← Eesti

2-22-506/30

Obsah (16)§ 26§ 25§ 24§ 2§ 1§ 35§ 23§ 12§ 19§ 28§ 17§ 31§ 34§ 39§ 37§ 8

Tsiviilasi 2-22-506 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja 13. mai 2022, Tartu kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-22-506 Tsiviilasi I. S. avaldu

§ 26lg 2; TsMS § 660 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). Asjaolud 2

(12)Tsiviilasi 2-22-506
  1. I. S. (võlgnik) esitas 12.01.2022 Tartu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse kohaselt on makseraskused tekkinud mitme teguri koosmõjul: laenuga oma kodu soetamine
  2. aastal (sissemakse, remondi vajadus, uus laenukohustus) ning tööaja keeruline ühildamine koduste kohustustega (lapse XXX tõttu ei saa ta käia XXX). Kokkuvõttes tekkis olukord, kus kohustused suurenesid oodatust rohkem ning sissetulekud muutusid ebastabiilseks lapse hoolduskoormuse tõttu. Käesolevaks ajaks on võlgnik leidnud sobiva töökoha, töötades osaühingus XXX XXX töötasuga XXX eurot kuus, millele lisanduvad toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt XXX eurot. Enne kohtumenetluse algatamist on võlgnik makseraskuste vältimiseks proovinud saavutada jõukohaseid maksekokkuleppeid, kasutanud refinantseerimist, tasunud võlgnevusi vastavalt oma võimalustele ja palunud abi tuttavatelt. Samuti on võlgnik saanud võlanõustamist. Võlgnikule kuulub korteriomand XXX (registriosa nr XXX). Registriosa IV jakku on esimesele järjekohale seatud hüpoteek summas 65 000 eurot XXX (registrikood XXX) kasuks. Võlgnikule on oluline säilitada oma elukoht. Võlgniku ülalpidamisel on XXX (sündinud XXX, XXX ja XXX). Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada ja et ta täidab seaduses sätestatud kohustusi. Avaldusele on lisatud varanimekiri, võlanimekiri, viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ärakirjad, viimase kolme aasta pangakonto väljavõtted ja võlgniku oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide ärakirjad.
  3. Kohus toimetas 25.01.2022 võlgniku ärakuulamise. Võlgnik selgitas, et võlgade ümberkujundamise avalduse aitas tal koostada tugiisik. Võlgnik taotles nõustaja määramist ümberkujundamiskava koostamiseks ja sellega seoses nõustus kandma vajalikud kulud.
  4. 25.01.2022 määrusega võttis kohus võlgniku avalduse menetlusse, määras võlgniku nõustajaks E. S., kohustas võlgnikku esitama kohtule võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt 02.03.2022, peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud (tsiviilasjad nr XXX Renovum OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus, nr XXX Renovum OÜ hagiavaldus).
  5. 02.03.2022 esitas võlgnik kohtule ümberkujundamiskava. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Ebamõistlikult väikeste kuumaksete vältimiseks täidetakse alla 800 euro suurused põhinõuded 30 kuuga ning nende tasumise järel suurenevad maksed Bigbank AS-le, kelle nõue on kõige suurem. Ümberkujundamiskava täidetakse tervikuna 60 kuu jooksul. Võlgnik on XXX, kuid siiski töötab. Viimase viie kuu sissetulek kokku on keskmiselt XXX eurot. Kohustuste summa on ca 36 000 eurot, mida võlgnik ei suuda lepingute kohaselt täita. Võlgnikul on XXX ülalpeetavat ning tagamaks võlgniku ja tema ülalpeetavate esmavajalike kulude katmise, peab võlgade ümberkujundamise korral võlgade katteks minev summa kuus jääma alla 800 euro. Võlgniku varaks on korteriomand, mille hinnanguline väärtus on 62 000 eurot. Korter on tagatiseks XXX laenule, mille jääk on 47 570 eurot (ümberkujundamiskavast välja jäänud kohustus). Pankrotimenetluse korral kuuluks sissetulekust arestimisele ca 101 eurot kuus, aga kuna perre on lisandumas XXX ülalpeetav, siis väheneb arestimisele kuuluv summa 46 euroni kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul XXX ülalpeetava korral võlgnevuste katteks loovutada 34 eurot kuus. Kokku koguneks võlgniku pankroti korral kuue aasta jooksul tema sissetulekust ca 3000 eurot. Vara müügist jääks pärast pandipidaja nõude rahuldamist ja 3
(12)Tsiviilasi 2-22-506 menetluskulude mahaarvamist ca 9400 eurot ja kokku koguneks tagatiseta nõuete katteks ca 12 400 eurot, mis võimaldaks tagatiseta nõuded täita 34% ulatuses. Ümberkujundamiskava kinnitamise korral on võlgnik lisaks eluasemelaenu maksetele (360 eurot kuus) võimeline tasuma võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks 26 260 eurot ning rahuldama kõikide võlausaldajate nõuded keskmiselt 73% ulatuses. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes jäävad täitmata kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded ja põhinõuded täidetakse 83% ulatuses. Seega saavad võlgade ümberkujundamisel võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus.
  1. 03.03.2022 edastas kohus ümberkujundamiskava kavas märgitud võlausaldajatele, andes neile tähtaja kava osas seisukoha esitamiseks. Ferratum Bank p.l.c. teatas, et on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega esitatud kujul. Monefit Estonia OÜ, OÜ GS Core ja Renovum OÜ esitasid võlgniku ümberkujundamiskavale vastuväited.
  2. Monefit Estonia OÜ vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja, et võlgnik tasub kohustuste kogusummast 4067,04 eurot 78% ehk 3153 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et nõude vähendamise korral sellises ulatuses ei arvestata piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Kui võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma kõrvalnõuete arvel, siis antud juhul vabaneks võlgnik osaliselt ka põhinõudest, mis ei ole võlausaldaja suhtes õiglane. Võlausaldaja hinnangul on rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi, sest osade võlausaldajate nõuded rahuldatakse 54% ulatuses ja osade nõuded 83% ulatuses. Võlausaldajale ei ole teada, millest tuleneb teatud võlausaldajate eelistamine. Kuna eelistamiseks ei ole mõjuvat põhjust, tuleb esitatud võlgade ümberkujundamiskava jätta kinnitamata. Enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võlgade ümberkujundamine kohtuväliselt, kuid võlgnik ei ole kohtuväliselt võlausaldaja poole kokkulepete sõlmimiseks pöördunud. Võlausaldaja leiab veel, et võlgnik on arvestanud oma kohustused ümber tänase päeva majandusliku seisuga, st võlgniku ümberkujundamiskava ei kajasta tulevikutulu. Kui kohus peab esitatud kava siiski põhjendatuks, palub võlausaldaja kinnitada kava Monefit Estonia OÜ nõude osas selliselt, et kohustuste täitmise summaks on põhinõue 3797,58 eurot, mis tasutakse 60 kuu jooksul 63,29 euro suuruste osamaksetena.
  3. OÜ GS Core vastuväite kohaselt koheldakse teda võrdluses enamike võlausaldajatega põhjendamatult ja oluliselt ebavõrdsemalt. Kui teiste võlausaldajate puhul on kohustuste vähendamise protsent vahemikus 19 – 28, siis OÜ GS Core puhul on see 46% ning kui teiste võlausaldajate puhul on kohustuste rahuldamise määra protsent vahemikus 72 – 83, siis OÜ GS Core puhul on see 54%. Tõik, et põhikohustuste osas on täitmise määr kõigi võlausaldajate osas võrdne, ei anna alust järelduseks, et kõrvalkohustuste osas võiks isikute kohtlemine olla meelevaldne. Kõrvalnõuded ei ole kõnealusel juhul õiguslikult vähem kaitstud. Osad võlausaldajad on eelistatud ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamise perioodi (30 kuud) ja täitmiseks tehtavate osamaksete arvu poolest (30 korda), samas kui OÜ GS Core puhul on maksete kordi
  4. Võlausaldaja ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole ümberkujundamiskavas esitatud ühtegi õiguslikult aktsepteeritavat põhjendust. Kui ümberkujundamiskava koostamise mõttes olnuks oluline nõuete rahuldamise keskmine ulatus ning seda võlausaldajate võrdse kohtlemise tähenduses, ei oleks saanud tekkida ülal märgitud suuri protsentuaalseid erinevusi. Võlausaldajate võrdset kohtlemist ei ole võimalik tekitada ega õigustada seeläbi, et osade võlausaldajate nõudeid (kohustuste täitmise ulatust) esmalt vähendatakse, misjärel näidatakse kunstlikult, et mingis mõttes (protsentuaalses määras) on võlausaldajaid võrdselt koheldud. OÜ GS Core on valmis nõustuma võla mõistliku ümberkujundamisega, kui võlgniku võlausaldajaid koheldakse võrdselt.
  5. Renovum OÜ vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja võlasummade suurustega ega võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil. 4
(12)Tsiviilasi 2-22-506 Võlausaldajale on loovutatud kolm võlgnevust: Ühisraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude suurus 25.01.2021 seisuga on 1102,44 eurot, millest põhivõlg on 738,61 eurot, intress 105,47 eurot, viivis 37,43 eurot ja muud kohustused 220,93 eurot ning Modena Estonia OÜ-ga sõlmitud kahe faktooringulepingust tuleneva nõude suurus 25.01.2021 seisuga on 129,82 eurot, millest põhivõlg on 65,24 eurot, viivis 4,58 eurot ja muud kohustused 60 eurot. Seega on võlausaldaja nõude suuruseks kokku 1232,26 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, eelistades mõnda võlausaldajat teisele. Põhivõla vähendamine 667,50 euroni ei arvesta võlausaldaja õiguste ja huvidega, kujutades endast võlausaldaja vara eksproprieerimist. Võlausaldaja kohustusi on vähendatud 46% (kõige rohkem), sh on võlgnik soovinud võlausaldaja nõude rahuldamist 54% ulatuses (kõige vähem). Kohustuste vähendamine ja rahuldamine erinevate võlausaldajate ees erinevates protsentides viitab teatud võlausaldajate eelistamisele, kuid selle põhjus ei ole Renovum OÜ-le teada. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata. Võlanimekirjast puudub ka võlausaldaja XXX. Võlausaldaja hinnangul tuleb pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega, mille tulemusel saaks rahuldatud kõik võlausaldaja nõuded. Võlausaldaja märgib, et on nõus kohustuse 1232,26 eurot osadena täitmise võimaldamisega, kuid taotleb kohustuse täitmise tähtaja pikendamist 48 kuuni ja igakuiste osamaksete suurendamist 25,67 euroni. Võlgniku taotletud maksegraafik aastani 2024 või 2027 on võlausaldajale majanduslikult kahjulik. Kuna võlausaldaja peamiseks tegevuseks on finantseerimine, saaks võlausaldaja maksete suuremas ulatuses tasumisel raha kasutada ja sellelt tulu teenida. Praegusel juhul tuleb võlausaldajal otsida omale uus finantseerimisallikas uute krediidilepingute sõlmimiseks. Võlausaldaja kohustuste, sh põhinõude vähendamine riivab intensiivselt võlausaldaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Võlgnik on tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, mistõttu ei ole põhjendatud põhinõude vähendamine. Võlgnik alusetult rikastuks võlausaldaja arvel, kui ei tasu tagasi laenuks saadud summat. Lisaks ei ole võlgnik arvestanud tulevikuperspektiiviga (töötasu ja olemasoleva vara väärtuse suurenemisega). Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et tema kontole on laekunud II pensionisamba rahad summas XXX eurot, kuid ei ole teada, et võlgnik oleks selle rahaga vähendanud oma kohustusi võlausaldajate ees. Samuti nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et võlgnik teeb makseid oma kontode vahel ning sularaha väljavõtmisi ja sissemakseid, kuid ei nähtu kõikide võlausaldajate laekumisi. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku avalduses osaliselt andmed ja kõik dokumendid esitamata, mistõttu seab võlausaldaja võlgniku esitatud andmete õigsuse kahtluse alla. Tõendamata on laenu saamine S. S. Võlgnik võis need kohustused vormistada avalduse jaoks, et näidata oma kohustusi tegelikest suuremana. Lisaks on võlgnik tahtlikult esitanud võlausaldajale eksitavaid andmeid laenu saamisel (sissetulek XXX eurot kuus, pole lapsi), seega teinud tahtlikult võlausaldajat kahjustava tehingu, mis on aluseks juba menetlusse võetud avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et ümberkujundamiskavaga ei ole võimalik samaaegselt nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, kohustuse osadena täitmine kui kohustuse vähendamine, nagu on taotlenud võlgnik. Mitme ümberkujundamismeetme üheaegne rakendamine rikub võlausaldaja õigustatud huvi. Võlausaldaja nõustub kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kuid mitte nõude vähendamisega. Alternatiivselt ei ole võlausaldaja nõus lepingu kehtivuse ajal tekkinud intressivõla vähendamisega. Renovum OÜ palub kohtul jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (

) § 25 lg 1 p 3 alusel. Võlgnik on märkinud oma korteriomandi väärtuseks 62 000 eurot, kuid samasuguse ruutmeetrite suurusega korteriomandite keskmine turuväärtus Tartus on 112 000 eurot. Seega on korteriomandi väärtus hinnatud valesti ja pankrotimenetluse tulemusena saaksid kõik võlausaldajad rohkem raha ega peaks nõuete rahuldamisega ootama aastani 2024 või 2027. Võlgniku vara realiseerimine muudab võlausaldajate olukorra soodsamaks. Võlgniku vara mittemüümisel palub 5

(12)Tsiviilasi 2-22-506 Renovum OÜ jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata

§ 25

lg 1 p 2 alusel – kava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kokkuvõttes palub võlausaldaja jätta ümberkujundamiskava läbi vaatamata või kinnitamata või kava kinnitamisel kinnitada see tingimusel, et võlgnik tasub võlausaldajale kogu võlgnevuse 1232,26 eurot maksimaalselt 48 kuulise perioodi jooksul. Vastuväitele on lisatud Modena Estonia OÜ kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkulepped ja laenutaotluse andmed. 9. Võlanõustaja esitas 06.04.2022 võlausaldajate vastuväidete osas omapoolse seisukoha. Nõustaja märgib, et hinnangu andmisel sellele, kas kava kinnitamine võib olla vastuolus võlausaldajate huvidega, ei saa lähtuda mitte nõuete täitmise ulatusest, vaid sellest, kas võlgniku pankroti korral oleks võimalik nõuded suuremas ulatuses rahuldada. Eeldades, et võlgniku korteriomand õnnestuks pankrotimenetluses müüa 80 500 euro eest, jääks pärast pandipidaja nõude (ca 47 500 eurot) täitmist ja pankrotimenetluse kulude (ca 10 900 eurot) mahaarvamist tagatiseta nõuete katteks ca 22 000 eurot, samas kui ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasub võlgnik tagatiseta nõuete katteks üle 26 000 euro. Seega ei saa öelda, et pankrotimenetluse tulemusena saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud kiiremini ja suuremas ulatuses kui ümberkujundamiskava kinnitamise korral. Võlgniku makseraskused on ületatavad ainult sellise ümberkujundamiskava kinnitamisel, mille koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja mille täitmine on võlgnikule jõukohane. Kava koostamisel on arvestatud sellega, et ca xxx euro suurusest sissetulekust peab võlgniku ja tema ülalpeetavate esmavajalike kulude katmiseks jääma vähemalt XXX eurot. Pandiga tagatud kohustuse tasumiseks kulub 360 eurot kuus ja tagatiseta kohustuste täitmiseks ümberkujundamiskava kinnitamise korral 438 eurot kuus. Teades, et võlgnikul on praegu XXX, peagi aga XXX ülalpeetavat, ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine mingil juhul võimalik. Võlgniku eesmärk on makseraskuste ületamine ning enda ja oma laste eluaseme säilitamine. Selle nimel on võlgnik valmis sissetulekute suurendamiseks maksimaalselt pingutama ja võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses (83% põhinõudest) täitma. Nõustaja märgib, et arvestuse koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse algatamise ajal. Kui võlgniku sissetulekud peaksid edaspidi oluliselt suurenema, on võlausaldajatel võimalik taotleda ümberkujundamiskava muutmist. Ümberkujundamiskavaga ei ole võlausaldajaid koheldud ebavõrdselt. Nõustaja hinnangul ei seisne võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest see seaks eelisolukorda kõrge kulukuse määraga laene väljastanud võlausaldajad. Võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõikide võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Et ümberkujundamiskavaga täidetakse kolm kõige väiksemat nõuet lühema aja jooksul ja seejärel suurenevad maksed kõige suurema nõudega võlausaldajale, tuleneb üldisest majandusloogikast. Pika aja vältel ebamõistlikult väikeste maksete tasumise vältimist ei saa tõlgendada võlausaldajate ebavõrdse kohtlemisena. Nõude täitmise tähtaeg ei sõltu mitte võlausaldaja isikust, vaid nõude suurusest. Kohustuse vähendamine, osadena täitmine ja tasumise tähtaja pikendamine on ümberkujundamisabinõud, mille samaaegne kasutamine on kohtupraktikas laialt levinud. Nimetatud abinõusid on seega võimalik kasutada üksteisega koostoimes, mitte vaid ühte korraga, nagu on ekslikult leidnud võlausaldaja Renovum OÜ. Renovum OÜ on märkinud vastuväites, et ei nõustu võlgniku andmetega nõude kohta. Samas jääb selgusetuks, millega täpsemalt võlausaldaja ei nõustu. Ümberkujundamiskavas on võlausaldaja nõude suurus kajastatud vastavalt võlausaldaja esitatud andmetele. Samad andmed on märgitud ümberkujundamiskavas ja võlausaldaja vastuväites. Nõustaja hinnangul on pandiga tagatud nõuete ümberkujundamiskavast väljajätmine põhjendatud, õiguspärane ja kooskõlas kohtupraktikaga võlgade ümberkujundamise menetluses. 6

(12)Tsiviilasi 2-22-506 Ka võlgniku pankroti korral on pandipidaja nõuded eelistatud ja kaetakse vara realiseerimisest saadava tuluga esmajärjekorras. Ümberkujundamiskava koostamisel on S. S. nõude osas lähtutud S. S. ja võlgniku kinnitusest tehingute toimumise kohta, lisaks on sõlmitud vastavad laenulepingud. Asjaolu, et kõik tehingud ei kajastu võlgniku pangakontol, ei muuda neid veel olematuks, tõendamatuks või seadusega vastuolus olevaks. Võlgnik kinnitab, et kasutab ühte Swedbank AS pangakontot, olles seejuures liitunud panga poolt pakutava „Rahakoguja“ teenusega, mis võimaldab koguda väiksemaid summasid ja vajadusel need summad uuesti kasutusse võtta. Kõik võlausaldajate laekumised ei pruugi võlgniku arvelduskontol kajastuda mitte sellepärast, et võlgnik on midagi varjata üritanud, vaid seetõttu, et tegemist võis olla krediidilimiidi- või refinantseerimislepinguga. Ka sularaha sissemaksed ja väljavõtmised ei anna alust väitele, et võlgnik on neid tehinguid teinud andmete varjamise eesmärgil. Ebaõigeid andmeid ei ole esitatud ka võlgniku kinnisvara kohta. Võlgnik ostis korteriomandi 2020. aastal XXX euro eest. Võlgnik lähtus võlgade ümberkujundamise avaldust kohtule esitades korteri ostuhinnast, mis oli korteri seisukorda arvestades keskmisest turuhinnast madalam. Võlgnik on püüdnud korteris üht-teist kohendada, kuid korteri turuväärtus jääb ka praegu korteritega tehtavate tehingute mediaanhinnast oluliselt madalamaks. Kuna võlausaldajate nõudeid on kavaga koheldud võrdselt, vastuväiteid on esitanud 25% võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 20% nõuete üldsummast, võimaldab see võlgniku ümberkujundamiskava

§ 24lg 2 alusel kinnitada.

Seisukohale on lisatud S. S. vastus nõustaja päringule. 10. Võlausaldajad OÜ GS Core ja Renovum OÜ jäid vastuses võlanõustaja seisukohale oma vastuväidete juurde. Seejuures taotles Renovum OÜ võlgniku vara väärtuse väljaselgitamiseks võlgniku korteriomandi hindamist kinnisvarabüroo poolt. Kohtu põhjendused 1.

§ 24

lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kaheteistkümnest võlausaldajast esitanud võlgniku ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk 25% võlausaldajatest. 2.

§ 24

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 75% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 80%. Seega võib kohus

§ 24

lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitada, kui ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Monefit Estonia OÜ, OÜ GS Core ja Renovum OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 3. Kohus leiab, et võlgniku esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb

§ 2

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kohtu hinnangul on põhjendatud võlanõustaja seisukoht, et tegemist on ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on antud juhul võimalik samaaegselt kasutada üksteisega koostoimes – võlgniku nõuete koosseisus ei ole elatisnõudeid ega tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, mil

§ 2lg 2 järgi on välistatud 7

(12)Tsiviilasi 2-22-506 kohustuse vähendamise abinõu kasutamine. Kohus selgitab, et lisaks üksteist välistavate sõnade või lauseosade sidumisele, seob sidesõna „või“ ka sisu poolest vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu ja lauseosi. Kohtu arvates ei ole seaduse eesmärgist lähtuvalt välistatud

§ 2

lg 1 järgi mitme meetme korraga kohaldamine ning võlgnikule on makseraskuste ületamiseks jäetud vabadus leidmaks igal konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. I. S. on kohustusi kaheteistkümne võlausaldaja ees kokku summas 35 950,03 eurot, sh kõrvalnõudeid kokku 4306,84 eurot. Võlgnikul on üks pandiga tagatud nõue, mis ei kuulu ümberkujundamisele. Kava kohaselt toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 83% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kolm väiksemat põhinõuet (405, 477 ja 667,50 eurot) 30 kuu jooksul ja 667,50 eurost suuremad põhinõuded 60 kuu jooksul. Seega tasutakse kõigi väikeste ja suurte nõuetega võlausaldajate nõuded ühetaoliselt – vastavalt 30 ja 60 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kohus nõustub võlanõustajaga selles, et võlausaldajate võrdne kohtlemine ei seisne nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõikide võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Monefit Estonia OÜ, OÜ GS Core ja Renovum OÜ nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse võlausaldajatele 83% põhinõudest. Põhinõude vähendamine 17% ei riiva üksnes vastuväite esitanud võlausaldajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, vaid ka kõigi teiste võlausaldajate oma. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ega eelistatud üht võlausaldajat teisele, ei ole põhjendatud Monefit Estonia OÜ ja Renovum OÜ taotlused jätta võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisel ja mõne võlausaldaja eelistamiseks mõjuva põhjuse puudumisel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata.

  1. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded põhimõttel, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Seega tuleb kohtul kehtiva kohtupraktika kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Oluline on, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Nõustaja on toonud välja, et võlgniku pankrotimenetluse korral kuuluks võlgniku sissetulekust ca XXX eurot arestimisele ca 101 eurot kuus, kuid XXX ülalpeetava lisandumisel üksnes 46 eurot kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 34 eurot kuus. Kokku koguneks võlgniku sissetulekust tema pankroti korral kuue aasta jooksul ca 3000 eurot. Võlgnikule kuuluva korteriomandi väärtus nõustaja hinnangul on 80 500 eurot. Nõustaja on selgitanud, et võlgnik ostis
  2. aastal endale korteri keskmisest madalama turuhinnaga korteri seisukorrast tulenevalt, tasudes müüjale XXX eurot. Kohus nõustub võlanõustajaga, et võlgniku korteri turuväärtuse leidmisel kohtumenetluse algatamise aja seisuga on põhjendatud arvestada Annelinnas asuvate korterite ruutmeetri hinna tõusuga 23%, mitte antud piirkonna korteritehingute mediaanhinnaga ruutmeetri kohta, sest võlgniku korteri seisukorrast lähtudes (ei ole tehtud euroremonti) jääb tema korteri väärtus ka praegu heas seisukorras olevate korteriomandite tehingute mediaanhinnast oluliselt madalamaks. Eeltoodust 8

(12)Tsiviilasi 2-22-506 tulenevalt ei teosta kohus Renovum OÜ taotlusel võlgniku korteriomandi hindamist kinnisavarabüroo poolt. Eeldades, et võlgniku korteriomand õnnestuks pankrotimenetluses müüa 80 500 euro eest (kiirmüügi hind 72 000 – 75 000 eurot), jääks pärast pandipidaja nõude (ca 47 500 eurot) täitmist ja pankrotimenetluse kulude (ca 10 900 eurot) mahaarvamist tagatiseta nõuete katteks ca 22 000 eurot, samas kui ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasub võlgnik tagatiseta nõuete katteks üle 26 000 euro. Eeltoodust tuleneb, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Seega ei ole põhjendatud ka Renovum OÜ vastuväide, et võlgniku vara (korteriomandi) realiseerimine muudab võlausaldajate olukorra soodsamaks. 5. Võlgniku vara mittemüümisel on Renovum OÜ palunud jätta kohtul võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata

§ 25lg 1 p 2 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata

§ 24

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Põhjendusi, mille alusel võlausaldaja leiab, et võlgniku poolt ümberkujundamiskava täitmine ei ole tõenäoline, ei ole vastuväites toodud. Kohus märgib esmalt, et kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele.

§ 1

lg 1 esimese lause kohaselt on

-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Vähemalt üldjuhul on põhjendatud võimaldada makseraskustesse sattunud füüsilisele isikule ümberkujundamise menetluse kaudu (eeldusel, et kava kinnitamise muud eeldused on täidetud ja ta suudab kava täita) säilitada eluasemelaenu tagatiseks olev kinnisasi. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, kuna see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki

§ 2

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul võimaldab võlgade ümberkujundamise menetlus antud juhul paremini kaitsta võlgniku huvisid. Nõustaja selgituse kohaselt on kava koostamisel arvestatud, et ca XXX euro suurusest sissetulekust jääks võlgniku ja tema ülalpeetavate esmavajaduste rahuldamiseks vähemalt 535 eurot. Lisaks pandiga tagatud kohustuse täitmisele 360 eurot kuus, kulub võlgnikul tagatiseta kohustuste täitmiseks ümberkujundamiskava kinnitamise korral 438 eurot kuus. Kuna võlgnikul on praegu XXX, peagi aga XXX ülalpeetavat, ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus nõustub nõustajaga, et vastuväite esitanud võlausaldajate ettepanekute – Monefit Estonia OÜ puhul tasutakse põhinõue 3797,58 eurot 60 kuu jooksul 63,29 euro suuruste osamaksetena ja Renovum OÜ puhul tasutakse kogu nõue 1232,26 eurot 48 kuu jooksul 25,67 euro suuruste osamaksetena – rahuldamise korral tähendaks see nimetatud võlausaldajate eelistamist ning muudaks kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgnik on makseraskuste ületamise ja eluaseme säilitamise nimel valmis maksimaalselt pingutama ning võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses (83% põhinõudest) täitma. Pandipidaja XXX nõuet ei ole ümber kujundatud, sest tagatisega nõuete puhul ei ole põhjust eeldada pandipidaja nõusolekut lepingutingimuste tema jaoks oluliselt ebasoodsamaks muutmiseks – sellisel juhul kaotaks õiguskindla väärtusega tagatis oma mõtte. Arvestuse koostamisel on põhjendatult lähtutud võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse algatamise ajal ja õigustatult jäetud arvestamata võlgniku varalise seisundi võimaliku paranemisega tulevikus. Kui võlgniku varaline seisund peaks edaspidi oluliselt paranema, on võlausaldajatel

§ 35lg 1 alusel õigus taotleda kohtult ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmist. 9

(12)Tsiviilasi 2-22-506 6.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Renovum OÜ on oma vastuväites teatanud, et ei nõustu ümberkujundamiskavas (mitte võlanimekirjas) võlgniku esitatud andmetega tema nõude suuruse kohta. Võlausaldaja märgib, et 25.01.2022 seisuga on tema nõude suuruseks kokku 1232,26 eurot (738,61 + 105,47 + 37,43 + 220,93 + 65,24 + 4,58 + 60), sellest põhivõlg 803,85 eurot (738,61 + 65,24). Samad andmed, mis on märgitud võlausaldaja vastuväites, on märgitud ka võlgniku ümberkujundamiskavas. Nõustaja seisukohast nähtuvalt on ümberkujundamiskavas Renovum OÜ nõuete suurused kajastatud vastavalt võlausaldaja poolt 09.02.2022 nõustajale teatatud andmetele. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel võlausaldaja esitatud andmetest kohustuste kogusumma 1232,26 eurot ja põhinõude suuruse 803,85 eurot kohta. 7. Renovum OÜ on palunud kohtul jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata

§ 25lg 1 p 3 alusel.

Võlausaldaja märgib, et seab kahtluse alla võlgniku esitatud andmete õigsuse.

§ 25

lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata

§ 24

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole põhjust kava kinnitamata jätmiseks

§ 25lg 1 p 3 alusel.

Võlgnik on kohtule esitatud varanimekirjas märkinud, et tal on Swedbank AS-s konto nr XXX (jääk XXX eurot) ja konto nr XXX (jääk XXX eurot). Võlanõustaja on kohtumenetluses selgitanud, et võlgnik kasutab ühte Swedbank AS pangakontot, kuid on liitunud panga poolt pakutava „Rahakoguja“ teenusega, mis võimaldab koguda väiksemaid summasid ja vajadusel need summad uuesti kasutusse võtta. Seetõttu nähtuvad kohtule esitatud pangakonto väljavõttest ka maksed oma kontode vahel. Lisaks on nõustaja selgitanud, et kõik võlausaldajate laekumised ei pruugi võlgniku arvelduskontol kajastuda mitte sellepärast, et võlgnik oleks tahtlikult midagi varjata üritanud, vaid seetõttu, et tegemist võis olla krediidilimiidi- või refinantseerimislepinguga. Kohus nõustub võlanõustajaga selles, et ka sularaha sissemaksed ja väljavõtmised ei anna alust väitele, et võlgnik on omal ajal neid toiminguid teinud võlgade ümberkujundamise menetluses andmete varjamise eesmärgil. Kohus märgib vastuseks võlausaldajale, et võlgnikul ei olnud kohustust kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha selle väljavõtmisel oma võlgade katmiseks kasutada. Võlausaldaja on oma vastuväites leidnud, et võlgnik ei ole kõiki dokumente esitanud, täpsustamata seejuures, millised dokumendid on võlausaldaja hinnangul esitamata. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud varanimekiri, võlanimekiri, võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad. Seega kõik

§ 12lg-s 1 ettenähtud lisad.

Kui võlausaldaja on pidanud silmas, et esitatud ei ole kõiki võlgniku kohustuste aluseks olevaid dokumente, siis kohus määras võlgnikule muu hulgas ka võlausaldajate nõuete kindlakstegemiseks nõustaja, kes on oma ülesanded täitnud (võlausaldajate nõuded kindlaks teinud), mistõttu ei ole ainuüksi laenulepingute jms esitamata jätmine aluseks

§ 25lg 1 p 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks.

Võlausaldaja arvates on tõendamata laenu saamine S. S., sest raha ülekandmist võlgniku arvelduskontolt ei nähtu. Tulenevalt S. S. kirjalikust seisukohast ei ole tõendatud ka tegelik võlasumma. Kohus märgib, et nõustaja ülesanne on kontrollida võlausaldajate nõuete õiguspärasust ning võlgniku tehingute õiguspärasust ja otstarbekust (

§ 19lg 1). Muu 10

(12)Tsiviilasi 2-22-506 hulgas hindab nõustaja ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata (

§ 19lg 2 p 3).

Nõustaja on selgitanud, et nii S. S. laenuandjana kui I. S. laenusaajana on tehingute toimumist (S. S. poolt I. S. tarvis laenu võtmist Ferratum Bank p.l.c-st ja Bondora AS-st) kinnitanud ning sõlminud omavahel laenu tagastamiseks vastavad lepingud (27.02.2019 laenuleping nr 1 ja 20.12.2019 laenuleping nr 2). Laenulepingutest nähtuvalt on laenuandja raha üle andnud ja laenusaaja raha kätte saanud. Laenulepingutest ei nähtu, et raha tuli üle anda selle kandmisega I. S. arvelduskontole. Laenulepingute pooled on leppinud kokku, et laenu andmise tingimused on samad, mis on ettenähtud Ferratum Bank p.l.c ja Bondora AS lepingute tingimustes. S. S. on nõustajale teatanud, et temaga sõlmitud laenulepingud on Ferratum Bank p.l.c ja Bondora AS poolt üles öeldud ning temalt nõutakse vastavalt 2547,89 euro (põhinõue sellest 2363,87 eurot) ja 2530,01 euro (põhinõue sellest 2245,49 eurot) tasumist vaatamata raha osalisele tagastamisele. Kohtu arvates on nõustaja ümberkujundamiskava koostamisel võlausaldaja S. S. 27.02.2019 ja 20.12.2019 laenulepingute järgset nõuet esitades põhjendatult lähtunud Ferratum Bank p.l.c ja Bondora AS nõuete suurusest S. S. vastu. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik hinnanud korteriomandi väärtuse valesti, kui märkis korteri väärtuseks XXX eurot, sest samasuguse ruutmeetrite suurusega korteriomandite keskmine turuväärtus Tartus on 112 000 eurot. Nõustaja selgituse kohaselt ei olnud võlgnik kursis kinnisvara hindade tõusuga ja lähtus seetõttu võlgade ümberkujundamise avaldust kohtule esitades korteri ostuhinnast, mis oli korteri seisukorda arvestades keskmisest turuhinnast madalam ja on seda ka käesoleval ajal. Kohtu hinnangul ei ole ostuhinnale tuginemisel põhjendatud jätta kava kinnitamata

§ 25lg 1 p 3 alusel.

Kohus on kohtu põhjenduste punktis 4 nõustunud võlanõustajaga selles, et võlgnikule kuuluva korteriomandi hinnanguline väärtus on korterite ruutmeetri hinna tõusu (23%) arvestades 80 500 eurot. Kohus on antud asja lahendamisel sellest ka lähtunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Renovum OÜ taotluse kava kinnitamata jätmiseks

§ 25lg 1 p 3 alusel rahuldamata.

8. Kohus jätab rahuldamata ka Renovum OÜ taotluse

§ 28

lg 3 alusel juba menetlusse võetud ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik 14.01.2021 laenutaotluses eksitavaid andmeid (töötasu XXX eurot ja XXX ei ole) esitades teinud ilmselt tahtlikult võlausaldajat kahjustavat tehingut

§ 17lg 2 p 7 mõttes.

Kuigi ebaõigete andmete edastamine ei olnud õigustatud, ei saa laenuandja pimesi eeldada, et esitatud andmed on tõesed. Kohtule ei ole teada, kas laenuandja (Ühisraha OÜ) omalt poolt kontrollis laenu väljastamisel võlgniku maksevõimet, küsides võlgnikult laenutaotluses märgitu kinnitamiseks ning võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks ja võlgniku jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks teavet (nt pangakonto, kuhu laekub laenutaotleja igakuine sissetulek, väljavõtet) ning kasutades asjakohaseid andmekogusid (nt Krediidiinfo jms). Laenuandjal ei ole kohustust laenulepingut sõlmida, küll on tal kohustus järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 6). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama laenuandja (VÕS § 4034 lg 13). 9. Kokkuvõtteks rahuldab kohus I. S. ümberkujundamise avalduse ja kinnitab

§ 24lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

10. 25.01.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja 11

(12)Tsiviilasi 2-22-506 tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud (tsiviilasjad nr XXX Renovum OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus, nr XXX Renovum OÜ hagiavaldus). Kohus selgitab, et

§ 31

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamisel ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 31

lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust vaielda kohtumenetluses nõuete üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja vaielda kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 11.

§ 24

lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (

§ 34lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 1. juuniks kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 34lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01.06.2023. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 39lg 2 p 6).

12. Kohus selgitab, et

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 14.

§ 8lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 15. Nõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.