Obsah (15)

§ 135§ 115§ 103§ 101§ 641§ 128§ 127§ 158§ 100§ 159§ 635§ 111§ 13§ 119§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2022. a, Tallinn Kohtuasja number

§ 135lg 1 mõttes.

Samas, kuna hageja ei ole toetunud

§ 135

lg-le 1, eeldab kostja, et hageja on soovinud esitada nõude vaid

§ 115

lg 1 alusel ning kahjunõude eelduseks ei ole samaväärse asendustehingu sõlmimine. Kostja hageja kahjunõudega ei nõustunud. Kostja leidis, et lepingut rikkus hageja, mitte kostja. Poolte vahel tekkisid erimeelsused, sest hageja ei suutnud pea 1-aastase viivituse järel teise korruse paigaldustöödega jätkamiseks tööfronti üle anda. Kostja selgitas, et ei pea silmas lepingu punktis 1.2 viidatud tööfrondi ettevalmistust, vaid kostja töödele eelnevate tööde valmimist. Lisaks tekkis erimeelsus sellest, et hageja ei olnud nõus järgima lisakokkulepet, mille kohaselt pidi ta 90% teostamata tööde maksumusest ette maksma. Kostja palus hagejalt veel teostamata jäänud töödelt vaid 50%-list ettemaksu ning ka sellega hageja ei nõustunud. Lisaks rikkus hageja lepingut seeläbi, et lasi kostja materjalidel kahel korral kahjustuda.

1. Seega hagejal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Lisaks ei ole hageja väljendanud soovi öelda leping üles korraliselt. Hageja soovis lepingu üles öelda erakorraliselt. Järelikult ei saanud leping hageja tahteavalduse tagajärjel lõppeda ning hageja kahjunõude aluseks ei saa olla eeldus, et hageja pidi võtma teise töövõtja kostja tõttu. Mistahes juhul ei ole hageja tõendanud, et talle on kahju tekkinud. Samuti jääb arusaamatuks, miks tellis hageja klaasseinte ja -uste 3 2-20-6510 valmistamise ja paigaldamise tööd just Kaldram OÜ-lt. Ei ole välistatud, et Kaldram OÜ ei ole tegelikkuses klaasseinte ja- uste tootmiseks/paigaldamiseks võimeline. Juhul, kui Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab uute toodete valmistamist, on selline kulu põhjendamatu (hagejal on vajaminevad tooted juba olemas). Lisaks tuleb hinnata, kas Kaldram OÜ hinnapakkumine sisaldab kahjustunud toodete ümbertegemist. Kuivõrd kostja ei vastuta toodete kahjustumise eest, ei saa kostja kanda ka vastutust selle kahju likvideerimise eest.
2. Kostja leidis, et hageja leppetrahvinõue on alusetu, sest kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja väidab, et lepingu punkti 1.2 järgi oli kostja kohustatud tegema kõik enda töödele eelnevad tööd. Hageja tõlgendus lepingu punktist 1.2 on ebaõige. Lepingu punktis 1.2 on silmas peetud kostja kohustust tööfront ette valmistada (st panna üles töö tegemiseks vajalikud piirded, sättida valmis töömaterjalid jne). Kostjal ei saanud olla kohustust teostada enda töödele eelnevad töölõigud, üldehitustööd, nagu seda on aknaavade ehitamine. Järelikult ei olnud kostja tööfrondi ettevalmistamisega rikkumises. Seoses kostja tööde tähtaegse valmimisega, arvestades, et hageja oli tööfrondi tagamisega viivituses 11 kuud, on kostja hinnangul hageja etteheide asjakohatu. Kostja käis korduvalt omal algatusel objektil vaatamas, kas äkki on võimalik töödega jätkata, kuid lisaks sellele, et tööd olid endiselt pooleli, olid ka kostja töömaterjalid kahjustada saanud. Kostja pöördus korduvalt kirjalikult hageja poole, et uurida, kui kaua ta veel peab ootama, et oma tööd lõpuni teha. Hageja ei vastanud.
3. a kevadel käis kostja objektil ja uuris igat täiteava eraldi, et hinnata millal saaks töödega jätkata. Hageja vastas ja tunnistas, et osaliselt lükkuvad tööd kindlasti veelgi edasi, samas märkis ekslikult, et osaliselt oleks võib-olla võimalik paigaldustööd ära teha, kuigi tegelikkuses seda võimalust ei olnud. Järelikult ei ole kostja lepingut rikkunud. Kostja ei ole tööde teostamisega hilinemises olnud ega tööde teostamisest alusetult keeldunud. Aprillikuu alguses hageja ise kinnitas, et valdav osa paigaldustöid on võimalik teha alles maikuus.
4. Kostja ütles lepingu üles
5. aprillil
6. a, kuna hageja ei taganud teise korruse paigaldustöödeks vajaminevat tööfronti ning keeldus arvet nr 4 tasumast. Kostja märkis, et tal on õigus nõuda hagejalt õigusabikulude hüvitamist 2112 eurot, sest vajadus õigusabiteenuse kasutamise järele tekkis hageja käitumise tõttu.

§ 115

lg 1 kohaselt on kostjal õigus nõuda hageja lepingu rikkumise tagajärjel talle tekkinud kahju hüvitamist, kahju oli hagejale ettenähtav. Samuti on kostjal õigus nõuda tarnitud materjalide eest tasu summas 6609 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus jättis
2. märtsi
3. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus täies ulatuses hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4077.08 eurot.
4. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid
5. aprillil
6. a töövõtulepingu objektile asukohaga Tartu mnt 80D/80E klaasseinte ja -uste tarnimiseks ning paigaldamiseks. Lepingu p 3.1 kohaselt töövõtja pidi töid alustama hiljemalt
7. mail
8. a ja lõpetama hiljemalt
9. mail
10. a. Lepingu p 2.1 järgi tellija pidi tasuma töövõtjale 35 990 eurot. Hageja tasus kostjale
11. aprillil
12. a arve nr MA1900015 alusel 17 275.20 eurot,
13. juunil
14. a arve nr MA1900023 alusel 8637.60 eurot ja
15. augustil
16. a arve nr MA1900034 alusel 5823 eurot.
17. märtsil
18. a väljastatud arvet nr MA2000015 summas 5726.10 eurot hageja kostjale ei tasunud.
19. Maakohus asus seisukohale, et hageja
20. aprilli
21. a nõue, millega viimane kohustas kostjat täitma lepingut kokkulepitud viisil, oli alusetu, sest lepingu kohaselt pidid paigaldustööd 4 2-20-6510 toimuma perioodil
22. mai
23. a kuni
24. mai
25. a. Samas lepingus kokkulepitud perioodil paigaldustööd võimalikud ei olnud ning hageja on paigaldustähtaegasid edasi lükanud. Maakohtu hinnangul ei tulene lepingu punktist 1.2, et kostja kohustus oli tagada avade paigaldusvalmidus. Klaaspaketi paigaldusega olemuslikult seotud tööfrondi ettevalmistamine tähendab kohtu hinnangul tegevusi, mis tagavad klaaspaketi püsimise selleks mõeldud avas, mitte selle ava tekitamist või ava ja selle ümbruse viimistlemist. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja eeldada, et kostja asub klaasvaheseinte avasid paigaldusvalmis ehitama.
26. märtsi
27. a e-kirjas on ka hageja lepingu p 1.2 selliselt mõistnud, et avade ettevalmistamine on hageja ülesanne ning
28. märtsi
29. a seisuga see ülesanne veel täidetud ei olnud.
30. Maakohus leidis, et nii hageja kui ka kostja mõistsid hageja tahteavaldust lepingu muutmiseks sarnaselt ning hageja väited selle kohta, et kostja on tasumise kokkulepet eirates pannud toime olulise lepingurikkumise, on jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja on asunud seisukohale, et kostja vastutab objektil olnud materjalide kahjustumise eest. Kohtuistungil tunnistas hageja, et kahjustuse tekitas ja ka likvideeris siiski kolmas isik. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejal ei olnud õiguslikku alust töövõtulepingut
31. aprillil
32. a üles öelda. Maakohus selgitas, et kui töövõtulepingut on töövõtja poolt oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Maakohtu hinnangul käesoleval juhul ei olnud täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks ning leppetrahvi nõudmiseks, kuivõrd kostja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud.
33. Maakohtu hinnangul, kuivõrd kostja ülesütlemise avaldus on esitatud vastuseks hageja
34. aprilli
35. a ülesütlemise avaldusele ei saa kahtlust olla selles, et hageja on saanud kostja
36. aprilli
37. a tahteavalduse kätte. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ei tasunud kostjale hiljemalt
38. aprillil
39. a 5726.10 eurot. Kuivõrd hageja jättis täitmata enda põhikohustuse, s.o maksta tasu vastavalt kokkuleppele ning 365 päeva jooksul viivitas tööfrondi kostjale üleandmisega, on hageja kohtu hinnangul töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Maakohus leidis, et käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja ülesütlemisõiguse tekkimise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kostja lisas lepingu ülesütlemise avaldusele ka kalkulatsiooni, mille kohaselt on ta hagejale töid üle andnud 38 344.80 euro väärtuses. Seega ei ole kostja midagi kokku hoidnud või omandanud ning kostjal on õigus saada kokkulepitud tasu.
40. Seoses hageja kahju hüvitamise nõudega asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja võimalik kahju tekkis hageja enda tegevuse tulemusel. Oma väidetava kahju tõendamiseks hageja tõendeid kohtule esitanud ei ole, OÜ Kaldram väidetavat hinnapakkumist samuti kohtule esitatud ei ole. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et tööd lõpetas peatöövõtja, Lasten Ehitus OÜ projektijuhtimise meetodil. Tööde lõpetamisega seotud kulutuste kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
41. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks 4077.08 eurot. Apellatsioonkaebus
42. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 27 811.56 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. 5 2-20-6510
43. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti tuvastanud hageja leppetrahvinõude puudumise. Hageja tõi välja, et hagejal ja kostjal on töövõtulepingus punktist 4.4 tulenev kehtiv leppetrahvikokkulepe. Hageja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et kostjal puudus kohustus lepingut täita. Hageja kordas, et kostja rikkus oluliselt lepingut jättes lepingus kokku lepitud tööd tegemata ja keeldudes tööde tegemisest kuni kostja poolt nõutud ettemaksu tasumiseni. Hageja märkis, et tema leppetrahvinõue ei põhine sellel, et kostja on ületanud lepingus algselt kokku lepitud tööde tegemise aega, ega muudel maakohtu otsuses käsitletud ebaolulistel asjaoludel. Hageja on esitanud leppetrahvinõude põhjusel, et kostja keeldus lepingu täitmisest nõudes tööde tegemisele eelnevalt ettemaksu. Muuhulgas asus hageja erinevalt maakohtust seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe enne tööde tegemist ettemaksu tasumiseks: pooled ei ole kokkulepet elektrooniliselt allkirjastanud, mistõttu ei ole vaidlusalune lepingu muudatus lepingu p 7.4 teise lause järgi kehtiv. Isegi kui
44. juuni
45. a e-kirja alusel lugeda lepingus sätestatud tasumise kord muudetuks, siis sellisel juhul on pooled uuesti kokku leppinud algses tasu maksmise regulatsioonis
46. aprillil
47. a. Maakohus on jätnud kostja
48. aprilli
49. a kirja tähelepanuta ning jõudnud seetõttu ebaõige järelduseni.
50. Hageja leidis, et maakohtu poolt arvesse võetud asjaolu, kas tööde tegemiseks esines takistusi mingisugusel varasemal perioodil enne seda, kui hageja esitas nõude lepingu täitmiseks, ei oma tähtsust. Maakohus ei ole tööfrondi olukorda lepingu täitmise nõudmise ja sellest keeldumise ajal kindlaks teinud. Kui tööfront oli tagatud kas või osaliselt lepingu täitmise nõude ajaks ja lepingu täitmisest keeldumise ajaks, siis puudus kostjal õigus lepingu täitmisest keelduda. Lisaks heitis hageja ette, et maakohus on jätnud poolte tõendamiskoormise selgitamata. Kostja kohustuseks on tõendada, et tööfront ei olnud tööde tegemisest keeldumise ajal kas või osaliselt tagatud. Kuna maakohus ei ole lepingu täitmisest keeldumise aja seisuga tööfrondi seisukorda analüüsinud ega tuvastanud, siis kehtib eeldus, et tööfront oli sellel ajal tagatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tööfront oli lepingu täitmisest keeldumise ajal puudu. Asjaolu, et tööde tegemiseks vajalikud eeltööd olid leppetrahvinõude esitamise ajaks vähemalt osaliselt (suuremas osas) tehtud, on kohtumenetluses tõendatud, kuid maakohus on vastavad tõendid jätnud tähelepanuta.
51. Hageja selgitas, et kuivõrd kostja kohustuste rikkumine seisneb kohustuse mittetäitmises, kohaldub üldine vastutusstandard ning vastavalt

§ 103lg-le 1 vastutust eeldatakse.

Kostja rikkumine ei ole vabandatav, kuna seda ei põhjustanud vääramatu jõud. Kostja ei vabane vastutusest ka

§ 101

lg 3 ja

§ 641lg 3 alusel nagu on leidnud maakohus seonduvalt hageja kahju hüvitamise nõudega.

Hageja märkis, et ei ole kahtlust, et leppetrahvi nõudmisest on kostjat teavitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Leppetrahvinõue esitati

1. aprillil
2. a, st natuke rohkem kui kaks nädalat pärast leppetrahvihoiatuse edastamist. Hageja on seega esitanud ka leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul rikkumise avastamisest. Hageja on järginud lepingu p-s 4.4.
3. kokku lepitud korda.
4. Hageja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kahju tekkimine hagejale ei ole tõendatud. Hageja on hagiavalduse punktis 2.4 selgitanud, et kahju seisneb

§ 128

lg 3 mõttes kulutustes, millised on vajalikud selleks, et lõpetada lepingu alusel ette nähtud tööd, milliste teostamisest kostja on keeldunud.

1. juuli
2. a menetlusdokumendis täpsustas hageja, et kuna kostja poolt lõpetamata jäetud tööd olid selleks hetkeks saanud teostatud, siis selgus reaalne tööde kulu. Kostjal kulus vastavalt menetlusdokumendi lisale 3 (Lasten Ehitus OÜ teostatud tööde akt) lõpetamata tööde teostamiseks 32 785.56 eurot, st kostja nõue vähenes 1210.44 euro võrra. Täiendavalt märkis hageja, et kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav

§ 127lg 3 ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

6 2-20-6510

1. Viimaseks märkis hageja, et maakohus on otsuses analüüsinud kostja ülesütlemisavalduse kehtivust ja kostja nõudeid hageja vastu, kuigi kostja ei ole esitanud vastuhagi, mistõttu puudub vastavate nõuete käsitlemiseks igasugune alus. Samas leidis hageja, et kostjal puuduvad mistahes nõuded. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kordas maakohtumenetluses väljendatud seisukohti ja leidis, et maakohus ei ole menetlusnorme rikkunud ning on kohaldanud materiaalõigust õigesti, maakohus hindas tõendeid ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti.
3. Kostja tõi välja, et lepingu p 7.4 muutmine e-kirja teel vastas vorminõuetele. Samas on kostja
4. aprilli
5. a e-kiri lepingu muutmise seisukohast asjassepuutumatu: kostja
6. aprilli
7. a e-kiri ei sisalda mistahes tahteavaldusi
8. juuni
9. a e-kirjavahetuses kokkulepitud lepingu muudatuse kehtetuks tunnistamiseks ega muude kokkulepete sõlmimiseks. Kostja kõnealune e-kiri ei toonud kaasa hageja väidetud õiguslikke tagajärgi. Ühtlasi, hageja ei ole ka senise menetluse käigus varasemalt sellist väidet esitanud, et kostja kõnealune e-kiri toonuks kaasa hageja arusaamise kohase tagajärje muuta uuesti lepingut tasumise regulatsiooni osas. Seetõttu on ka põhjendamatu hageja väide, et maakohus jättis kostja
10. aprilli 2021 e-kirja kui olulise tõendi tähelepanuta.
11. Seoses hageja kahjunõudega märkis kostja, et hageja ei tõendanud algselt hagiavalduses väidetud kahju tekkimist ja suurust ega ka muudetud väidet kahju tekkimise ja suuruse kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
13. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi leppetrahvi 6478.20 euro ja kahjuhüvitise 21 333.36 euro saamiseks rahuldamata, st otsust ei vaidlustatud osas, milles ülejäänud kahjunõue summas 1210.44 eurot jäeti rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud TsMS § 449 lg 3 esimese lause ning § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata.
14. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada ning muudab ja täiendab kohtuotsuse põhjendusi alljärgnevalt.
15. Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas kostja rikkus poolte
16. aprilli
17. a töövõtulepingut ning kas hagejal on sellest tulenevalt õigus nõuda lepingu rikkumisega põhjustatud asendustehingu hinnavahe kui kahju hüvitamist ja leppetrahvi väljamõistmist. 31.
18. Arvestades, et hageja nõuab põhinõudena kostjalt esiteks leppetrahvi (

§ 158

lg 1), märgib hageja õigesti, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 7 2-20-6510 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2).

Pooled ei vaidle, et vaidlusaluses töövõtulepingus sisaldus kehtiv leppetrahvikokkulepe. 31.2. Kahju hüvitamise nõude aluse annab tellijale

§ 115

lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt Riigikohtu 8.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15 ja
2. septembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20). Seega on mõlema rahalise nõude eelduseks töövõtja lepingust tulenevate kohustuste rikkumine. 31.
4. Hageja väitel rikkus kostja lepingut, sest jättis täitmata põhikohustuse teha tööd seni kuni hageja on tasunud töövõtutasu kokkulepitud osas ettemaksuna.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Pooled vaidlevad jätkuvalt aga selle üle, kas pooltevahelist

1. aprilli
2. a töövõtulepingut muudeti maksetingimuste osas. Seega tuli kindlaks teha, milles pooled kokku leppisid ja kas kostjal oli sissenõutav tasunõue, mille täitmata jätmisel oli tal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda (

§ 111). Kolleegium märgib, et kokkuleppel lepingu muutmiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab Ts

ÜS-i § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja

1. juuni
2. a e-kirjas avaldatule viidates õigesti järeldanud, et pooled olid kokku leppinud, et töömaa jagatakse kolmeks ning iga töömaa alustamisel akteeritakse 90% selle töömaa lepingulisest hinnast ning antud töömaa lõpetamisel 100% antud töömaa lepingulisest hinnast (I kd, tl 85). Seega saab järeldada, et pooled muutsid
3. aprilli
4. a töövõtulepingu p-is 2 sätestatud töövõtutasu maksmise tingimusi selliselt, et töövõtjal oli õigus iga töömaa alustamisel nõuda 90% töövõtutasu ettemaksuna selle töömaa lepingulisest hinnast. Kolleegium nõustub hagejaga, et praegusel juhul ei saa muudetud kokkulepet lugeda kehtivaks TsÜS § 80 lg 1 alusel, vaid kohaldada tuleb

§ 13

lg-t 3, mis ei muuda aga järeldust, et lepingut muudeti kehtivalt.

§ 13

lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Arvestades, et

1. juuni
2. a hageja e-kirjas avaldatust nähtub selgelt, et pooled on väljendanud tahet muuta lepingut muus vormis, kui nad olid kokku leppinud (praegu kirjalik vorm) ning vaidlust ei ole, et kostjale ettemaksu ka maksti, oli hageja avaldusest ja käitumisest aru saada, et ta on nõus maksetingimuste osas lepingu muutmisega, mistõttu ei saa hageja kolleegiumi arvates kirjaliku vormi nõudele tugineda. Seejuures ei oma kolleegiumi arvates tähtsust, mis motiividel ettemaksu hageja hinnangul maksti või milleks kostja pidi seda kasutama. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ka juhul, kui pooled on tasukokkuleppeid kehtivalt muutnud, on kostja
3. aprilli
4. a e-kirjas avaldanud tahet pöörduda tagasi
5. aprilli
6. 8 2-20-6510 a töövõtulepingu tasuregulatsiooni juurde (I kd, tl 41). Kostja esindaja
7. aprilli
8. a e-kirjas kinnitatakse vaid, et kostja jätkab lepingu täitmist
9. aprillil
10. a sõlmitud töövõtulepingus kokku lepitud viisil, mis sisaldas ülalmärgitust tulenevalt ka kehtivalt muudetud tasukokkulepet ning kirja ei saa kolleegiumi arvates pidada TsÜS § 67 lg 1 mõttes tahteavalduseks muuta lepingut. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolusid, et kostja tegi hagejale
11. märtsil
12. a ettepaneku tasuda enne paigaldustööde jätkamist lepingujärgselt tasumata osalt 90% asemel 50% ja esitas arve nr MA2000015 maksetähtajaga
13. aprill
14. a (I kd, tl 99), mida hageja ei tasunud. Seega ei ole kostja oma töö tegemise kohustust rikkunud, sest kostjal oli sissenõutav töövõtutasu nõue ja kuna hageja jättis selle täitmata, oli tal õigus oma kohustuse täitmisest tulenevalt

§ 111lg-st 1 keelduda.

32. Kolleegiumi hinnangul ka juhul kui leida, et kostjal ei ole hagejale kohustuse täitmisest keeldumise õigust (

§ 111

), ei vastuta kostja rikkumise eest, sest hageja oli

§ 119

lg 1 mõttes vastuvõtuviivituses.

§ 101

lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. 32.

1. Kostja on menetluses läbivalt tuginenud nii vastuväitena hageja esitatud nõuetele kui ka viidanud temapoolse töövõtulepingu ülesütlemise kontekstis lepingurikkumisele, et hageja ei suutnud pea 1-aastase viivituse järel kostjale mh lepingu objektiks olnud teise korruse paigaldustööde jätkamiseks tööfronti üle anda. Maakohus on õigesti järeldanud, et klaasseinte paigaldamiseks vajalike avade ettevalmistamine oli hageja ülesanne ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis võimaldaks teha maakohtust erineva järelduse. Vaidlust ei ole, et lepingu kohaselt pidid paigaldustööd toimuma perioodil
2. mai
3. a -
4. mai
5. a. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolusid, et lepingus kokkulepitud perioodil paigaldustööd võimalikud ei olnud ning hageja ise lükkas paigaldustähtajad edasi ning
6. juuli
7. a seisuga oli kostjal võimalik teostada paigaldustööd osaliselt esimesel korrusel, kuna ülejäänud osas ei olnud avad paigaldusvalmis või olid vales mõõdus,
8. augusti
9. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis,
10. septembri
11. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis ning kostja poolt tarnitud materjalid olid saanud niiskuskahjustusi, ka
12. oktoobri
13. a,
14. jaanuari
15. a ja
16. märtsi
17. a seisuga ei olnud avad paigaldusvalmis. Vastuseks hageja esindaja
18. märtsi
19. a e-kirjas väljendatud palvele saata tööde lõpetamise takistuste nimekiri koos fotodega (I kd, tl 98), esitas kostja esindaja
20. aprilli
21. a e-kirja, kust nähtub, millistel paigaldust vajavate objekti osadel avad puuduvad, mis takistab tööde tegemist, ning millistel on küll avad, aga tegemata viimistlustööd, mis takistab tööde tegemist (I kd, tl 100 101). E-kirjale lisatud fotodelt nähtuvad viited vastava objekti osale, millel takistus esineb (I kd, tl 152 - 168). Kolleegium nõustub maakohtuga, et klaaspaketi paigaldusega olemuslikult seotud tööfrondi ettevalmistamine tähendab tegevusi, mis tagavad klaaspaketi püsimise selleks mõeldud avas, mitte selle ava tekitamist või ava ja selle ümbruse viimistlemist. Seega saab järeldada, et ka hageja täitmisnõude (I kd, tl 39) esitamise ajal s.o
22. aprilli
23. a seisuga ei olnud hageja taganud vaidlusaluse lepingu esemeks olnud tööde lõpetamiseks vajalikku tööfronti, mistõttu oli ta tellijana viivituses (

§ 652

). Asjaolu, et tööde lõpetamiseks vajalik tööfront puudus, ei kummuta kolleegiumi arvates hageja esindaja

1. aprilli
2. a e-kirjale lisatud kolmanda isiku koostatud tabel (I kd, tl 170), sest tabelist nähtuvatest andmetest ei ole võimalik järeldada positsioonide tegelikku olukorda. Arvestades, et hagejal oli kohustus tagada tööfront kõigi tegemata tööde lõpetamiseks, oli ta viivituses vaatamata sellele, et kostja on oma
3. aprilli
4. a kirjas loetlenud teatud tooteid, mida saanuks paigaldada. Kostjalt ei ole mõistlik nõuda, et pärast pea aastapikkust tööde edasilükkamist peaks ta jätkuvalt oma kohustuse töö valmis teha määramata viisil ositi täitma, saamata täpselt oma ressursse 9 2-20-6510 planeerida, mistõttu ei nõustu ringkonnakohus esitatud asjaoludel hagejaga, et piisavaks saanud lugeda tööfrondi mingiski osas tagamise. Asjaolust, et kostja avaldas
5. aprilli
6. a kirjas probleemi objektil paigaldatud ja ladustatud puitprofiilidega, ei saa järeldada, et kostja ei pidanud tööfrondi puudujääke jätkuvalt tööde lõpetamise takistuseks. 32.
7. Õige on hageja arusaam, et kostja kohustus oli tõendada hagejast tulenevat takistust kohustuste täitmiseks ning kostja on seda ka teinud. Seega on asjakohatu hageja apellatsioonkaebuse viide maakohtu selgitamiskohustuse rikkumisele olukorras, kus hagejale oli tõendamiskoormis teada ning esile ei toodud, kuidas võimalik rikkumine hageja õigusi praegusel juhul mõjutas.
8. Arvestades, et hageja nõuete aluseks olev lepingurikkumine ei leidnud tuvastamist, puudub vajadus kontrollida ülejäänud leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eeldusi, mistõttu ei analüüsi ringkonnakohus poolte vastavaid väiteid ja kogutud tõendeid. Kuna kostja ei ole praeguses menetluses hageja vastu mingit nõuet maksma pannud, puudus vajadus hinnata kostja ülesütlemisavalduse kehtivust ja kostja võimalikke nõudeid hageja vastu, mistõttu tuleb vastavad põhjendused maakohtu otsusest välja jätta.
9. Ülaltoodud põhjendustel jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus
10. Hageja esitas
11. aprillil
12. a taotluse
13. aprillil
14. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, millega soovis täpsustada protokollis kajastuvat hageja esindaja seisukohta. Kostja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kolleegium märgib, et TsMS § 50 lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Seejuures ei pea istungiprotokoll olema stenogramm ega kajastama poolte avaldatud seisukohti sõna-sõnalt. Arvestades, et hageja on enda seisukohta väljendanud varasemates menetlusdokumentides, ei pidanud ringkonnakohus hageja kohtuistungil antud selgituste kohta koostama stenogrammi, vaid võis piirduda üksnes olulisema välja toomisega. Hageja ei ole näidanud, mis tähtsust omab protokolli parandamine edasikaebamise seisukohalt. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja taotluse rahuldamata. Menetluskulud
15. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17. Kostja
18. aprilli
19. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 2013.33 eurot (käibemaksuta):
20. aprillil
21. a apellatsioonkaebuse läbivaatus ja analüüs, info ja selgitused kliendile 50 min, 133.33 eurot;
22. ja
23. aprillil
24. a apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 9 tundi, 1440 eurot;
25. aprillil
26. a ettevalmistus kohtuistungiks, sh kohtumine kliendiga ja menetluskulude nimekirja koostamine 10 2-20-6510 2 tundi 45 minutit, 440 eurot.
27. aprillil
28. a toimunud istungil palus kostja esindaja arvestada menetluskulud vastavalt istungi toimumise ajale. Nimetatud istung toimus 13:03 kuni 13:47, seega 44 minutit. Kostja esindaja tunnihinnaks on 160 eurot (käibemaksuta). Seega kulus kostja esindajal nimetatud toimingutele kokku 13 tundi 19 minutit. Hageja kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
29. Kolleegium leiab, et kostja menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestades asja olemust ning apellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebusele esitatud vastuse sisu, eelkõige korduvusi võrreldes maakohtumenetlusega, vähendada
30. aprillil
31. ning
32. ja
33. aprillil
34. a apellatsioonkaebuse analüüsimisele, kliendile info ja selgituste edastamise ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aega 3 tunni ja 50 minuti võrra. Seega peab ringkonnakohus nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks 6 tunni ulatuses. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud täies ulatuses. Seega kokku peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingutele kulunud ajaks 9 tundi 29 minutit (6 tundi + 2 tundi 45 minutit + 44 minutit).
35. Arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kolleegium kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.
36. Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 1517.33 eurot (9 tundi 29 minutit x 160 eurot, käibemaksuta), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 11