) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue D. G. (kostja) on sõlminud 26.06.2020 krediidiandjaga B AS tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega on kostja saanud krediiti summas 10 677,10 eurot. Võttes arvesse, et krediidisaajal on 26.06.2020 seisuga lepingu alusel krediidiandja ees võlgnevus summas 918,84 eurot ning krediidisaaja on avaldanud soovi võlgnevuse refinantseerimiseks, leppisid pooled kokku krediidisumma suurendamises 918,84 euro võrra. Täiendava krediidisumma arvelt loetakse tasutuks krediidisaaja võlgnevus, st krediidisumma täiendavat väljamakset ei toimu. Peale krediidisumma suurendamist on krediidisumma jääk 10 677,10 eurot. Lisaks krediidisumma suurendamisele andis krediidiandja krediidisaajale maksepuhkust 3 kuud. Maksepuhkuse ajal tasub krediidisaaja krediidiandjale igakuiselt lepinguhaldustasu ja intressi, st krediidisaaja on maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Kostja kohustus maksma ka intressi, mis moodustas perioodi 26.06.2020 – 16.12.2024 kohta 5 697,29 eurot. Tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel kokkulepitud intressimääraks (viivitusintress) moodustas 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0.0545% päevas) arvestatuna lähtuvalt tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega saatis krediidiandja 19.10.2020 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Eeltoodud teates andis krediidiandja täiendava tähtaja olemasoleva võlgnevuse summas 795,41 eurot tasumiseks. Samuti selgitas krediidiandja kirjas, et tähtaegselt tasumata krediidisummalt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles krediidiandja 04.11.2020 lepingu üles ja kostja kohustus tasuma kogusumma 11 449,55 eurot, mis koosnes põhivõlast, intressist, viivisest, lepingu haldustasust ja võlasissenõudmisega seotud kulust. D. G. on sõlminud 26.06.2020 krediidiandjaga B AS tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega on kostja saanud krediiti summas 3 371,50 eurot. Võttes arvesse, et krediidisaajal on 26.06.2020 seisuga lepingu alusel krediidiandja ees võlgnevus summas 284,21 eurot ning krediidisaaja on avaldanud soovi võlgnevuse refinantseerimiseks, leppisid pooled kokku krediidisumma suurendamises 284,21 euro võrra. Täiendava krediidisumma arvelt loetakse tasutuks 2 krediidisaaja võlgnevus, st krediidisumma täiendavat väljamakset ei toimu. Peale krediidisumma suurendamist on krediidisumma jääk 3 371,50 eurot. Lisaks krediidisumma suurendamisele annab krediidiandja krediidisaajale maksepuhkust 3 kuud. Maksepuhkuse ajal tasub krediidisaaja krediidiandjale igakuiselt lepinguhaldustasu ja intressi, st krediidisaaja on maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. 1.7 Kostja kohustus maksma ka intressi, mis moodustas perioodi 26.06.2020 – 17.02.2025 kohta 1 871,20 eurot. Tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel kokkulepitud intressimääraks (viivitusintress) moodustas 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0.0545% päevas) arvestatuna lähtuvalt tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega saatis krediidiandja 19.10.2020 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Eeltoodud teates andis krediidiandja täiendava tähtaja olemasoleva võlgnevuse summas 259,94 eurot tasumiseks. Samuti selgitas krediidiandja kirjas, et tähtaegselt tasumata krediidisummalt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles krediidiandja 04.11.2020 lepingu üles ja kostja kohustus tasuma kogusumma 3 626,64 eurot, mis koosnes põhivõlast, intressist, viivisest, lepingu haldustasust ja võlasissenõudmisega seotud kulust 06.10.2021 edastati kostjale teavitus selle kohta, et B AS loovutas 29.09.2021 kõik pooltevahel sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega OK Incure OÜ’le ning luges teatise edastamisega nõude loovutamisest teatamise kohustuse täidetuks VÕS § 170 mõttes. OK Incure OÜ palub kostjalt D. G. hageja kasuks välja mõista: lepingu xxxx alusel: põhivõlgnevus 10 677,10 eurot, intress 748,23 eurot, viivis 2 868,78 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, lepinguhaldustasu 6,00 eurot; lepingu xxxx alusel: põhivõlgnevus 3 371,50 eurot, intress 236,29 eurot, viivis 905,87 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, lepinguhaldustasu 6,00 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda, sh riigilõiv 1050 eurot ja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 12.04.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja menetluskuludena riigilõiv 1050 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1050 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid menetluskulud tsiviilasja materjalidest ei nähtu. 3
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1050 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.