisega loetakse VÕS § 155 lg 11 kohaselt garantiileping sõlmituks. Seda arvestades kujutab garantiikirja väljaandmine endast seega ühtlasi garandi pakkumust võlausaldajale garantiilepingu sõlmimiseks, mistõttu 7 2-18-16246 on TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tegemist kindlale isikule ehk võlausaldajale suunatud tahteavaldusega, mis muutub kehtivaks garantiikirja kättesaamisest võlausaldaja poolt. Kolleegium leiab, et kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 toodud põhimõtetest ning muudab sellest tulenevalt maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi.
  20. Vastavalt TsÜS § 75 lg 1 esimesele lausele tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Seega nõustub kolleegium iseenesest apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus lähtus ettemaksu tingimuse tõlgendamisel ebaõigesti hageja, E-Profiil AS ja garantii tellija Level AS-i ühisest tegelikust tahtest. Seejuures on maakohus ebaõigesti viidanud hageja ja põhivõlgniku vahelise lepingu nr 104582 p-ile 6.1 järeldades sellest hageja ja põhivõlgniku ühist tegelikku tahet mitte seada garantii väljamakse tegemist sõltuvusse kindlast rahasummast. Maakohtu viite kohaselt kohustus lepingu p-i 6.1 järgi põhivõlgnik väljastama hagejale vastuvõetavast esmaklassilisest pangast tühistamatu ja tingimusteta ettemaksegarantii ning garantiisumma peab olema 40% iga laevavarustuse komplekti lepingujärgsest hinnast. Kolleegium leiab, et antud kokkulepped näitavad ära põhivõlgniku kohustused hageja ees, millest ei saa aga lähtuda kostja antud garantii tingimuste tõlgendamisel.
  21. Õige on kostja arusaam, et tahteavalduse tõlgendamisel tuleb arvestada tema tegelikku tahet. Vastavalt TsÜS § 75 lg 1 esimesele lausele arvestatakse tahteavalduse tegija tegelikku tahet aga ainult siis, kui tahteavalduse saaja seda teadis või pidi teadma. Kostja väitel oli tema tegelik tahe siduda garantiist tulenev väljamakse 132 500 euro suuruse ettemakse tegemisega. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja tahteavalduse saajana teadis või pidi teadma kostja väidetud tegelikku tahet olukorras, kus garantiikirjast nähtuvalt on garantii seotud lepinguga nr 104582 ning ettemaksusumma on sätestatud ka protsendina viidatud lepingu hinnast.
  22. TsÜS § 75 lg 1 lause 2 järgi tuleb juhul, kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, kindlale isikule suunatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kolleegium leiab, et hageja kui garantiikirja adressaadiga sarnase mõistliku isiku positsioonist saab tõlgendada tingimust nii, et kui hageja maksis lepingujärgse ettemaksu ära, siis on tingimus täidetud. Vaidlust ei ole, et põhivõlgnik esitas garantiikirjas viidatud lepingu alusel hagejale
  23. juunil
  24. a ettemaksuarve nr 160377 summas 129 740 eurot Ship set 2 eest (tl 15-16) ning lepingu pooled olid ühel meelel, et tegemist on ettemaksega, mis vastab 20%-le lepingu hinnast. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja maksis viidatud ettemaksuarve järgi 129 740 eurot põhivõlgnikule ära ning vastav tõend on kostjale nõudekirjaga ka esitatud. Arvestades garantii eesmärki tagada garantii järgi soodustatule tema õigustatud huvide kaitset, ei pea hageja kui garantii järgi soodustatuga sarnane mõistlik isik kolleegiumi hinnangul eeldama, et garantii realiseerimiseks vajalik tingimus on täitmata, kui ta on maksnud ettemaksu protsendina garantiikirjas viidatud lepingu hinnast olukorras, kus garantiikirja sõnastus seda lubas. Seega tuleb garantiikirja tõlgendada nii, et kostja lepingujärgseks kohustuseks oli pärast hageja poolt õigel ajal nõudeavalduse saamist, põhivõlgniku lepingurikkumise äranäitamist ning 20%-le lepingu hinnast vastava ettemaksu nõutud kontole tegemise tõendamist garantiisumma tasutud ettemaksu ulatuses välja maksta.
  25. Kuna garantii alusel kohustuse tekkimine on formaliseeritud, on iseenesest õige kostja seisukoht, et selgem oleks tõlgendus, mille kohaselt tuleks lähtuda konkreetsest summast, mitte aga lepingu hinnast. Arvestades, et tõendatud ei ole hageja teadmine või teadma pidamine ettemaksu tasumise kohustusest konkreetses summas, mitte aga protsendina lepingu hinnast, 8 2-18-16246 ning seda, et kostja on nõustunud garantii andmise lepingu tingimuste alusel sellises sõnastuses garantiikirja koostama ja välja andma, on põhjendatud tingimuse ebaselguse korral tõlgendada seda kostja kahjuks. Kolleegiumi arvates ei välista praegusel juhul antud tõlgendust kostja väide, et reeglina langevad ettemaksusumma ja garantiisumma kokku, sest ilmselt on võimalik kehtiva garantii väljaandmine ka selliselt, et maksimaalselt garanteeritud summa erineb tagatud kohustuse tegelikust suurusest. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et praegusel juhul muudaks kohtu tõlgendus garantii kontrollimatuks. Kuigi vaidlusaluses garantiikirjas viidatakse lepingule nr 104582 selle identifitseerimise eesmärgil, on sealt siiski võimalik vaadata, kui suur ettemaks on ning vaidlust ei ole, et ettemaks on lepingus sätestatud suuruses makstud. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, viidates hageja hoolsuskohustuse rikkumisele, et hageja juhatuse liige pidi märkama ebakõla, et 20% lepingu hinnast ei moodustanud enam 132 500 eurot, juhtima sellele põhivõlgniku tähelepanu ning jätma selguse saamiseni ettemaksu tegemata. Seda, kas isik oli raskelt hooletu, hinnatakse objektiivselt, võttes arvesse võimalust antud asjaoludel teada saada, milline oli tahteavalduse tegija tegelik tahe. Arvestades, et garantiikirjas avaldatust nähtuvalt on ettemaks 20% selles viidatud lepingu hinnast, millisele summale vastavat ettemaksu põhivõlgnik ka nõudis, ei ole kostja näidanud, kuidas pidi hageja eeldama, et garantiikirjas ei ole avaldatud kostja tegelik tahe. Kostja viitab ka sellele, et ta ei saaks garantiisummat garantii tellijalt tagasi nõuda, kuid ei ole veenvalt näidanud, millist käsunduslepingu tingimust ta väljamakse teostamisel eiraks. Kolleegium märgib lisaks, et menetluses ei ole ka väidetud, et hageja oleks esitanud nõude põhilepingu tingimusi rikkudes.
  26. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et garantiist tuleneva raha väljamaksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldused olid täidetud.
  27. Kostja toob apellatsioonkaebuses esile, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostja vaidlustas hageja menetluskulude suurust. Vaatamata nimetatud eksimusele osundab kolleegium, et kostja ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses enda vastuväidet hageja menetluskuludele konkretiseerinud. Ringkonnakohus mõistab kostja vastuväidet nii, et hageja menetluskulu 4784 euro osas on põhjendamatu ning maakohus jättis selles osas menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamata.
  28. Ringkonnakohus märgib, et esindajakulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asja mahtu ning õiguslikku keerukust. Selles valguses ei ole hageja menetluskulude suurus maakohtu menetluses ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt ülemäärane ning ei ole alust järeldada, et menetluskulud pidanuks olema kostja väidetud 3851.40 eurot (8635.40 – 4784). On usutav, et hageja esindajal võis kuluda hageja esindamisele menetluskulude nimekirjas toodud aeg arvestades, et kostja enda menetlustoimingutele kulunud aeg on samas suurusjärgus. Kolleegiumi hinnangul on hageja lepingulise esindaja keskmine tunnitasu 185.77 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades asja keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole alust vähendada hageja maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitist.
  29. Eeltoodut arvestades ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
  30. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. 9 2-18-16246
  31. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  32. Hageja
  33. jaanuari
  34. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 5094 eurot (ilma käibemaksuta):
  35. veebruaril
  36. a kohtuotsuse analüüs ja sisend kliendile 0.5 tundi;
  37. märtsil
  38. a apellatsioonkaebuse analüüs 1 tund;
  39. märtsil,
  40. aprillil, 3.-
  41. aprillil
  42. a apellatsioonkaebuse vastuse koostamine kokku 13.3 tundi;
  43. aprillil
  44. a apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ja suhtlemine kliendiga 3.3 tundi;
  45. mail
  46. a kostja menetlusdokumendi analüüs, sisend kliendile 0.7 tundi;
  47. novembril
  48. a vastaspoole seisukoha analüüs, sisend kliendile 0.8 tundi;
  49. novembril
  50. a vastuse koostamine kostja menetlusdokumendile 1 tund;
  51. novembril
  52. a menetlusdokumendi koostamine 1.5 tundi;
  53. novembril
  54. a menetlusdokumendi koostamine ja suhtlemine kliendiga 1.5 tundi;
  55. jaanuaril
  56. a ettevalmistumine kohtuistungiks 2 tundi;
  57. jaanuaril
  58. a ettevalmistumine kohtuistungiks ja esindamine kohtuistungil 2 tundi. Kokku on hageja lepingulisel esindajal kulunud 27.6 töötundi. Hageja lepingulise esindaja keskmine tunnitasu on 184.57 eurot (ilma käibemaksuta).
  59. Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele kulunud aega vähendada. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele, sh
  60. aprillil
  61. a kliendiga suhtlemisele, on kulunud kokku 16.6 tundi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja apellatsioonkaebuse sisu ning apellatsioonkaebuse vastuses esinevaid kordusi, mh maakohtu menetluses esitatuga, on hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise, sh kliendiga suhtlemise ajakulu põhjendatud 9.6 tunni ulatuses. Arvestades, et
  62. jaanuaril
  63. a toimunud kohtuistung kestis ajavahemikul 9:30-10:32, s.o ligikaudu 1 tund, on ringkonnakohtu arvates kohtuistungiks ettevalmistumisele ja kohtuistungil esindamisele põhjendatud ajakulu 3 tundi. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud menetlustoimingute ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Seega kokku peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingutele kulunud ajaks 19.6 tundi.
  64. Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel asja keerukusest ning sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Arvestades tsiviilasja olemust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus hageja lepingulise esindaja keskmist tunnitasumäära 184.57 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks.
  65. Eelnevat arvestades on hageja esindaja põhjendatud tasu kokku 3617.57 eurot (19.6 tundi x 184.57 eurot, ilma käibemaksuta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  66. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.