1-21-103/32

1-21-103 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-21-103 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kaja Hein Tõlk Ingrid Oja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Aleksandr Guralniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Guralnik (ik: 38808110237; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 14.03.
2. a, kaugkohtuistung Tallinna kohtumaja, koht RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Guralnik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. 1 avalik Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 01.03.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Guralniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.01.
4. a kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Guralnik süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva ja rahalise karistusega 1000 €. Karistuse kandmise algus oli 20.01.
5. a ja lõpp on 31.10.
6. a. Aleksandr Guralniku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Guralnik vanglas töötas, õppis
7. klassis, kuid eemaldati õppetööst, kuna ründas koolis kaasvangi, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
8. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma poolvennale kuuluvasse korterisse xxxx. Vabanemisjärgne kindel töökoht on olemas – A OÜ-s. Tallinna Vangla ei toeta Aleksandr Guralniku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Guralnik taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Reintop edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Aleksandr Guralniku ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Aleksandr Guralnik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Aleksandr Guralnikul on praegusel ajal 7 kehtivat kriminaalkaristust, korduvalt viibib vangistuses. Varasemalt on karistatud kehalise väärkohtlemise eest, millest ühel korral oli see toime pandud kaaskinnipeetava suhtes. Ühel korral on kriminaalkorras karistatud röövimise ning varasematest kuritegudes ülejäänud on vargused. Viimane toime pandud kuritegu on arvutikelmus. Vägivaldsus on vähenenud, kuna viimane kuritegu ei ole vägivaldne, kui varasemate vägivallakuritegudega tekitas kergemaid kehavigastusi. Kuritegude ühiseks soodusteguriks on alkoholi joobes kuritegude toimepanemine (v.a vanglas toime pandud kuritegu). Vägivaldsed kuriteod ei ole etteplaneeritud. Kuritegude toime panemise riskiteguriks on ka puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus. Vargused ja arvutikelmus toime pandud ettekavatsetult materiaalise kasu saamiseks. Kinnipeetav vangistuses töötas, õppis, kuni eemaldati õppetööst ja läbis sotsiaalprogrammi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
9. Asja materjalidest nähtub, et Aleksandr Guralnikule on väga tõsiseid probleeme tekitanud nii alkoholi kuid ka narkootikumide tarvitamine. Tunnistab ka ise, et alkoholi tarbimine on olnud tema jaoks kõige suurem probleem kuritegude sooritamisel, kuna muutub siis agressiivseks. Isikul on varasemalt diagnoositud Tallinna Vanglas alkoholisõltuvus ja enamik oma kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Vanglast vabanedes soovib ennast lasta alkoholi vastu kodeerida. Aleksandr Guralnik tunnistab, et peale viimast vangistust ja enne praegust (
10. a), tarvitas ta narkootikume (amfetamiini) umbes kuuel korral. Varasemalt on amfetamiini ka süstinud ning tarvitanud kanepit. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on tal diagnoositud sõltuvus. Kuriteod ei ole seotud narkootikumidega. Kui aga isik alustab uuesti narkootikumide tarvitamist, siis on risk uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks olemas. 2 KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Aleksandr Guralniku puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – nendeks saab lugeda vanglas töötamine ja sotsiaalprogrammi läbimine, kuid antud juhul ei ole nimetatud asjaolud ennetähtaegse vabastamise aluseks. Isik omab 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest saab kohus välja lugeda vaid üht, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglikohaselt käituma, kuidas on võimeline siis seda vabaduses tegema. Vabaduses on ta kindlustatud elu- ja töökohaga ning väikese arvu positiivselt toetavate lähedastega, kuid kindel elu- ja töökoht ja toetavad lähedased olid tal olemas ka enne vangistuse kandmisele asumist, kuid need ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. K-raha väljavõttest 22.02.
11. a seisuga on A. Guralnikul tasumata rahalisi nõudeid 14 053,89 € ja vabanemisfondi on 178,33 €. Isikul küll on olemas vabanemisjärgne kindel töökoht, kuid arvestades isiku senist ebaregulaarset sissetulekut ja töökäiku, on võlgnevuste tasumine pigem küsitav. A. Guralniku toimepandud viimane kuritegu – arvutikelmus ja vargused olid sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Aleksandr Guralnik on olnud korduvalt olnud kriminaalhooldusel, viimati kriminaalasjas nr 116-
12. Käitumiskontrollid pöörati täitmisele, kuna isik rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja tarvitas alkoholi. A. Guralniku igasugune kokkupuude alkoholiga soodustab aga kinnipeetava õigusvastast käitumist. Seetõttu ei ole kohus veendunud A. Guralniku õiguskuulekas käitumises ka käesoleval juhul, kus isik peaks taaskord alluma käitumiskontrollile. Vanglas olles on kinnipeetav aga eemal alkoholist ning sedasi kinnistub tal ka harjumus jätkata oma elu vabaduses sõltuvusaineteta, maandades nii riske uute süütegude toimepanemisel. Kinnipeetaval on ärakandmata veel üle 7 kuu vangistust, mis annab Aleksandr Guralnikule veel võimaluse tegeleda vanglas oma mõttemallide muutmisega, mis puudutab tema poolt sõltuvusainete tarvitamist. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta Aleksandr Guralnik tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Andmeid kogumis hinnates on kohus arvamusel, et A. Guralnik varasemast elukäigust tulenev risk, mis väljendub uute kuritegude toimepanemise ohus, välistab isiku ennetähtaegse vabastamise praegusel ajal. Aleksandr Guralniku tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ei toeta ka prokurör ega vangla. Kokkuvõtvalt saab nentida, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elu- ja töökoht ja lähedase toetus vabaduses ning resotsialiseeriv tegevus vanglas üles sooritatud kuritegude rohkust ja distsiplinaarrikkumisi vangistuse ajal, samuti ohtu, mida võib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonnale kujutada ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
13. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3