Obsah (10)

§ 168§ 177§ 371§ 663§ 657§ 654§ 1§ 171§ 174§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17583 Kohtuasi X hagi

) § 371 lg 1 p-le

1. Maakohus leidis, et vaidluse lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse, vaid halduskohtu pädevusse. Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib vaidlustada EOK
2. augusti 2021 korraldust, millega on kinnitatud EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni uus koosseis. Tulenevalt EOK põhikirja artiklitest 25.1 ja 25.2 ei ole EOK treenerite kutsekomisjon EOK põhikirjaline komisjon ega tööorgan. EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses (KutS) ette nähtud kutse andja 2 2-21-17583 tööorgan, mis tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgimiseks. Kutsekomisjoni moodustab ja selle tegevust korraldab kostja kui kutse andja, kes lähtub KutS § 10 lg 5 kohaselt kutse andmisel kutseseadusest, kutsestandarditest ja kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. Seega on EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon moodustatud kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlust läbiviiva haldusorganina. Kuivõrd hageja vaidlustab EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu (liikmelisust) kinnitavat korraldust ja haldusorgani moodustamist puudutavad vaidlused ei ole eraõiguslikud ning kuuluvad läbivaatamisele halduskohtumenetluses, siis tuleb keelduda esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja võib avalduses kirjeldatud asjaoludel pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras ja alustel. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda ning selgitas, et kohus määrab menetluskulud kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. EOK on eraõiguslik juriidiline isik (mittetulundusühing), mistõttu ei ole EOK
2. augusti 2021 korraldus haldusakt ning hagi ese on tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 38 tulenev nõue, mille läbivaatamine allub tsiviilkohtule. EOK spordiorganisatsioonina ei teosta EKJL juhatuse poolt esitatud komisjoni koosseisu kinnitamisel avalikku võimu. Pädevus kutsekomisjoni koosseisude kinnitamiseks on EOK täitevkomiteel. EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni tegutsemis- ja töökorrast tuleneb, et komisjoni töö peab olema sõltumatu ning EOK ega EKJL ei saa sekkuda komisjoni töösse. Komisjoni töökorda reguleerib ja viib ellu komisjon ise, sh töövorm on koosolek ning tööd juhib komisjoni esimees ning vajadusel aseesimees. Eeltooduga ei ole kooskõlas vaidlustatud määruse p-s 6.
3. väljendatud seisukoht, mille kohaselt EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses ette nähtud kutse andja tööorgan, mis tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgmiseks ning kutsekomisjoni moodustab ja selle tegevust korraldab kostja kui kutse andja. Põhistamata on maakohtu seisukoht, et EOK treenerite kutsekomisjon ei ole EOK põhikirjaline komisjon ega tööorgan. Vastav küsimus tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus ning selle lahendamine ei saa toimuda

§ 371lg 1 p 1 alusel menetluses poolte arvamust ära kuulamata.

Hageja hinnangul ei ole EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon moodustatud kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlust läbiviiva haldusorganina, vaid selleks on üksnes EOK treenerite kutsekomisjon.

1. Kostja jääb
2. detsembril 2021 esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et vaidlus ei kuulu menetlemisele tsiviilkohtumenetluses.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus 3 2-21-17583 nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654

lg-st 6 (koosmõjus

§-ga 659) neid täies ulatuses ei korda. 8.

§ 371

lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 1

järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu erikogu

1. mai 2017 määrus asjas nr 3-3-4-1-17 p 5 ja
2. septembri 2003 määrus asjas nr 3-3-4-1-03).
3. Määruskaebuse väidete kohaselt on käesoleval juhul tegemist tsiviilasjaga, kuna EOK on eraõiguslik juriidiline isik. Samuti leiab hageja, et EOK spordiorganisatsioonina ei teosta EKJL juhatuse poolt esitatud komisjoni koosseisu kinnitamisel avalikku võimu.
4. Üksnes asjaolu, et EOK on mittetulundusühing, ei välista kostja võimalust tegutseda avaliku võimu kandjana. Riigikohus on selgitanud, et avalik-õiguslik vaidlus eeldab igal juhul, et õigussuhte üks osapooltest oleks avaliku võimu kandja ning selleks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraisik, kui seadusega või seaduse alusel on talle üle antud volitused avaliku võimu teostamiseks (vt Riigikohtu erikogu
5. detsembri 2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01 p 11).
6. KutS § 10 lg 1 kohaselt võib kutset andva organina (kutse andjana) tegutseda kutseasutuse korraldatud avalikul konkursil kutsenõukogu otsusega võitjaks kuulutatud ja kutseregistris sellekohast registreeringut omav juriidiline isik või tema asutus või riigi- või valitsusasutus. Seega võib kutse andjaks olla ka mittetulundusühing (sh kostja), mis on mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik.
7. KutS § 10 lg 5 järgi lähtub kutse andja kutse andmisel kutseseadusest, kutsestandarditest ja kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. KutS § 18 lg 1 kohaselt moodustab kutse andja kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled. Vastavalt KutS § 1 lg-le 3 kohaldatakse kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kutseseaduse erisusi.
8. Eeltoodust järeldub, et EOK kui kutse andja täidab kutse andmisega ja kutsekomisjoni moodustamisega talle kutseseadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Kuna EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on loodud kutseseaduses ette nähtud ja selles seaduses sätestatud haldusmenetlust läbiviiva organi (kutse andja) kohustusliku komisjonina, ei ole komisjoni koosseisu kinnitamise korralduse vaidlustamise puhul tegemist eraõigusliku vaidlusega. Kolleegium peab asjakohatuks siinkohal hageja väidet, et KutS § 18 tähenduses kutsekomisjoniks on üksnes EOK treenerite kutsekomisjon, mitte EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon, kuna hageja ei ole väitnud, et EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon ei teostaks KutS § 18 lg-s 2 sätestatud ülesandeid ning ei ole moodustatud kutseseaduses sätestatud korra järgi. Käesoleval juhul ei ole EOK kui kutseseaduse järgi kutse andja välja antud korralduse vaidlustamisel tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid avalikõiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mida ei vaadata läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Seetõttu keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest. 4 2-21-17583
9. Määruskaebuse väite kohaselt ei saanud maakohus menetlusse võtmise staadiumis hinnata, kas EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni puhul on tegemist EOK põhikirjalise komisjoni või tööorganiga.

§ 371

lg 1 p 1 puhul on tegemist kohustusliku keeldumise alusega, mistõttu tuli maakohtul hinnata, kas maakohtu pädevusse kuulub EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu kinnitamise korralduse vaidlustamine. Selleks pidi maakohus tuvastama, kas EOK võib olla avaliku võimu kandja ning kas EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu kinnitamise vaidlustamise puhul on tegemist eraõigusliku või avalik-õigusliku vaidlusega. Maakohus leidis õigesti, et EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses ette nähtud kutse andja tööorgan, mis tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgimiseks ning mida puudutavad vaidlused ei ole eraõiguslikud. Seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata, kas EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on EOK põhikirjaline komisjon või tööorgan ja maakohtu määruse põhjendustest tuleb välja jätta EOK põhikirja puudutav seisukoht. 15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 177

lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. 17.

§ 372lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 5