Obsah (11)

§ 468§ 415§ 444§ 407§ 173§ 174§ 163§ 138§ 175§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 468lg 1 p 2).

2-21-126886 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

1. Jätta menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda.
2. Mõista kostjalt O. A. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna välja 294 eurot.
3. Mõista kostjalt O. A. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusesväljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused - Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

- Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. - Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 1. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2 2-21-126886 2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 18.03.2022.a kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 341,76 euro, intressi 728,92 euro, võla sissenõudekulu 30 euro, lepingutasu 179,33 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 56,97 euro ja edasiulatuva viivise tasumist. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a sissenõudmiskulude nõude 30 euro osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 30 eurot. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. Hageja viitas hagiavalduses avaldusele lisatud meeldetuletuskirjadele, millest nähtub, et pärast lepingu ülesütlemist, s.o 28.08.2020.a ei ole hageja ega esialgne võlausaldaja kostjale meeldetuletuskirju saatnud. Viimane kiri saadeti 13.08.2020.a. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hagist ei nähtu, et hageja või esialgne võlausaldaja oleks kostjale saatnud tasulisi meeldetuletuskirju vastavalt VÕS §-s 1132 ettenähtud tingimustele. Kohtule nähtub, et hagiavaldusele lisatud kirjad olid saadetud kostjale lepingu kehtivuse ajal. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Seetõttu jätab kohus hagi 30 euro osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

5.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 98% ulatuses (1381,07/1351,07), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. 3 2-21-126886 7.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 8. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 560 eurot (480 eurot õigusabikulud ja 200 eurot riigilõiv) ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 300 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud

§ 175lg 1 alusel.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 294 eurot (300*98%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 9.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4