Obsah (12)

§ 163§ 657§ 654§ 651§ 456§ 652§ 232§ 235§ 175§ 178§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-14814 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2022. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Andres

§ 163lg 2 alusel poolte menetluskulud kostja kanda.

Hageja pakutud tingimustel ei saanud kostja kompromissi mingil juhul sõlmida, kuna kostjal on hageja vastu ka lepingust tulenev viivise nõue juhul kui kostja poolt täitemenetlusse esitatud lepingust tulenev põhinõue summas 195 000 eurot kohtumenetluses tõendamist ei leia. Vastustajate seisukohad

1. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja nõustub maakohtuga hageja menetluskulude vähendamise osas.
2. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja nõustub maakohtu järeldustega. Hageja väitel on kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitanud vastuväited hageja poolt esitatud 19.06.2019 saldoteatisele, mistõttu tuleb need vastuväited jätta tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1590,01 euro ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud täiendavalt 1590,01 euro suuruses summas. Muus osas tuleb maakohtu otsus 8 2-19-14814 jätta muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 38. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada lubamatuks täies ulatuses täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmine. Maakohtu otsus on seega selles ulatuses

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

39. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kostja on apellatsioonkaebuses oma vastuväite hageja poolt esitatud 19.06.2019 saldoteatise osas esitanud õigeaegselt. Kostja on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et saldoteatisel näidatud konto jääk -195 000 eurot näitab kasutatud lepingu krediidilimiiti 19.06.2019 seisuga. Hageja väitel on tegemist uue vastuväitega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kostja on maakohtus 28.01.2020 esitatud vastuses märkinud, et hageja väide selle kohta, et põhinõue on üksnes 148 275,21 eurot, on arusaamatu ja hageja ei ole vastavat arvutust esile toonud. Mingeid vastuväiteid selles ega hilisemates menetlusdokumentides, sealhulgas maakohtus toimunud istungil, ei ole kostja 19.06.2019 saldoteatisele esitanud. Maakohtu istungil möönis kostja, et see tõend on tal jäänud tähelepanuta, kuid endiselt mingeid vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole esile toonud, et maakohtus oleks tal jäänud hageja esitatud tõendile vastuväited esitamata objektiivsetel põhjustel, sealhulgas tulenevalt kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja eelpooltoodud vastuväite

§ 652alusel tähelepanuta.

40. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et kostja põhinõue 148 275,21 eurot ületavas osas ei ole tõendatud ning kostjal on õigus nõuda sundtäitmist hageja kinnisasjal lasuva hüpoteegi arvel üksnes summas 148 275,21 eurot. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti hagi rahuldanud hageja alternatiivse nõude alusel tunnistades täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmise lubamatuks summas 46 724,79 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lõikes 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.

Samas on vajalik neid põhjendusi täiendada ühe tõendi hindamise osas. Maakohus ei hinnanud koos teiste tõenditega hageja poolt esitatud võlgniku pangatehingute väljavõtet (I kd tl 125), rikkudes sellega tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 232lg 1 ja § 442 lg 8).

Samas ei too selle tõendi hindamata jätmine kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada ning puuduolevad põhjendused ise esitada, vastates ühtlasi kostja apellatsioonkaebusele.

1. Kostja väitel nähtub ka võlgniku pangatehingute väljavõttest kasutatud krediidilimiit summas 195 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et selline summa sealt nähtub, kuid leiab, et üksnes see asjaolu ei tõenda, et selline summa on ka õige. Nimelt ei lükka võlgniku pangatehingute väljavõttes märgitud kasutatud krediidisumma summa ümber 19.06.2019 saldoteatises märgitud vabade vahendite olemasolu summas 46 724,79 eurot. Kostja ei ole vastuolu võlgniku pangakontolt nähtuva kasutatud krediidisumma ja 19.06.2019 saldoteatiselt nähtuvate vabade vahendite osas selgitanud ega tõendanud, et tegelikult sellises ulatuses vabasid vahendeid võlgnikul 19.06.2019 seisuga kasutada ei olnud. Lisaks sellele ei ole võlgniku pangakontolt nähtuv kooskõlas teiste tõenditega. Laenumaksete aruanne (I kd tl 117118) ja krediidilimiidi kasutamise aruanne (I kd tl 198-207) langevad selles osas kokku, et 18.06.2019 seisuga oli kasutatud laenu saldo 172 415,08 eurot. Võlgniku pangatehingute väljavõte (I kd tl 125) näitab 19.06.2019 kuupäeva osas samuti kasutatud krediidilimiidina 172 415,08 eurot. Samas aga 19.06.2019 kuupäeva osas näitab krediidilimiidi kasutamise aruanne (I kd tl 198-207), et kasutatud laenu põhiosa on 195 000 eurot. Lisaks on näiteks 9 2-19-14814 krediidilimiidi kasutamise aruandes (I kd tl 198-207) 03.06.2019 kuupäeva seisuga märgitud kasutatud krediidisummaks 181 080,17 eurot, mis vähenes summalt 195 000 eurot tulenevalt sellest, et 03.06.2019 oli võlgniku poolt tasutud 13 919,83 eurot põhivõla katteks (põhisumma tasumisega pidi vahendeid võlgniku kontole juurde tekkima). Samas aga nähtub võlgniku pangatehingute väljavõttest, et 13 919,83 euro suuruse summa võrra kasutatud krediidisumma hoopis suurenes (s.o vaba krediit vähenes) (I kd tl 125). Sellest tulenevalt ei pruugi ringkonnakohtu hinnangul 195 000 euro suurune kasutatud krediidisumma olla ka võlgniku pangakontolt nähtuvalt õige.
2. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus hindas laenumaksete aruannet (I kd tl 117118) üksnes osaliselt, jättes arvesse võtmata, et ka selles dokumendis on märgitud 19.07.2019 seisuga võlgnevuse suuruseks 195 000 eurot. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Maakohus viitas ka selle tõendi vastuolule 19.06.2019 saldoteatisega. Pelgalt see, et selles aruandes on märgitud 19.07.2019 seisuga kasutatud krediidisummaks 195 000 eurot, ei selgita vastuolu saldoteatisega. Samuti ei ole sellest laenumaksete aruandest võimalik järeldada, kuidas kujunes 19.06.2019 seisuga võlgnevuse suuruseks 172 415,08 eurot ja sellele järgnevalt 19.07.2019 seisuga 195 000 eurot.
3. Kostja väitel oli 18.06.2019 seisuga krediidilimiiti kasutatud 172 415,08 eurot ja 19.06.2019 pikendati lepingut 1 kuu võrra ning tähtaja pikendamisega tekkis põhivõlgniku kontole vabu vahendeid summas 22 584,92 eurot. 19.06.2019 tasuti kostja väitel selle arvelt investeerimislaenu põhiosa 20 000 eurot, intress, teenustasu, limiiditasu ja viivis (kõik kokku 22 584,92 eurot. Võlgniku pangatehingute väljavõte näitab, et 19.06.2019 on sellised summad vabast krediidisummast maha arvestatud (I kd tl 125). Küll aga ei saa sellest ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et kasutatud krediidisumma oleks ikkagi 195 000 eurot. Sellest, kas mingil hetkel võlgniku kontole lisandus vabasid vahendeid, ei saa järeldada, et sellele eelnevalt (enne 19.06.2019 kuupäeva või 19.06.2019 kuupäeva seisuga) oleks kasutatud krediidisumma olnud õige.
4. Summa 195 000 euro õigsust ei kinnita ringkonnakohtu arvates ka see, et võlgnik ei ole võlgniku pankrotimenetluses 05.02.2019 esitatud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustanud kostja lepingust tulenevat põhiosa nõuet summas 195 000 eurot. Sellest, et võlgnik on otsustanud nõudele mitte vastu vaielda, ei saa järeldada seda, et hageja ei saaks tagatise andjana tugineda nõude ebaselgusele ja kostja ei peaks nõude suurust tõendama. Samuti ei saa nõude selguse osas teha määravat järeldust sellest, et hageja on esitanud pangale laenutaotluseid sooviga refinantseerida arvelduslaenulepingust tulenevat võlgnevust summas 195 000 eurot. Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei võta sellised asjaolud kostjalt kohustust oma nõude suurust tõendada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb

§ 235

mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12). Seega on kostjal oluline tõendamiskoormus, mis tähendab sisuliselt seda, et kostja peab igasuguste vastuoludeta suutma esile tuua ja tõendada, et tal on sundtäitmisel õige suurusega nõue. Olukorras, kus kostja on esitanud tõendeid, millest kostja arvates nähtub krediidisumma kasutamine 195 000 euro ulatuses, kuid hageja on esitanud kostja enda genereeritud süsteemist saabunud saldoteatise selle kohta, et võlgniku pangakontol oli vabasid vahendeid 46 724,79 eurot, pidi kostja enda tõendamiskoormuse täitmiseks seda vastuolu selgitama ja esitama hageja esitatud tõendi ümber lükkamiseks täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole vastuolu suutnud selgitada, rääkimata selle täiendavate tõenditega kummutamisest. Ka ringkonnakohtu istungil ei olnud kostjal vastust 10 2-19-14814 küsimusele, millest tuleneb vabade vahendite olemasolu võlgnikule saadetud saldoteatises. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa saldoteatises märgitud vabade vahendite olemasolu kuidagi tähelepanuta jätta ja tegemist on olulise asjaoluga hindamaks, mis ulatuses oli võlgniku poolt krediidisummat kasutatud. Kokkuvõtteks leiab ka ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et lepingu tähtaja lõppemisel (s.o 19.07.2019) võlgniku poolt kasutatud krediidisumma oli 195 000 eurot. Kuna tõendites esinevad olulised vastuolud, saab lähtuda üksnes summast, mille üle ei ole vaidlust, s.o 148 275,21 eurost. 45. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, oli maakohtul võimalik lähtuda menetluskulude jaotuse osas

§-ist 163. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti menetluskulud täies ulatuses

§ 163

lg 2 alusel kostja kanda, kuna kostja ei nõustunud hageja pakutud kompromissettepanekuga, milleks oli 150 000 euro tasumine kostjale. Antud juhul leidis aset hagi osaline rahuldamine sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses välja pakkunud üks pool ja kohus võib sellisel juhul jätta menetluskulud poole kanda, kes ettepanekuga ei nõustunud. 46. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust hageja menetluskulude kindlaksmääramisel.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest, hinnates esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel esindamisele kulunud aega, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, aga ka tööühiku hinda (vt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-1910324/42, p 17). Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus vähendas põhjendatult hageja lepinguliste esindajate ajakulu 72,73 tunnilt 32 tunnile. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on vähendanud hageja menetluskulusid enam kui poole võrra, toomata esile konkreetseid menetlustoiminguid, milliste arvelt hageja menetluskulusid vähendatakse. Maakohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav ega arusaadav. Selliselt ei põhjendanud maakohus enda diskretsiooniotsustust kooskõlas

§ 175lg-ga 1 piisavalt.

Samuti ei ole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, jättes kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1590,01 euro ulatuses. Ringkonnakohus esitab puuduolevad põhjendused ja mõistab täiendavalt 1590,01 euro ulatuses menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.

1. Hagejal on 17.10.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud hagiavalduse koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks kokku 14,25 tundi. Vaidluse sisu ja mahtu arvestades on ringkonnakohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ja ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisel esindajal ei peaks kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas hagiavalduse koostamine koos selle ettevalmistamisega aega võtma oluliselt mitte rohkem kui üks tööpäev.
2. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on 04.12.2019 menetlusdokumendi koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 8,75 tundi. Tegemist on mahu poolest 3-leheküljelise dokumendiga, milles hageja vastab kostja vastuses esitatud vastuväidetele. Arvestades kostja vastuse mahtu (ühel leheküljel) ja sisu, piisas ringkonnakohtu arvates ka hageja poolt lühida vastuse koostamisega, kuid selleks poleks pidanud kuluma sedavõrd palju aega. Ringkonnakohtu hinnangul on 04.12.2019 menetlusdokumendi koostamise ja ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 4 tundi. 11 2-19-14814
3. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on 23.03.2020 menetlusdokumendi koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 6 tundi. Arvestades, et hageja esindajal ei olnud seda dokumenti koostades vajalik analüüsida mingit kostja esitatud mahukat tõendit, ei saa sellist ajakulu pidada põhjendatuks. Samuti on hageja lepinguline esindaja (advokaat) kulutanud osa sellest ajast kohtupraktika analüüsiks. Kolleegium märgib, et advokaadist esindaja tunnitasu ongi kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kõrgem tunnitasu eeldab ka seda, et kõrgelt kvalifitseeritud esindaja tunneb piisavalt seadust ja kohtupraktikat ega saa nõuda põhjendatud tasu seaduse lugemise või kohtupraktika analüüsi eest, samuti ei pea sellist kulu hüvitama vastaspool. Vajadus end õigusaktide ja kohtupraktikaga kursis hoida avaldub juba advokaadist esindaja kõrgemas tasumääras. Seega vähendab ringkonnakohus antud menetlusdokumendi koostamise ja ettevalmistamise ajakulu 3 tunnile.
4. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 9,48 tundi kostja 23.03.2020 seisukohaga tutvumiseks ja krediidilimiidi aruande analüüsiks, kliendiga konsulteerimiseks, kohtuistungi ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks. Kuna 29.05.2020 toimunud kohtuistung kestis 1,5 tundi, kulus hageja esindajal muudeks märgitud toiminguteks 7,98 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul saab istungi ettevalmistamiseks vajalik aeg olla 1 tund. Ligikaudu 7 tunni kulutamine kostja 23.03.2020 seisukohaga tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja kostja esitatud tõendi analüüsiks ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Ringkonnakohus vähendab nimetatud toimingute ajakulu 3 tunnile, mis koos kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega moodustab 5,5 tundi.
5. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud 4,75 tundi hagiavalduse tervikteksti koostamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on 21.09.2020 hagiavalduse tervikteksti koostamine selline toiming, mille koostamise kulu ei saa vastaspoolelt nõuda. Hageja peab juba kohtusse tulles koostama hagiavalduse, mille pinnalt on võimalik hagi menetleda ja hagi rahuldada. Vajadusel peab hageja puudused hagiavalduses kõrvaldama ja koostama ka uue hagiavalduse tervikteksti, kuid see ei ole toiming ega kulu, millega peab arvestama vastaspool. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus arvestamata hageja lepingulise esindaja 4,75 tunni suuruse ajakulu selle toimingu eest.
6. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulised esindajad kulutanud 08.03.2021 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3,5 tundi ja istungil osalemiseks kumbki 1 tunni. Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3) (vt Riigikohtu 21.06.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 10).

Käesolevas asjas ringkonnakohus vajadust omada kahte esindajat ei näe. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega sisu poolest mahuka asjaga. Selle tõttu vähendab ringkonnakohus 08.03.2021 kohtuistungiga seotud ajakulu 2 tunnile, millest 45 minutit on kohtuistungi ajakulu ja ülejäänud on ettevalmistamiseks vajalik aeg. Samuti on vajalik eeltoodust tulenevalt vähendada 17.05.2021 kohtuistungiga seotud ajakulu 10,5 tunnilt 4,5 tunnile.

1. Ülejäänud hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nendeks kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid siinkohal üles loetleda.
2. Maakohtus oli hagejal 2 esindajat, kellest ühe tunnitasu oli 125 eurot, millele lisandub käibemaks (S.Vissak) ja teise tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks (R.Piirla). 12 2-19-14814 Maakohtu otsusest on võimalik järeldada, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 151,44 euro (sealhulgas käibemaks) suuruse tunnitasu alusel (4846,19/32). Esindajate tunnitasu põhjendatust apellatsioonimenetluses ei vaidlustata, seega saab ringkonnakohus lähtuda 151,44 euro suurusest lepingulise esindaja tunnitasust (sisaldab käibemaksu).
3. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu suuruseks 42,5 tundi, mille tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 6436,2 eurot, koos riigilõivuga moodustab see 6786,2 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Ehkki hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, mistõttu tuleb kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel tervikuna kostja kanda.

1. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
2. Hageja esitas 10.03.2022 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2055 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulised esindajad osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 13 tunni ulatuses, millest 9,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot (millele lisandub käibemaks) ja 3,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot (millele lisandub käibemaks).
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud järgmised toimingud on põhjendatud: apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguspositsiooni kujundamine (0,75 tundi); kompromissi läbirääkimised kostjaga, nõupidamine kliendiga (1 tund); vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (5,25 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi); ettevalmistus Tallinna Ringkonnakohtu istungiks ja istungil osalemine (2,5 tundi). Samuti on põhjendatud nendeks toiminguteks kulunud aeg.
4. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei ole käesolevas asjas vajadust omada kahte esindajat, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka asjaga. Selleks ei anna põhjust ka asjaolu, et tegemist on apellatsioonimenetlusega, kuna vaidluse ulatus on võrreldes maakohtuga pigem vähenenud. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus hageja teise lepingulise esindaja (M.Piirla) täiendavate toimingutega tunnitasu määraga 150 eurot. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks seega 10 tundi, tunnitasumääraga 125 eurot (millele lisandub käibemaks).
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1500 eurot (käibemaksuga).
6. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Andres Suik 13 2-19-14814 14