) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne oli eelkõige konkreetsete isikute rikutud tsiviilõiguste kaitse, mitte nn üldise õigluse kehtestamine vastavalt kohtusse pöörduja subjektiivsele arusaamale teatud olukordade õigest ja õiglasest korraldusest. Seda põhimõtet väljendas
lg 1, mille kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või 2 huvi kaitseks. Ilmselgelt perspektiivitu ja sisulise tulemita hagi menetlusse võtmisest keeldumine võimaldab vältida pooltele põhjendamatute menetluskulude tekitamist. Tuvastusotsus ei kujunda õigussuhet ümber, vaid üksnes sedastab senist õigusliku olukorda. Seega puudub tuvastusotsusel täitemenetluse mõttes riiklik garantii, mis muudab nõude ilma sooritusnõudeta kasutuks. Seetõttu ei sobi tuvastushagi kõigi vaidluste lahendamiseks, vaid tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus-või kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas esitada. Tuvastushagi eeldab, et tuvastushagi alusel tehtud kohtulahend on sobiv vahend ohu kõrvaldamiseks. Seega lihtsalt tuvastushagist ei piisa, vaid hageja peab põhjendama, miks just tuvastushagi on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend. Täiendavalt peab kohus kontrollima, kas hagejal on eeldusküsimuse eraldi haginõudena esitamiseks õiguslik huvi (
Seejuures on oluline arvestada, et Riigikohtu praktika järgi puudub hagejal eelduslikult õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks samasisulise sooritusnõude kõrval. Seda, kas hagejal võiks olla huvi tuvastushagi esitamiseks sooritusnõude ees, esmases järjekorras esitatud nõudena, peab kohus hindama vastavalt asjaoludele. Hageja tõi esile, et tal oli põhjendatud huvi õigusselgusele hagi esemes toodud küsimustes, sest sellest olenevad tema kohustused. Teised isikud võivad esitada hageja vastu nõudeid olenevalt sellest, kas leping on kehtiv või mitte. Hagejal endal aga teiste isikute vastu sooritushagi esitamise varianti ei ole. Kohus leidis, et hageja nõue oli perspektiivitutu, kuivõrd vaidluse lahendamisel ei oleks sisulist reaalset tulemust. Kuigi hageja eesmärgiks on tuvastada, et lepingud, milles toodu kohaselt hageja võõrandas Neticom OÜ-le kuuluvad 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsiat kostjale ja nimetatut kinnitas, on tühised, tühistatud või neis nimetatud õiguslike tagajärgedeta, ei ole käesolevalt seesuguse nõude menetlemisel kohtu hinnangul tulemit. Hageja esile toodud selgituste kohaselt oli nimetatud tuvastusnõude menetlemine vajalik, kuna hagejal oli põhjendatud huvi õigusselgusele hagi esemes toodud küsimustes ja sellest olenevad tema kohustused. Teised isikud võivad esitada hageja vastu nõudeid olenevalt sellest, kas leping on kehtiv või mitte. Hagejal iseseisev õiguslik huvi tuvastusnõude suhtes puudus. Isegi juhul, kui kohus tuvastab, et lepingud on tühised, tühistatud või neis nimetatud õiguslike tagajärgedeta, on hagejal võimalus oma õigusi tulemuslikult realiseerida alles siis, kui kostja esitab kohtusse hageja vastu hagi. Sellisel juhul on hagejal võimalik oma õigusi kaitsta selles menetluses. Seni on hagejal võimalik oma õigusi kaitsta võimaliku kostjapoolse kohustuse täitmisest keeldumisega. Hagiga koos mingit kostja sooritust eeldavat nõuet hageja esitanud ei ole. Kohtud ei menetle sooritusnõudest eraldi tuvastusnõudeid, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagi alusesse kuuluva asjaolu tuvastamine eraldi menetluses ei ole hageja õiguste kaitseks piisav ja kohtupraktika kohaselt ei anna riik sellisel eesmärgil esitatud hagile õiguskaitset. Tsiviilasjas 2-19-19435 oli vaidluse lahendamisel vajalik eelkõige tuvastada aktsiate müügi enampakkumise tühisus. Aktsiate müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tühisuse tuvastamisel oli tagajärjeks see, et tühised olid ka kõik peale sellist enampakkumist teostatud toimingud, sh võimalikud enampakkumisega seotud käsutused aktsiate müük ise ja muud toimingud, mis olid seotud aktsiate müügilepinguga. Nimetatud tsiviilasjas oli kostjaks käesoleva menetluse hageja. Käesolevalt oli kohtumenetluses sisuliselt samade poolte vahel sama õigusliku eesmärgi saavutamiseks, samadel asjaoludel esitatud hagi. Seega polnud ka tulenevalt
Hageja määruskaebus
Ringkonnakohtu põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vaidlustatud maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus leidis, et hageja poolt esitatud tuvastusnõue oli perspektiivitutu, kuivõrd vaidluse lahendamisel ei oleks sisulist reaalset tulemust (
lg 2 p 2).
lg 1 näeb ette, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei tohi õiguskaitsevajaduse puudumist kasutada ettekäändena selleks, et hagejat kohtusse pöördumise õigusest ilma jätta. Põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (
kommentaaritud väljaanne II, § 371 p 3.4.5.2. b), lk 461).
ei välista ka hageja iseseisvat kohtusse pöördumist enda õiguste kaitseks põhjusel, et kohtud peavad mõlemas asjas võtma seisukoha ühe ja sama lepingu (samade lepingute) kehtivuse osas. Õiguskord tagab igale isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks ise kohtusse (
Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või puudumine ning selle esitamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus- ja kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas esitada (
kommentaaritud väljaanne II, § 368 p 3.1.1. a), lk 398). Praegusel juhul soovis hageja tuvastada müügilepingute, mille pooleks oli tema ja kostja, tühisus või lepingud on tühistatud või et need on õiguslike tagajärgedeta. Seega on hagejal otsene seos haginõudes toodud lepingutega. Hageja kinnitas, et tal ei ole kostja vastu sooritusnõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul jaatada hageja õigusliku huvi olemasolu selliste tehingute osas, 4 mille osapool ta oli. Hagejal selgitas, et tal oli põhjendatud huvi õigusselgusele hagi esemes toodud küsimustes, sest sellest olenevad tema kohustused teiste isikute ees. Selline põhjendus on piisav õigusliku huvi tuvastamisel. Seega ei saa hagi menetlusse võtmise otsustamisel väita, et hagi on perspektiivitu. Tuvastushagi sisuliselt üksnes sedastab õiguslikku olukorda ja seega ei pidanud maakohus hagi menetlusse võtmisel kontrollima ega saanud kohtusse pöörduja asemel otsustada, mida hageja hakkab peale kohtulahendiga. Juhul kui sellise hagi lahendamise tulemusel leiavad kolmandad isikud või kostja, et neil on hageja vastu nõudeid, mida nad soovivad kohtus maksma panna, siis on neil õigus pöörduda kohtusse. Käesoleva asja lahendamise raames ei saa hageja ega kohus seda välistada. Samas selline asjaolu ei saaks olla takistuseks hagejale kohtusse pöördumisel. Maakohus põhjendas keeldumist viidates ka tsiviilasjale nr 2-19-19435, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel ajal enam asjakohane. Määruskaebuse lahendamise seisuga menetles maakohus tsiviilasjas nr 2-19-19435 Neticom OÜ hagi kostja vastu aktsiate enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja aktsiate omandiõiguse tagastamiseks tahtavalduse andmiseks kohustamiseks ning kostja vastuhagi Neticom OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et ta ei saa kaitsta oma õigusi tsiviilasja nr 2-19-19435 raames – käesoleva määruskaebuse lahendamise seisuga ei ole hageja teises menetluses enam pooleks ega kolmandaks isikuks. Seetõttu ei ole kohane ka maakohtu seisukoht, et asjas nr 2-19-19435 on sisuliselt samade poolte vahel sama õigusliku eesmärgi saavutamiseks, samadel asjaoludel esitatud hagi ning sellest tulenevalt polnud ka
Arvestades eeltoodut tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohttusse menetlusse võtmise otsustamiseks. 7.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. 8.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.