1-10-6489/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-10-6489 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Livio Kummi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Livio Kummi (ik 38101210013) kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole Objartel & Partnerid advokaat Heiki Kuninga poolt Livio Kummile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 146,40 eurot (sh käibemaks 24,40 eurot).
8. Mõista Livio Kummilt menetluskuluna välja 146,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Livio Kummil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Pärnu Maakohtu
11. augusti
12. a otsusega tunnistati L. Kumm süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 7500 krooni. Seda karistust vähendati KrMS § 238 lg 1 alusel vähendati 100 päevamäärani, s.o 5000 kroonini. See tuli ära tasuda ositi kümne kuu jooksul.
13. Tartu Maakohtu
14. oktoobri
15. a otsusega tunnistati L. Kumm süüdi KarS § 122 järgi ja teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. Seda karistust suurendati Pärnu Maakohtu
16. oktoobri
17. a otsusega mõistetud kandmata 9 aasta 11 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ja L. Kummile mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.
18. Tartu Maakohtu
19. detsembri
20. a määrusega asendati tasumata rahaline karistus 87,61 päevamäära ulatuse, s.o summas 280,37 euro 29 päevase vangistusega. Seda karistust suurendati omakorda Tartu Maakohtu
21. oktoobri
22. a otsusega mõistetud kandmata 10 aasta 8 kuu ja 23 päevase vangistuse võrra ja L. Kummile mõisteti liitkaristuseks
23. aastat 9 kuud ja 22 päeva vangistust. K. Kummi karistusaeg algas
24. oktoobril 2013 ja lõppeb
25. augustil
27. Tartu Vangla esitas
28. aprillil 2022 Tartu Maakohtule materjalid L. Kummi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
29. Tartu Maakohtu
30. aprilli
31. a määrusega jäeti L. Kumm vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
32. L. Kummil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud kehalise väärkohtlemise, vabaduse võtmise, vägistamise eest, millega on põhjustatud kannatanu surm, varguste ja omavolilise sissetungimise eest. Viimase kuriteo pani ta toime kriminaalhooldusel viibides. Vabanemise korral asuks L. Kumm elama MTÜ Rehabilitatsioonikeskusesse Valge Eesti. Talle on seal elamispind koos rehabilitatsiooniprogrammiga tagatud vähemalt kuueks kuus. Tal on vabaduses olemas ka tugiisik. Kuna L. Kummil aga puudub alaline elukoht pikemaks perioodiks, võib kriminaalhoolduse edasine teostamine olla raskendatud. Vangistuses on L. Kumm läbinud kahel korral sotsiaalprogrammi „Uus suund“ ja omandanud puidupingitöölise eriala. Ta on korduvalt teinud ka majandustöid. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension. Samas võib ta majanduslike raskuste tõttu panna toime uusi kuritegusid, sest tal on suured võlgnevused. Ka alkoholitarvitamise korral suureneb kuritegude toime panemise oht, sest kõik varasemad teod on L. Kumm toime pannud alkoholijoobes, v.a viimase, sest selle pani ta toime vangistuses. Vabaduses küll tasus võlgnevusi, kuid vaba raha kulutas mõne päevaga alkoholile. Alkoholi on tarvitanud alates 14eluaastast enda sõnul igal võimalusel. Vabaduses olles ei oska öelda, kas suudab olla ilma alkoholita.
33. L. Kummil on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire. Ta pani seksuaalkuriteo toime 81-aastase naise vastu, kes oli hooldekodu patsient. Ta lohistas ohvri tahtevastaselt enda elukohta, kus vägistas teda jõhkralt ja põhjustas oma teoga insuldi tagajärjel halvatud vanuri piinarikka surma. Lapsena koges L. Kumm väärkohtlemist. Ta võib olla ükskõikne ja hoolimatu nii enda kui ka teiste suhtes. Vangla iseloomustab L. Kummi kui emotsionaalselt tuima, kalki ja puuduliku empaatiavõimega isikut, kes tegutseb impulsiivselt. Lisaks on L. Kumm pannud kuriteo toime ka vangistuses, mis näitab, et ta ei ole suuteline ka kinnipidamisasutuses käituma õiguskuulekalt. 2 MÄÄRUSKAEBUS
34. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L. Kummi kaitsja advokaat H. Kuningas, kes maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
35. Maakohus möönab, et kriminaalhoolduse teostamine võib L. Kummi puhul olla raskendatud, sest tal on elukoht ainult kuueks kuuks. Rehabilitatsioonikeskus tagab isikule elukoha, kuniks inimene leiab endale alalise elamispinna ja läbib sealjuures rehabilitatsiooniprogrammi. Kedagi ei visata n-ö tänavale. Maakohus on küll Johannes Mihkelsoni Keskuse kinnituskirjale viidanud, kuid on sellele jätnud hinnangu andmata. Keskuse eesmärgiks on kinnipidamiskohast vabanevate isikute ühiskonda tagasipöördumise hõlbustamine, õiguskuulekuse ja toimetulekuvõime suurendamine ja korduvkuritegevuse vähendamine. Tugiisik aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime edasist langust. Vanglas läbis K. Kumm kahel korral positiivselt sotsiaalprogrammi „Uus suund“. Lisaks on ta läbinud programmi „Usk ja teadmine“. Ta on omandanud vanglas eriala ja soovib end edaspidiselt täiendada. Eriala olemasolu aitab vabaduses töökohta leida. Kuigi tal esialgu töökohta ei ole, on tema esmased vajadused rahbilitatsioonikeskuses tagatud. Ühtlasi on talle tagatud asjakohane seksuaalsuunitluse häire ravi. Teda on võimalik distsiplineerida ka läbi kriminaalhoolduse ja lisakohustuste määramise. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kriminaalhooldus L. Kummi puhul kohane abinõu.
36. Maakohus märkis, et L. Kummi kuritegu oli raske, aga see on toime pandud rohkem kui kümme aastat tagasi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks see on jätkuvalt aktuaalne. Ka L. Kummi alkoholiprobleem on rohkem kui 11 aasta tagune. Maakohus ei selgita, miks pikaajaline vangistus ei ole L. Kummi hoiakuid ja suhtumist muutnud. On arusaamatu, kuidas saab L. Kumm olla veel alkoholisõltlane, kui ta ei ole 11 aastat alkoholi tarvitanud.
37. Tartu Ringkonnakohus vabastas kohtuasjades 1-20-2551 ja 1-16-8993 süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L. Kumm ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
39. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus L. Kummi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga või rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on L. Kummi iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
40. Ei saa eitada, et L. Kummi saab mõningalt määral ka positiivselt iseloomustada. Ta läbib temale koostatud individuaalset täitmiskava, s.o ta on töötanud, läbinud sotsiaalprogramme ja omandas põhihariduse ning eriala. Lisaks ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, on L. Kummi puhul tõepoolest täidetud. Samas ei too see automaatselt kaasa kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, sest ainuüksi õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal ei tähenda, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on igal juhul maandatud. Kohus 3 peab hindama kinnipeetavat iseloomustavaid andmeid kogumis. Teisisõnu tuleb arvesse võtta ka kuriteo toime panemise asjaolusid, süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku.
41. L. Kumm omab karistusregistri andmetel viit kehtivat kriminaalkaristust. Kaks viimast on neist eriliselt jõhkrad isikuvastased kuriteod. Nagu öeldud, teda karistati esmalt hooldekodus viibiva eaka naisterahva jõhkras vägistamises, mille tagajärjel viimane suri. Seejärel pani ta vangistuses toime kaaskinnipeetava piinamise. Need kuriteod on aktuaalsed praegugi, sest nende toime panemise põhjuseks oli muu hulgas lapsepõlves kogetud trauma, mille tagajärjel on L. Kummil käitumis- ja tundeelu häire. L. Kumm võib tegutseda ääretult impulsiivselt ning ta võib teiste isikute suhtes olla üskkõikne ja hoolimatu. Seda enam, et tal on ka mingit sorti seksuaalsuunitluse häire, mis nõuab temalt vabaduses tugevat kontrolli enda mõtete ja hoiakute üle. Juhul, kui L. Kumm selle kontrolli n-ö kaotama peaks või kui ta sellele käega lööma peaks, võib temalt hetkelise emotsiooni pinnalt oodata vägagi raskeid (isikuvastaseid) kuritegusid, mis võivad olla keskmisest vägivaldsemad ja julmad. Siinkohal ei oleks ka mingisugust kasu tugiisikust või kriminaalhooldusametnikust, sest täielik järelevalve tema üle ikkagi tagatud ei oleks. Eeltoodu kogumis ei tekita kriminaalkolleegiumis veel piisavat veendumust, et L. Kumm oleks vabaduses suuteline kuritegudest hoiduma.
42. Seda riski suurendab omakorda tema varasem tõsine alkoholiprobleem. See on olnud lausa nii tõsine, et ta sai alkoholijoobes ajukahjustuse ja tema kognitiivne võimekus on pikaajalisest alkoholi intoksikatsioonist tingituna halvenenud. Samuti on seos alkoholi ja kuritegude vahel tema puhul ilmne – kuriteod on suuremas osas toime pandud joobeseisundis. Joobes olles ei kontrolli L. Kumm vähimalgi määral oma käitumist ja ei saa aru, et ta võib seeläbi olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Tema probleemid alkoholiga on väga pikaajalised, kuna tarvitab alkoholi alates 14-eluaastast. See kõik näitab, et mõningane risk seoses alkoholi kuritarvitamisega on L. Kummi puhul siiski olemas. Ta ei ole küll vangistuses kõik need aastat alkoholi tarvitanud, kuid alkohol ei olegi ju vanglas kättesaadav. Küll aga saab ta vabaduses kergesti alkoholile ligi ja määratav alkoholikeeld ei ole mingisugune imevahend, mis kindlasti hoiaks ära tema poolt edasise liigtarvitamise. Seega tuleb L. Kummi lubadusse alkoholist edaspidiselt hoiduda suhtuda mõningase ettevaatusega. Risk, et alkoholi tarvitamine vabaduses suure tõenäosusega jätkuks, on suur ja see võib kaasa tuua aga uute, raskete kuritegude toimepanemise.
43. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole tema vabanemisjärgsetes elutingimustes samuti midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Ta asuks esialgu elama rehabilitatsioonikeskusesse ja kindel töökoht tal ka esmalt puuduks. Seega ei oleks tema vabanemisjärgne sotsiaalne keskkond just väga toetav, sest pärast keskuses viibimist tuleb tal endale ise elu- ja töökoht leida. Samas on ta vangla hinnangul omandanud kinnipidamiskohas aga sotsiaalse abituse ja ei ole suuteline iseseisvalt ilmselt oma elu korraldama. Kui ta aga õigeaegselt endale elu- ja töökohta ei leia, on tagasilanguse oht ilmne.
44. Mis puudutab viiteid kohtuasjadele, kus ringkonnakohus on kinnipeetavaid ennetähtaegselt vabastanud, siis siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamine on isikupõhine ja üldistuste tegemine selles osas võimalik ei ole, s.o otsustus tehakse alati konkreetse kinnipeetavaga seotud asjaolusid kogumis hinnates.
45. Kokkuvõtvalt ei ole L. Kummi puhul peamine karistuse eesmärk, s.o hoida edaspidiselt ära tema poolt kuritegude toimepanemine, veel tagatud ja ta tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
46. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
47. aprilli
48. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
49. L. Kummi kaitsja advokaat H. Kuningas taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 146,40 eurot (sealhulgas käibemaks 24,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 146,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel L. Kummi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5