Obsah (5)

§ 651§ 657§ 654§ 163§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-17224 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gea Lepik, Iris Kangur-Gon

§ 651lg 1).

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning

§ 654lg 6 järgi neid ei korda.

1. Hageja on esitanud 10.09.2016 Imperia Of Weld OÜ-ga sõlmitud lepingu kioski projekti koostamise ja kioski ehitamise kohta (I kd tl 14, 18). 22.09.2016 on allkirjastatud tööde maksumuse kalkulatsioon (I kd tl 15, 19). 15.05.2017 on lepitud kokku hageja poolt täiendavate kulude kandmises (I kd tl 16, 20). Kostja I leiab, et 10.09.2016 leping ei puuduta vaidlusalust lillekioskit, kuna on sõlmitud enne, kui tekkis võimalus Tallinnas Linnamäe tee 57 asuva platsi üürimiseks. Tallinna Linnakantselei 16.05.2019 kirjast hagejale selgub, 6 et kostja I kinnitati Linnamäe tee 57 kioski osas eelläbirääkimistega pakkumise võtjaks Lasnamäe linnaosa vanema 14.09.2016 korraldusega (I kd tl 64). Lasnamäe linnaosa vanema 05.10.2016 korraldusega otsustati anda kostjale I kaubandustegevuseks kasutusse Linnamäe tee 57 ees asuv asfaltplats suurusega 27 m2 viieks aastaks alates 10.10.
2. Korraldusega otsustati sõlmida kostjaga I üürileping muuhulgas tingimusel, et rajatise kasutusotstarbeks on kioski paigaldamine (I kd tl 130). Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hagejal oleks olnud võimalus see kiosk ka mujale panna. Samuti märkis hageja esindaja, et hageja on tellinud ka teisi kioskeid, kuid see kiosk läks aadressile Linnamäe tee
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et üürileping sõlmiti pärast kioski ehitamise lepingut, ei välista, et 10.09.2016 kioski ehitamise lepingu alusel tehtud kiosk läks aadressile Linnamäe tee
4. Hageja esindaja selgitustest järeldub, et kioskite pidamine on hageja majandustegevus ning tal oli ka muid kohti kioski paigaldamiseks. Vaidlust ei ole, et Linnamäe tee 57 asuvale asfaltplatsile kiosk paigaldati ning asjas ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks sellel ajal paigaldanud kioski ka mõnda teise kohta. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et 10.09.2016 leping võib käia mõne teise kioski kohta.
5. Kostja I on väitnud, et lillekioski ehitamiseks sõlmis lepingu tema. Ringkonnakohus märgib, et kostja I ei ole selgitanud, millal ja millistel tingimustel ta lillekioski ehitamiseks lepingu sõlmis. Kostja I on küll esitanud Imperia of Weld OÜ poolt temale esitatud kaks arvet metallitööde eest ja akti visiiri üleandmise kohta (I kd tl 131-132), kuid need ei ole kõiki tõendeid kogumis arvestades piisavad, et lugeda tõendatuks, et leping lillekioski ehitamiseks sõlmiti Imperia of Weld OÜ ja kostja I vahel. Lisaks ei ole kostja I esitanud tõendeid, et ta on lillekioski ehitamise eest Imperia of Weld OÜ-le tasunud. Kostja I on väitnud, et tasumine toimus sularahas, kuid see on tõendamata. Asjaolust, et kostja I on võtnud Venemaal registreeritud äriühingult laenu (I kd tl 157-158), ei järeldu, et kosja I on tasunud Imperia of Weld OÜ-le lillekioski ehitamise eest. Lepingu sõlmimist kostja I ja Imperia of Weld OÜ vahel ei tõenda ka see, et Veoteenused OÜ esitas kostjale I 24.03.2017 arve kioski veo kohta, mis on tasutud kolmanda isiku poolt (I kd tl 136-137), ega kostja I poolt Dormax Blinds OÜ-le aknakatete eest tasutud arve (I kd tl 141). Kolmanda isiku poolt esitatud veoteenuse arvest ning kolmandale isikule aknakatete eest tasumisest ei järeldu lepingu sõlmimine kostja I ja Imperia of Weld OÜ vahel. Kostja I leiab, et asjaolu, et tema oli kioski tellijaks, tõendab e-kirjavahetus, kuid maakohus on 05.01.2021 istungil keeldunud kostjate poolt 28.12.2020 esitatud võõrkeelse e-kirjavahetuse menetlemisest, kuna need olid esitatud ilma tõlketa. Eestikeelne e-kiri, millega Elcity OÜ saatis kostjale I elektriprojekti (I kd tl 159), ei tõenda, et kostja I ja Imperia of Weld OÜ sõlmisid kioski ehituslepingu. Asjaolu, et kostjale I anti Linnamäe tee 57 asuva asfaltplatsi kasutusõigus, ei puuduta kioski omandiõigust. Kolleegiumi hinnangul ei lükka kostja I poolt esitatud tõendid ümber hageja esitatud tõendeid selle kohta, et lepingu kioski ehitamiseks sõlmis hageja.
6. Kostja I leiab, et hagejal ei ole omandiõigust tekkinud ka seetõttu, et ta ei ole saanud kioski valdust. Pooled ei vaidle selle üle, et lillekiosk on vallasasi. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kostja I esitatud veoteenuse arvest järelduvalt viidi kiosk aadressile Linnamäe tee 57
7. a märtsi lõpus (I kd tl 136). Hageja 7 on esitanud hageja ja Imperia of Weld OÜ vahelise üleandmise-vastuvõtmise akti
8. maist 2017 (I kd tl 17, 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid ajaliselt omavahel vastuolus, kuna kostjate esindaja on ise maakohtu istungil selgitanud, et ehitus jätkus pärast kioski Linnamäe tee 57 aadressile kohale toimetamist. Hageja esindaja möönis ringkonnakohtu istungil, et lillekiosk läks pärast valmimist kostja I otsesesse valdusesse. Samuti selgitas hageja maakohtu menetluses, et ta andis lillekioski kostjale I kasutada. AÕS § 33 lg 2 sätestab, et isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Õiguskirjanduses on selgitatud, et üleandmise mõiste AÕS § 92 lg 1 tähenduses hõlmab ka omandajale kaudse valduse andmist (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, lk 424). Ringkonnakohtu hinnangul järeldub ülaltoodust, et lillekiosk anti kostja I otsesesse valdusse hageja nõusolekul, mistõttu hageja sai lillekioski kaudse valduse. Kuna AÕS § 92 lg 1 hõlmab ka kaudset valdust, siis on valduse saamine kui omandi saamise eeldus täidetud.
9. Ülaltoodust tulenevalt ei anna kostja I apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust.
10. Hageja leidis apellatsioonkaebuse vastuses, et kostjal I tulnuks tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kogu hagihinna ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kostja I ei ole vaidlustanud maakohtu otsust kogu ulatuses, vaid ulatuses, milles hagi tema vastu rahuldati. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostja I on tasunud riigilõivu lähtudes apellatsioonkaebuse ulatusest.
11. Kostja II apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb tema menetluskulud maakohtus jätta hageja kanda, kuna omandiõiguse nõude tunnustamine ei olnud suunatud tema vastu. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Hageja esitas hagi omandiõiguse tunnustamiseks mõlema kostja vastu. Kostja II ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles omandiõiguse tunnustamise nõue rahuldati. Seega puudub alus jätta kostja II menetluskulusid hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja II jaotada menetluskulud proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldatud osale.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna üks nõue kostjate vastu rahuldati ja teine jäeti rahuldamata, siis jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. 31. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjate menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda (

§ 171lg 1).

Hageja menetluskulud ringkonnakohtus, mis tal tekkisid seoses kostja I apellatsioonkaebusega, tuleb jätta kostja I kanda. Hageja menetluskulud, mis tal tekkisid seoses kostja II apellatsioonkaebusega, tuleb jätta kostja II kanda. 8

1. Hageja taotles menetluskulude (esindajakulu) väljamõistmist summas 325 eurot. Hageja esindaja on teinud toiminguid 3 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot. Hageja esindaja toimingud on järgmised: apellatsioonkaebusega tutvumine 45 minutit, hageja konsulteerimine 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund, kohtuistungil osalemine 30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tehtud toiminguid, ei ole esindaja ajakulu ülemäärane. Samuti on põhjendatud esindaja tunnihinna suurus. Hageja ei ole selgitanud, kuidas jaguneb menetluskulude nõue kostjate vahel. Kolleegium leiab, et arvestades apellatsioonkaebuste sisu ja mahtu, tuleb hageja menetluskulud lugeda 90 % ulatuses seotuks kostja I apellatsioonkaebusega ja 10 % ulatuses seotuks kostja II apellatsioonkaebusega. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista 292,50 eurot ja kostjalt II 32,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Gea Lepik, Iris Kangur-Gontšarov Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.06.2022 otsusega RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17224 ja Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a otsus samas tsiviilasjas osas, milles tunnustati X omandiõigust lillekioskile asukohaga Tallinn, Linnamäe tee 57, samuti menetluskulude osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
7. Rahuldada kassatsioonkaebus.
8. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 9