KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 01.aprill 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-134711 Tsiviilasi AS

§ 113² lg 2 p-st 1 sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.

Ühisteenused volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast võlamenetluse ebaõnnestumist on Ühisteenused tuvastanud liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega Ühisteenused. Kuna leppetrahvid on jäetud tähtaegselt tasumata on peale Transpordiametist andmete saamist koostatud ja edastatud kostjale meeldetuletuskirjad. Transpordiametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 5 eurot, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Hageja palus kostjalt mõista välja võlgnevuse 965 eurot ja sissenõudmiskulud

§ 113² lg 2 p 1 alusel summas 30 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et: 2. • hagejal puudus õigus parkimistingimuste kehtestamiseks, sest hageja ei ole Vormsi 10 ja Vormsi 16 ala omanik ega valdaja. Sellest tulenevalt puudus hagejal õigus ka parkimislepingu sõlmimiseks. • Hageja ei ole edastanud kostjale leppetrahve mõistliku aja jooksul

§ 159

lg 2), sest hagiavaldusele lisatud leppetrahvide tekstid ei ole leppetrahvide koopiad. Fotodelt nähtub, et sõidukite kojamehe vahele on pandud mingid valged paberilehed, millelt ei ole näha, mis nendele trükitud on. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest mõistliku aja järgi

§ 159

lg 2 järgi, sest kostja sai leppetrahvinõuded kätte alles hagiga tutvudes ja seetõttu on hageja minetanud leppetrahvide nõudeõiguse. • hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused sõidukid olid pargitud alal P530. • leppetrahvinõue on ebamõistlikult suur, võib see olla tühine tüüptingimus

§ 42lg 3 p 5 järgi. Kuna kostja on Xxxx elanik ja valdaja, on see aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks, mis ei peaks olema suurem kui neli

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

3 § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2).

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 158

lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled vaidlevad, kas hagejal oli õigus parkimiskontrolli teostada ja parkimislepinguid sõlmida, kas sõiduk oli pargitud vaidlusalusele parkimisalale, kas hageja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud või mitte.

1. Hageja on välja toonud, et esitas leppetrahvinõuded sõiduki sõidukite registreerimisnumbritega xxxx ja xxxx parkimistingimuste rikkumise eest ajavahemikul 10.02.2019 kuni 10.01.
2. Hageja on esitanud leppetrahvinõuded (dtl 177 - 223) ja fotod hageja opereeritavast Vormsi 16b parkimisalast (dtl 226, 347, 348), millest nähtuvalt sõidukid riikliku registreerimisnumbriga xxxx ja xxxx olid pargitud nimetatud parkimisalale. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte (dtl 226), fotodega parkimist keelava mõjuala parkimist keelavast märgist ja selle alla paigaldatud tahvlitest (dtl 347, 348), 17.01.2018 Vormsi 10 KÜ ja hageja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu 10/1984 (dtl 354 – 357) ning Tallinna linna ja Vormsi 10 KÜ 02.03.2016 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (dtl 360 – 363), et hagejal oli õigus Vormis 16b, Tallinn alal parkimiskontrolli teostada ja nimetatud alal parkides tuli esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga
3. Kohus ei nõustu kostjaga, et KÜ-l puudus õigus parkimisõiguse kontrolli teenuse tellimiseks hagejalt, sest Tallinna linnaga sõlmitud lepingu järgi ei tohtinud Vormsi 10 KÜ anda lepingu esemele seatavast isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele ja isikliku kasutusõiguse sisuks oli KÜ õigus kasutada ja hooldada parendada kasutusõiguse eset. Vormsi 10 KÜ ja hagejal vahelise lepinguga ei antud parkimisala hageja kasutusse, vaid telliti üksnes parkimise reeglite täitmise kontrolli teenust. Parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Seega on asjas tõendatud, et sellele vaidlusalusele alale sõites sõidukiga ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja

§ 16lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga.

Sõites Vormsi 16b asuvale alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse

§ 20

lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja

§ 9

lg 12 ,

§ 8

lg 1 kohaselt lepingu.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda

§ 101

lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda

§ 158lg 1 järgi leppetrahvi tasumist.

4

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

1. Hageja on esitanud hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkimise tõendamiseks pildid, mis on lisatud leppetrahvikviitungitele fotod (dtl 177 – 222). Kostja on 15.03.2022 seisukohas asunud seisukohale, et kostja sõiduk ei olnud Vormsi 16a parkimisalale pargitud aegadel kui väljastati järgmised leppetrahvikviitungid – 0263002378, 1005001447, 0254007138, 0254006974, 0254006045, 0204023955, 0204023728, 0204023071, 0263001364, 0204022633, 0263001309, 0263001290, 0204021570, 0263000465,
2. Tutvudes kostja poolt esile toodud leppetrahvikviitungitele lisatud piltidel ei ole võimalik tuvastada fotodel jäädvustatud sõiduki parkimist hageja opereeritavalt parkimisalal ehitiste ja muude statsionaarsete objektide kaudu, järgmiste leppetrahvinõuete osas – 10.01.2020 leppetrahv nr 0263002378, 10.12.2019 leppetrahv nr 0254006974, 12.06.2019 leppetrahv nr 0263001364, 31.05.2019 leppetrahv nr
3. Ülejäänud fotodel oli võimalik tuvastada, et kostja sõiduk oli (jäädvustatud sõiduki ümbruses olevate hoonete, haljasala, statsionaarsete objektide, sh parkimisala teekatte (nt kas asfalt või kivi) ning asjas esitatud plaanide ja muude fotode kaudu) pargitud hageja opereeritavale parkimisalale. Tuginedes eeltoodule ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostja sõiduk parkis 10.01.2020, 10.12.2019, 12.06.2019 ja 31.05.2019 hageja väidetud parkimisalal. Seega tuleb ainuüksi seetõttu jätta hageja leppetrahvinõuded kokku summas 160 eurot rahuldamata.
4. Leppetrahvikviitungitele lisatud fotodelt (dtl 177 - 222) nähtub, et leppetrahvinõuded on jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus on seisukohal, et alusetud on kostja väited justkui ei oleks võimalik tuvastada valget värvi kviitungitelt, mis on asetatud auto kojamehe vahele, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Hageja poolt kohtule esitatud piltmaterjalilt on võimalik tuvastada, et igal parkimistingimuste rikkumise korral on kostja sõiduki kojamehe vahele asetatud üksteisele sarnanevad kviitungid, mille järgi võib vastavalt tavapärasele praktikale aru saada, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Kohtul ei ole käesoleval juhul mõistlikku põhjust kahelda, et piltmaterjalil tuvastatav valge kviitung ei oleks leppetrahvinõue. Hagejal oleks ka objektiivselt raske oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Kohus leiab, et on tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel, mh magalates ning tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks 10.02.2019 leppetrahvi nr 0236008474 pärast rikkumise tuvastamist kojamehe vahele pannud (dtl 223). Seega ei loe kohus 10.02.2019 leppetrahvinõuet 10.02.2019 kostjale esitatuks.
5. Leppetrahvinõuetest teatamisega seonduvas märgib kohus järgmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli väljatoodud aegadel sõidukite riikliku registreerimisnumbriga xxxx ja xxxx omanik või vastutav kasutaja. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostjale kuuluvad sõidukid olid ajavahemikul 10.02.2019 kuni 10.01.2020 pargitud hageja opereeritud parklas ning hageja jättis leppetrahvi nõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, v.a 10.02.
6. Kohus leiab, et kostja väide leppetrahvi nõudest teavitamise osas alles hagiavalduse esitamisega ei ole tõendatud. Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõudest, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel 5 leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Seega leiab kohus, et hageja valis hagiavalduse punkti loetelu punktides 2-24 leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Kohus ei tuvastanud (vt otsuse p 4), et hageja oleks 10.02.2019 leppetrahvi nr 0236008474 pärast rikkumise tuvastamist kojamehe vahele pannud, mistõttu asus kohus seisukohale, et nimetatud leppetrahvinõuet hageja kostjale rikkumise järgselt ei esitanud. Hageja on hagis märkinud, et saatis kostjale meeldetuletuskirju, mille tõendamiseks on esitanud tabeli väljavõtte (dtl 164). Kohus ei loe esitatud tabeli väljavõttega tõendatuks kostjale 10.02.2019 leppetrahvinõude nr 0236008474 esitamist, sest tabelist ei ole võimalik tuvastada, kuhu ning mil viisil (kas elektrooniliselt või postiga ning kuhu aadressile) on meeldetuletuskirjad saadetud. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt, 2016, § 1132 komm. 5 alapunkt b)) kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Seega esitas hageja kostjale 10.02.2019 leppetrahvinõudega nr 0236008474 seonduva teabe alles maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 02.11.2021. Kohtu hinnangul on enam kui 1,5 aastat hiljem 10.02.2019 leppetrahvinõude nr 0236008474 esitamisega mõistlik aeg möödunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda 10.02.2019 leppetrahvinõude nr 0236008474 täitmist. 9. Parkimistingimuste p 8 kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 57 eurot (dtl 226). Hageja on esitanud leppetrahvinõuded summas 40 eurot. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid tasunud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist

§ 101lg 1 p 1 alusel.

Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste p 8 näol tühise tüüptingimusega, sest leppetrahvi summa 40 eurot ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest. Kohtupraktikas on tunnistatud mõistlikuks ka leppetrahvi summas 57 eurot (vt nt ts.asi 2-16116867 jne). Samuti asub kohus seisukohale, et puudub alus leppetrahvinõude vähendamiseks

162 lg 1 alusel, sest üksnes asjaolu, et kostja on Xxxx korteri elanik ja valdaja, ei ole kohtu hinnangul piisavaks aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks kostja taotletud ulatuseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 760 (24-5x40) eurot. Kuivõrd 10.02.2019 leppetrahvinõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul ja kuna ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostja sõiduk parkis 10.01.2020, 10.12.2019, 12.06.2019 ja 31.05.2019 hageja väidetud parkimisalal, jätab kohus hageja leppetrahvinõuded 200 euro ulatuses rahuldamata. 10. Lisaks leppetrahvinõudele nõuab hageja kostjalt Transpordiametile tehtud päringute eest tasutud riigilõivu summas 5 eurot hüvitamist. Hageja on esitanud Transpordiametilt saadud vastuse väljatrüki, milles nähtub, et sõidukite riikliku registreerimisnumbriga xxxx ja xxxx omanik või vastutav kasutaja omanik või vastutav kasutaja on kostja (dtl 227 – 228). Kostja ei ole nimetatud nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Transpordiametile viie

§ 113

² lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 6 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja väitel saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad, mille tõendamiseks on esitanud tabeli väljavõtte (dtl 164). Esitatud tabelis on küll eraldi tulpadena välja toodud, et koostamise kuupäeva ja saatmise kuupäev, kuid kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud dokument, et hageja oleks tegelikult kostjale meeldetuletuskirju tabelis märgitud aegadel saatnud. Samuti ei ole kohtule teada, kas meeldetuletuskirjad saadeti elektroonselt või postiga ning sellisel juhul millisele aadressile. Kuna kostja on väitnud, et sai leppetrahvinõuetest teada alles hagiavaldusega tutvudes, millest võib järeldada, et meeldetuletuskirju kostja saanud ei ole (eristada leppetrahvinõuetest teatamisega, mille osas on kohus võtnud seisukoha p-s 8), jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulu 30 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 765 eurot (kogunõue 995 eurot), s.o 77 % ulatuses. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud 77 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23 % ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p 2 järgi. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 7