← Eesti

2-20-18355/36

Obsah (8)§ 29§ 24§ 23§ 30§ 28§ 39§ 21§ 36

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-18355 Määruse kuupäev Tartu, 15. juuni 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare Kohtuasi PVMP-EL

) § 24 lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt ⅔ kõigist häältest. Saneerimiskava poolt hääletas küll vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kuid kuna neile ei kuulunud vähemalt kahte kolmandikku kõigist häältest, jäi avaldaja saneerimiskava vastu võtmata. Avaldaja esitas 19. aprillil 2021

§ 29alusel avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.

  1. Harju Maakohus jättis
  2. juuli
  3. a määrusega vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja eksperdid nimetamata, lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt, vabastas saneerimisnõustaja enda kohustustest, jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras 2

(6)2-20-18355 saneerimisnõustaja tasuks 2016 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle avaldajalt saneerimisnõustaja kasuks välja. Avaldaja esitas avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks

§ 29

lg 1 p 2 alusel, mille järgi võib ettevõtja teha kohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Saneerimiskava poolt on hääletanud vähemalt pool kõigist võlausaldajatest

§ 29lg 1 p 2 mõttes.

Saneerimiskava on aga jäänud

§ 24

lg 3 mõttes vastu võtmata, sest selle poolt hääletanud kolmele võlausaldajale ei kuulunud vähemalt ⅔ kõigist häältest. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt anti 4596 häält, kuid vaja oleks olnud 67 754,67 häält. Võlausaldajatele on kätte toimetatud

§ 23

mõttes üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks ning avaldusele lisatud saneerimisnõustaja seisukoha järgi on ettevõtte saneerimine tõenäoline. Maakohus leidis, et vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse sisulised eeldused ei ole täidetud. Avaldajale ei kuulu põhivara, kinnisasju ega sõidukeid,

  1. veebruari 2021 seisuga on ainuke vara käibevara 29 953 eurot, millest 19 074 eurot on raha ning 10 879 eurot on nõuded ostjate vastu. Bilansilisi kohustusi avaldaja vastu on aga ca 10,7 miljonit eurot. Avaldaja on prognoosinud müügituluks
  2. aastal 23 000 eurot kuus, ettevõtte kuludeks 19 200 eurot kuus (tööjõukulud 17 000 eurot, tegevuskulud 2000 eurot, käibemaks 200 eurot). Saneerimiskava kohaselt rahuldab avaldaja järgmise kümne aasta jooksul 3,71% iga võlausaldaja nõudest, tasudes kuus kokku 3315 eurot ja säilitades praeguse 18 töötaja töökohad. Esitatud kujul ei ole saneerimiskavas toodud mahud ja prognoosid realistlikud, avaldaja pole planeerinud laekumisi kasvatada ning on lähtunud eeldusest, et kümne aasta jooksul tegevuskulud ja tööjõukulud ei suurene. Saneerimise eesmärkidega ei ole kooskõlas tulemus, mil võlausaldajate nõuete rahuldamine lükatakse edasi kümne aasta peale ning ka siis rahuldatakse vaid 3,71% nende nõuetest. Saneerimine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et avaldaja tegevusvaldkond ei ole piirkonnas unikaalne ning avaldaja ei ole töötajate hulka arvestades Haapsalu piirkonna oluline tööandja

§ 30lg 1 p 5 mõttes.

Saneerimiskava tuleb jätta

§ 28

lg 5 p 4 alusel kinnitamata ning

§ 39lg 2 p 3 kohaselt tuleb saneerimismenetlus lõpetada.

  1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada või saata asi alternatiivselt maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Saneerimisnõustaja ja võlausaldajad Benture Holding OÜ ja POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal toetasid avaldaja määruskaebust. Nurme Production OÜ tähtajaks seisukohti ei esitanud. 5.
  3. Maksu- ja Tolliamet vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 5.
  4. Harju Maakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  6. detsembri
  7. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu 3

(6)2-20-18355 määrust menetluskulude ja saneerimisnõustaja tasu osas, on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 kohaselt selles osas jõustunud. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei korranud. Ringkonnakohus võttis määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu, lähtudes TsMS § 662 lg-st 3 ja § 238 lg-st 1. Maakohus põhjendas enda seisukohta, miks ta leiab, et saneerimiskava ei tuleks kinnitada.

§ 28

lg 5 p 4 võimaldab jätta kava kinnitamata ka siis, kui esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Maakohus andis põhjendatult hinnangu sellele, kas saneerimise käigus on võimalik täita

§-s 2 toodud eesmärke ja ületada majanduslikke raskusi, taastada ettevõtte likviidsus ja jätkusuutlik majandamine. Avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, et saneerimismenetlus oleks tulemuslik. Avaldaja väited võimaliku restruktureerimise ja uue investori leidmise kohta ei anna alust järeldada, et saneerimiskava täitmine oleks edukas. Samavõrd ei ole saneerimise abinõud teiste võlausaldajate tingimuslikult antud lubadused investeerida ettevõttesse lisaraha. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja pole oluline tööandja ja ettevõtja

§ 30lg 1 p 5 mõttes.

Määruskaebusele lisatud tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Ettevõtte tegevusala (rõivatööstus), töötajate arv ja vanus ning kauba eksport ei tee ettevõtet oluliseks või unikaalseks. Veenev ei ole ka väide, et töötajatel poleks võimalik ümberkaudsetes piirkondades erialast tööd leida või see oleks oluliselt raskendatud. Avaldaja ei ole esile toonud ka muid väga olulisi asjaolusid, mis õigustaksid vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule, sest maa- ja ringkonnakohus sisustasid vääralt

§ 30

lg 1 p 3 ja 5 ning leidsid seetõttu põhjendamatult, et saneerimiskava ei vasta

§ 21nõuetele ning avaldaja pole oluline tööandja.

Kohtud ei ole põhjendanud, millistele

§ 21nõuetele saneerimiskava ei vastanud.

Kohtud on kohaldanud ekslikult

§ 28, sest see kohaldub vaid olukorras, mil saneerimiskava on vastu võetud.

Avaldajal on maksuvõlg üksnes tema õiguseellase toimingute tõttu. Maksuvõlga on lubatud saneerimismenetluses ajatada ning intresse võib vähendada (vt ka Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09). Ettevõte on prognooside järgi kasumlik, suudab rahuldada võlausaldajate nõuetest 3,71% ja säilitada töökohad 18 inimesele. Kohtud ei ole põhjendanud, miks nad leiavad, et saneerimisabinõude rakendamisel ei saa ettevõtte kasumlikkust taastada. Kohtud leidsid ekslikult, et avaldaja ei ole oluline tööandaja

§ 30lg 1 p 5 mõttes, sest töökohad säilitatakse 18 inimesele.

Asjakohatu on etteheide, et avaldaja pole veenvalt põhjendanud, et naistel, kelle keskmine vanus on 55 aastat, poleks võimalik Haapsalu lähedal uut töökohta saada. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mida avaldaja ei saa tõendada.

  1. Puudutatud isik, Maksu- ja Tolliamet, andis teada, et ta jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde, ning et tal puuduvad menetluskulud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 1 p 2 ja § 692 lg 5 kohaselt tühistada ning saata asi maakohtule 4

(6)2-20-18355 vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse.
  1. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas kohtud jätsid põhjendatult vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja eksperdid nimetamata ning lõpetasid avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt.
  2. Avaldaja on esitanud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse

§ 29

mõttes, tuginedes sellele, et saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest

§ 29lg 1 p 2 kohaselt.

Kolleegium märgib, et vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldust menetletakse kahes etapis. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõus on ajaliselt omavahel lahutatud kohtu kaks otsust: esiteks otsustab kohus, kas saneerimiskava üldse vastab seadusega ettenähtud nõuetele (

§ 30

), ning teiseks otsustab, kas saneerimiskava võimaldab ettevõtet saneerida (

§ 36) (Riigikogu XI koosseis, 334 SE seletuskiri, lk-d 37–39).

12. Kohus peab seega esmalt otsustama vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise, hinnates, kas saneerimiskava vastab seadusega ettenähtud nõuetele. Kui vaidluse esemeks on üksnes küsimus, kas saneerimiskava kinnitamise avaldus võeti õigesti maakohtu menetlusse, saab siin kontrollida üksnes avalduse menetlemise eeldusi

§ 30

lg 1 mõttes, mitte kava sisulist õigsust, mida tehakse kava kinnitamise otsustamisel (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑164‑16, p 16.1).
  3. Eelnevat arvestades pidid kohtud hindama, kas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldus vastab

§ 30lg-s 1 sätestatud tingimustele.

Kohtud pidid analüüsima, kas saneerimisteade ja saneerimiskava vastuvõtmise üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud (

§ 30

lg 1 p-d 1 ja 2) ning kas saneerimiskava vastab vähemasti formaalselt

§ 21

nõuetele, sisaldades nõuetekohaseid andmeid (

§ 30lg 1 p 3) (vt Riigikohtu 1.

märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑164‑16, p 16.2). Lisaks pidid kohtud hindama, kas saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline (

§ 30

lg 1 p 4), kas avaldaja on oluline ettevõtja ja oluline tööandja (

§ 30

lg 1 p 5) ning kas täidetud on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamiseks

§-s 29 sätestatud tingimused (

§ 30

lg 1 p 6).

§-s 29 sätestatud tingimuste analüüsimisel hindab kohus, kas avaldus esitati ettenähtud tähtaja jooksul koos nõuetele vastavate lisadega ning kas täidetud oli mõni

§ 29lg-s 1 sätestatud eeldustest.

Kolleegium on varem selgitanud, et nende tingimuste analüüsimisel saab kohus hinnata ka seda, kas võlausaldajaid on võrdselt koheldud ning kas rühmad on moodustatud õigetel alustel (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑164‑16, p 19).
  3. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohus kohaldasid vääralt menetlusõigust, otsustades vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse lahendamise üle saneerimiskava sisuliselt hinnates (

§ 36

) enne vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise otsustamist

§ 30lg 1 alustel.

Kohus ei saa vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise üle otsustada enne, kui ta on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse määrusega menetlusse võtnud või võtmata jätnud ning see määrus on jõustunud (

§ 30lg 7). 5

(6)2-20-18355 Kolleegium juhib lisaks tähelepanu sellele, et vastuvõetud ja vastuvõtmata saneerimiskava menetlemise kord on erinev. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel ei kohaldu

§ 28lg 5 p 4, sest see säte reguleerib vastuvõetud saneerimiskava kinnitamist.

Samuti ei saa saneerimismenetlust ennetähtaegselt lõpetada

§ 39

lg 2 p 3 alusel, sest ka see kohaldub vaid juhul, kui saneerimiskava on vastu võetud. 15. Asja uuel lahendamisel peab maakohus eeltoodud selgitusi arvestades otsustama vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise, hinnates seda, kas täidetud on

§ 30lg-s 1 sätestatud eeldused. 16. Maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamise tõttu jääb menetluskulude jaotus Ts

MS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.