Obsah (12)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

- KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16914 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi M. K. kõrv

§ 62lg 2).

2 Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 28.10.2021 Pärnu Maakohtule hagi M. K. (kostja) vastu võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viivise nõudes. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 550 eurot. Kohus võttis hagi 02.11.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2. Nõude aluseks on AB Kreditex AS ja kostja vahel 03.01.2020 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisinguleping nr L200103002, mille alusel omandas liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto xxx, vin kood xxx, registreerimismärk xxx ja andis liisingueseme kostja valdusse ja kasutusse. Liisingueseme liisinguandja poolt omandamise hind oli 5500,00 eurot, mis on krediidisummaks. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid liisingulepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Kokkulepitud intressimääraks oli liisingulepingu punkti 1.
3. kohaselt 0,067% päevas või 24,06% aastas. Kokku kohustus kostja tasuma 10 543,00 eurot. Kostja liisingumakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole. 22.05.2020 kirjaga ütles liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi Liisingueseme tagastamist. Kostja ei ole liisingueset tagastanud. Vara tagastama jätmise tõttu ei ole võimalik VÕS § 367 lg 1 tuleneva liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude hüvitamisel arvestada § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 25.05.2021 loovutas Liisinguandja Liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale ja teavitas sellest kostjat. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 5 429,86 eurot, intressi (perioodi 20.02.202020.05.2020 eest) 367,43 eurot, lepingutasu 150 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot, viivist (perioodi 21.03.2020-28.10.2021 eest) 1 904,98 eurot ning edasiulatuvat viivist alates 29.10.2021 põhinõudelt 5429,86 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,06% aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1030 eurot (sh riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 02.11.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.03.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid M. K.le kättetoimetatuks 08.04.2022 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. M. K. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 22.04.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

3 7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

1. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 4 töötunni eest, kokku 480 eurot (s.o 120 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest, s.o 240 eurot.
2. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 790 eurot (s.o riigilõiv 550 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 13.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4