2-20-12023/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12023 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.02.2022 kindlaksmääramise määrus Kaebuse esitaja ja liik Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C menetluskulude Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus osas, milles Y menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäeti 576 eurot ületavas ulatuses rahuldamata ja menetluskulud X-lt vastavas ulatuses välja mõistmata. Tühistatud osas saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asjaolud
4. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.12.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 18.01.
6. Kostja esitas 30.01.2022 menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista menetluskulud 4128 eurot, sh osutati kostjale õigusabiteenust maakohtus 15 tundi ja 2-20-12023 ringkonnakohtus 13 tundi 40 minutit. Kostja esindaja osutas õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
7. Hageja ei nõustunud kostja menetluskuludega ja vaidles hüvitamisele vastu. Hageja palus juhul, kui kohus mõistab menetluskulud osaliselt või täielikult välja, määrata kohtul mõistlikult pikk tähtaeg nende tasumiseks. Maakohtu määrus
8. Maakohus rahuldas 21.02.2022 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 576 eurot ja viivise. Maakohus määras kohtumääruse täitmise korra selliselt, et hageja tasub menetluskulude hüvitise 5 kalendrikuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, s.o 4 makset 115 eurot ja viimane makse 116 eurot ning igakuine osamakse tuleb tasuda kalendrikuu 10.-ks kuupäevaks.
9. Maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja tunnitasu määra 120 eurot ilma käibemaksuta, kuna tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
10. Maakohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust eraldi analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Kostja õigusabikulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus nõustus osaliselt hageja vastuväidetega, nentides, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud töö eest tasu, kuid samas peavad toimingud olema põhjendatud.
11. Kohtu hinnangul peab üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei seadnud kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h võimaliku kompromissi arutamine õigusabiteenuse saajaga ja kompromissiettepaneku koostamine, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.
12. Seega arvestas maakohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige seda, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leidis, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele (kohtumine kliendiga, tõendite komplekteerimine jms) ei ole käsitatav vajalikuna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa.
13. Arvestades kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, luges kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 4 tundi (28,4 tunni 2 2-20-12023 asemel). Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud ja vajalikud kostja õigusabikulud on 480 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 576 eurot. Määruskaebus
14. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude avalduse rahuldamata, s.o 3552 euro osas, ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses.
15. Kostja hinnangul on maakohtu määrus selgelt ebaõige ja põhjendamatu. Maakohus rikkus TsMS § 175 lg-t 1, diskretsiooniõigust ja TsMS § 436 lg-t
16. Kõik kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on seotud praeguse vaidlusega ning on põhjendatud ja vajalikud.
17. Kostja rõhutab, et asja materjalidega tutvumine ja analüüsimine, samuti kliendiga kohtumine ja tõendite kogumine on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Kohus asus vastuolulisele seisukohale, märkides esmalt, et kohus ei sea kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h hagejaga võimaliku kompromissi arutamine ja kompromissiettepaneku koostamine, kuid seejärel leidis üllatavalt, et kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Hagimenetluses määravad pooled ise menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise. Kohus on poolte kompromissile jõudmist kohustatud soosima. Antud juhul on maakohus sedastanud, et kompromissi kaalumine on olnud kostja enda vaba tahe, mille osas menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.
18. Vähemtähtsaks ei saa pidada, et kohus nõudis kostjalt hagile vastamist ja väidete tõendamist, kuid asus määruses seisukohale, et need toimingud ei ole olnud vajalikud. Kahtlemata on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tööaeg seoses apellatsioonkaebusele vastamise ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisega.
19. Maakohus ületas selgelt diskretsioonipiire, kui määras kostja menetluskulud kindlaks üksnes 4 tunni ulatuses. Vaidlus läbis kaks kohtuastet ning kestis üle pooleteise aasta. Kostja ei nõustu, et elatise asjas peaksid pooled suutma ennast ise esindada. Hagimenetlus on võistlev menetlus ning hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Kuna kostjal puuduvad erialateadmised, sh mistahes varasem kokkupuude kohtumenetlusega, siis ei suutnud ta ilma esindajata oma õigusi kaitsta. Kostja mõistaks kohtu põhistust, kui tegemist oleks menetluskulude kindlaksmääramisega seadusjärgse miinimumelatise nõude lahendamisel (s.o blanketne nõue ilma tõenditeta). Esitatud hagiavaldus oli põhjalik ning sellele oli lisatud 30 tõendit. Selline hagiavaldus vajas põhjalikku ja õigusteadmistel ning varasemal kohtupraktikal baseeruvat vastust. Sel eesmärgil kostja lepingulist esindajat kasutaski. Ainuüksi see, et tegemist oli elatise vaidlusega, ei tähenda, et kostja menetluskulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud.
20. Poolte sissetulekud ei olnud selles vaidluses olulised, kuivõrd mõlemad hageja vanemad on kõrgepalgalised töötajad, kes teenivad enam-vähem võrdset sissetulekut. Hageja ema väide, et ta kulutas kohtuvaidlusele kõik oma säästud ning seeläbi on nüüd kostja ülalpidamine piiratud, ei ole asjakohane. Kohus ei ole arvesse võtnud vaidluse tegelikke asjaolusid ega lapse ema enda süüd menetluskulude tekkes ja suuruses. Kohus ei ole arvestanud kostja menetluskulude tegelikku vajadust ja põhjendatust ega hinnanud esindajal kulunud aega toimingute kaupa. 3 2-20-12023 Menetluse edasine käik
21. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659, § 667 lg-le 2 tuginedes, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäeti 576 eurot ületavas ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hagejalt vastavas ulatuses välja mõistmata, ning saata asi selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
24. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole kumbki pool vaidlustanud osas, milles maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määras 576 euro ulatuses ja hagejalt kostja kasuks välja mõistis. Maakohtu määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 3–5 osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud (õigusabikulu) hagejalt välja mõistmata.
25. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust on vaja hinnata diskretsiooniõiguse alusel, peab esmane menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimuma tervikuna maakohtus (Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21).
26. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on vaidlustatud määruses oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust ning maakohtu diskretsioon ei ole jälgitav.
27. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab ringkonnakohtu hinnangul seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud menetluskulu komponentide põhjendatust ja vajalikkust ning võtab seisukoha avaldusele esitatud vastuväidete osas. Praegusel juhul on maakohus esitanud üldsõnalise seisukoha, millised kulud põhimõtteliselt võiksid hüvitamisele kuuluda. Ringkonnakohus möönab, et menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel ei pea tingimata analüüsima igat üksiktoimingut eraldi ja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust võib TsMS § 175 lg 1 järgi analüüsida ka tehtud toiminguid grupeeritult hinnates, kuid seda eeldusel, et analüüs on jälgitav ja järeldused kontrollitavad.
28. Maakohtu määrusest ei ole võimalik aru saada, miks kohus jõudis järeldusele, et kostja õigusabile kulunud 28,4 tunnist on põhjendatud ja vajalik kahes kohtuastmes kokku ainult 4 tundi. Maakohus on jätnud põhjendamata, milliseid konkreetseid kostja menetluskulude 4 2-20-12023 nimekirjades märgitud õigusabitoiminguid pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks ning millised menetlusdokumendid ja esindaja tegevused olid põhjendamatud. Maakohus märkis, et nõustub hageja vastuväidetega osaliselt, kuid sellest ei saa järeldada, milliste toimingutega kohus ei nõustunud. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramise otsustust sisuliselt põhjendanud, puudub ringkonnakohtul võimalus diskretsiooni kontrollimiseks.
29. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (kohtumine kliendiga, tõendite komplekteerimine jms), ei ole käsitatav vajaliku ajakuluna TsMS mõttes ja selle eest tasutut teiselt poolelt välja mõista ei saa. Kõiki toiminguid tuleb hinnata vastavalt asjaoludele. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei pruugi sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja vajadusel ka tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Samuti on kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne.
30. Kuivõrd praegusel juhul on jäetud hageja õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus TsMS § 175 lg 1 alusel maakohtu poolt sisuliselt analüüsimata, siis kitsendaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine esmakordselt ringkonnakohtus põhjendamatult menetlusosaliste õigust vaidlustada kulude hüvitamist. Seetõttu saadab ringkonnakohus vaidlustatud osas asja uueks lahendamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada määruses esinenud puudused, arvestusega, et otsustuse kujunemine oleks kohtulahendi peale kaebuse esitamisel kõrgema astme kohtu poolt kontrollitav. Lisaks tuleb maakohtul vastata ka hageja poolt kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetele.
31. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja vaidlustatud osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega ja seega ei saa määruse peale TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt määruskaebust esitada (vt Riigikohtu
32. mai
33. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p-d 11 ja 12). (allkirjastatud digitaalselt) 5