Obsah (7)

§ 113§ 1043§ 1057§ 1056§ 127§ 128§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18907 Tsiviilasi OÜ Advokaadibüroo

§ 113

lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates 22.12.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagi on alusetu ja kostja üritab raha välja petta. Kostja väitel põhjustas liiklusõnnetuse hageja ning vaidluse peaks lahendama kindlustused. Kostja vastuse kohaselt viib hageja läbi kindlustuspettust ning üritab kostjalt raha välja pressida. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus jätab hagi rahuldamata.
3. Hageja nõuab kostjalt asendussõiduki renditasu 931,67 euro hüvitamist. Hageja on tuginenud nõude esitamisel nii delikti üldkoosseisule kui riskivastutuse sätetele.
4. Kohus täitis 30.04.2021 tõendamiskohustust (tl 44-45). määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele
5. Kohus saab hageja nõude lahendada riskivastutuse sätete järgi või kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Riigikohus on selgitanud, et kahju tekitamist mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel tuleb üldiselt hinnata nagu iga muud kahju põhjustamist, isegi kui kahju tekkis vastastikku mõlemale (või mitmele) avariis osalenud mootorsõidukile või nende juhile või kaasreisijale või sõidukis olnud asjadele ning tegemist on lepinguvälise kahju põhjustamisega. Sel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes

§ 1043

alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes

§ 1057

alusel.

§ 1056

lg-st 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Kohus peab nõude alternatiivse õigusliku põhjenduse olemasolul kontrollima nõuet mõlemal alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-7-13, p 17). Kohus leiab, et kuna hageja ei nõua üksnes deliktilise vastutuse aluseks olevate sätete kohaldamist, siis on normi kohaldamine kohtu otsustada. 8. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik (

§ 1056lg 1 ls 1).

Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 1056lg 1 ls 2).

Mootorsõiduk käitamist peetakse suurema ohu allikaks (

§ 1056lg 2 ls 2 ja § 1057).

Riskivastutuse eelduseks on 1) riskivastutusega kaitstud kahju tekkimine nt asja kahjustamine; 2) suurema ohuallika valitsemine; 3) suurema ohu allikast lähtuva iseloomuliku riski realiseerumine selle valitsemise käigus; 4) põhjuslik seos riski realiseerumise ja kahju vahel. Hageja peab tõendama kahju tekkimist, suurema ohuallika valitsemist kostja poolt, mootorsõidukile iseloomuliku riski realiseerumist ning põhjuslikku seost realiseerunud riski ja kahju vahel.

1. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Kohtule esitatud videost nähtuvalt põhjustas kostja 09.10.2020 kl 07.47 liiklusõnnetuse (video, hagiavalduse lisa 4). Kokkupõrke käigus sai hageja juhitud sõiduauto Subaru kahjustada. Sõiduauto Subaru omanik on Swedbank Liising AS ning hageja on nimetatud sõiduki kasutaja (tl 7). X AS tegi Subarule remonttöid perioodil 09.10.2020-20.11.
2. Sellel perioodil kasutas hageja X AS rendiautot (tl 8). Hageja tasus asendussõiduki üüritasu 1118 eurot (tl 9-10). Seega on tuvastamist leidnud kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamine ning asjaolu, et hageja kasutuses olev sõiduk sai seetõttu kannatada.
3. Mootorsõiduki valdaja ei vastuta tekkinud kahju eest, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu (

§ 1057p 3) ehk kui kannatanul oli enesekahjustamise tahtlus.

Kostja väitis, 2 et liiklusõnnetuse põhjustas hageja selleks, et hagejalt raha välja petta. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hageja põhjustas liiklusõnnetuse temalt raha välja petmiseks. Seega vastutab kostja hageja ees riskivastutuse sätete alusel. 11. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses (

§ 127lg 4).

Hüvitamisele kuulub varaline kahju (

§ 128lg 1).

Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (

§ 132lg 4 ls 1). 12. Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud (Tal

RK 2-14-55757, p 28). Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto üürimine oli põhjendatud. Kohus selgitas hagejale 30.04.2021 määrusega, et hageja peab tõendama, et sõiduk oli hagejale vajalik majandus- või kutsetegevuses (tl 45). Hageja esitas OÜ Advokaadibüroo HETA vandeadvokaadi Ahti Kuuseväli kirjaliku kinnituse selle kohta, et sõiduauto Subaru on hagejale vajalik majandus- ja kutsetegevuses, milleks on õigusabi teenuse osutamine (tl 56-57).

1. Kohus leiab, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Hageja on kinnituskirjas üksnes paljasõnaliselt märkinud, et õigusabi osutamine hõlmab tavapäraselt toimingute tegemist ka väljaspool OÜ Advokaadibüroo HETA asukohta nt kohtutes, notaris, kohtutäituribüroodes, kohtumistel teistes büroodes või klientidega väljaspool bürood, sh väljaspool Harjumaad. Hageja ei ole tõendanud kinnituskirjas märgitut selle kohta, et hageja kasutab nimetatud autot kohtus käimiseks Võrus, Kuressaares, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis jne. Hageja ei ole toonud konkreetselt välja ühtegi kohtumist ega istungit Harjumaal ega ka mujal Eestis. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal on autot vaja erinevateks kohtumisteks väljaspool bürood või kohtuistungitel käimiseks.
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi. Seega hagi rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
3. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Seetõttu ei tule määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
4. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3