KOHTU SEISUKOHT
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 10. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 11. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
12.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. xxxx Oxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 13. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole menetluse kestel olnud ametlikul tööl, kuid lisasissetuleku saamiseks on tegelenud vanametalli kogumise ja müümisega ning olnud eraisiku abistajaks, mille osas on oma tulud alati aruandes kajastanud. Võlgniku põhiliseks sissetulekuks kohustusest vabastamise menetluse kestel on olnud töövõimetuspension, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul on puuduv töövõime. Praktikas on leitud, et mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise puhul tuleb arvestada asjaolude ja (võlgniku) omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Võlgnikul on puuduv töövõime, raske puue ning tõsised terviseprobleemid, mis on olnud takistuseks sobiva pikaajalise töö leidmisel. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida. 13.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Kohtule on kõik aruanded esitatud ning kohtul on olnud võimalik võtta võlgnikuga ühendust. 13.3. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle 3 andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (
Kohus on 06.02.2017 määrusega muutnud
lg 4 sätestatud määra ning kohustanud võlgnikku eraldama võlausaldajate nõuete katteks igakuuliselt vähemalt 10 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel, va mais 2021, saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Mais 2021, mil võlgniku sissetulekule sai sissenõuet pöörata, on võlgniku eraldis vastanud eraldamiskohustusele. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajate nõuete katteks eraldisi vastavalt 06.02.2017.a määrusele ning on viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 866,40 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud oma tahet võlausaldajate nõudeid rahuldada. 13.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi. 16.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud, s.h. tasunud oma kohustusi minimaalsest enamas määras. Seejuures on ta terviseseisundis, mis ei võimalda temalt nõuda töötamist rohkem või teha täiendavaid pingutusi lisasissetuleku saamiseks. Ei ole selgeid aluseid, millele tuginedes põhjendada oma kohustusi korrektselt täitnud võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluse pikendamist. 17.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav 4 isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 18.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ixxx Oxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Ixxx Oxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Lxxxx Kxxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.