Obsah (20)

§ 253§ 333§ 5§ 331§ 405§ 231§ 436§ 367§ 376§ 136§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 174§ 477§ 486§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2021.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-139653 Tsiviilasi Osaühingu Akti

§ 253

. Kohus on teadlik kostja esitatud kajast ning andis hagejale võimaluse oma seisukoha avaldamiseks. Kohus ei ole menetluse käigus kostjale andnud võimalust oma seisukoha avaldamiseks hageja seisukoha kohta. Seega ei ole kostjal olnud võimalik juhtida hageja tähelepanu puudulike tõendite kohta. Kostja juhtis hageja tähelepanu antud asjaolule kompromissi ettepanekut tehes, millele hageja ei vastanud. Kostja näeb, et eelpool viidatud asjaolud on antud menetluse alusdokumendi/nõude õigsuse tuvastamisel tähtsad. Seega peab kostja vajalikuks vastuväite esitamist kohtu tegevuse kohta. Kostja näeb ohtu, kui antud tõendite esitamise olulisus ja kohustus ei saa menetluse käigus käsitletud, võib see mõjutada kohtuotsuse langetamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja 5 vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja on kohtule ette heitnud, et kohus ei võimaldanud kostjal esitada täiendavat seisukohta selleks, et kostja saaks juhtida hageja tähelepanu puudulike tõendite kohta. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et 05.11.2020 kohtule esitatud kajas on kostja esile toonud, et tõendatud ei ole omavoliline tarbimine, mõõdikute rikkumine ega ka mistahes muu selline asjaolu. Samuti on kostja ise esile toonud, et kostja juhtis hageja tähelepanu antud asjaolule ka kompromissi ettepanekut tehes. Seega on kostja juba esitanud menetluses vastuväited, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja esitas oma täiendavad seisukohad 02.12.2020 esitatud kajas, mis kostjale on avalikus e-toimikus nähtavaks tehtud 03.12.

1. Kohus selgitab, et hageja määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 10.02.2021 kohtunõudes selgitas kohus pooltele muuhulgas õiguslikku ja menetluslikku olukorda. Kohus leidis kohtunõudes, et pooled on käesolevaks hetkeks juba esitanud kõik oma põhilised väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid. Kohus lõpetas asjas eelmenetluse 10.02.
2. Mis puudutab tunnistajate ülekuulamist, siis selles osas selgitab kohus, et tunnistajate ülekuulamiseks tuleb kohtule esitada vastav taotlus. Kostja vastuväitest ei selgu, kas kostja taotleb tunnistajate ülekuulamist või on kostja seisukohal, et tal on õigus taotleda tunnistajate ülekuulamist. Kostjal oli vastava taotluse esitamiseks piisavalt aega (10.12.2020 kuni 10.02.2021). Lisaks peab tunnistajate ülekuulamise taotlusest nähtuma, keda nimeliselt tunnistajatena soovitakse üle kuulata, millise konkreetse asjaolu tõendamiseks tõendama kohustatud pool tunnistajat üle kuulata soovib. Vastavaid asjaolusid kostja esile toonud ei ole. Samuti märgib kohus, et 17.02.2021 teatas kostja kohtule, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus märgib, et asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu kohtu menetluslike otsustustega või need otsustused ei ole menetlusosalisele meelepärased, ei anna alust vastuväite rahuldamiseks. Kohus on menetlusosaliste suhtes olnud erapooletu ja objektiivne. Kohus on menetluse juhtimisel ja kohtunõuete tegemisel lähtunud menetlusseaduses ja perekonnaseaduses sätestatud normidest ja arvestanud menetlusosaliste poolt kohtule esitatud seisukohtadega. Kohus jätab kostja vastuväite Harju Maakohtu tegevusele rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata kostja 13.04.2021 menetlusdokumendis esitatud taotlused tõendite kogumiseks. Kohus lõpetas käesolevas tsiviilasjas eelmenetluse 10.02.
3. 06.04.2021 määrusega teatas kohus, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks 21.04.
4. Kohus leiab, et tegemist on uute taotluste esitamisega olukorras, kus kohus on pooltele määranud lõplike seisukohtade esitamise aja ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus selgitab, et kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Pärast lõpptähtaja möödumist peab kohus nö minema otsust tegema ning poolte hilinemisega esitatud avaldused tuleks

§ 331lg 1 järgi eelduslikult tagasi lükata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 787). Lisaks ei ole kostja piisavalt selgitanud, miks tal ei olnud võimalik taotluseid varem esitada. 8. Kohus leiab, et

§ 405

lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4000 eurole.

1. Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud.
2. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Eesti Energia AS ja kostja sõlmisid 17.10.2012 võrgu- ja elektrilepingu tarbimiskohale Xxxx, millega Eesti Energia AS kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust. Elektrilepingu osa kaotas kehtivuse alates 31.12.2012 ning 6 kostjal oli sellest tulenevalt võimalik sõlmida Eesti Energiaga uus elektrimüügi leping. Kostja uut lepingut ei sõlminud. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

12.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004). 13. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1798,27 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 478,70 eurot ning

§ 367

alusel jätkuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamisest 27.08.2020 kuni põhinõude (1798,27 eurot) täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Energia AS ja kostja 17.10.2012 võrgu- ja elektrilepingu tarbimiskohale Xxxx, millega Eesti Energia AS kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust. Elektrilepingu osa kaotas kehtivuse alates 31.12.2012 ning kostjal oli sellest tulenevalt võimalik sõlmida Eesti Energiaga uus elektrimüügi leping. Kostja uut lepingut ei sõlminud. 29.03.2017 teostas hageja esindaja kontrolli tarbimiskohale Xxxx ning tuvastas tarbimise mõõtmata ahelas. Arvesti näitas koormuse kontrollimisel L1-0A, L2-2A ja L3-1A, kuid samal ajal õues asuvas liitumiskilbis kostja klemmidel (koht, kust kaablid suunduvad kostja elamus olevasse arvestisse) fikseeriti koormused: L1-13,28A, L2-5,25A ja L3-5,87A. Seega ei läbinud kogu kostja poolt tarbitud elektrienergia arvestit. Eesti Energia esitas mõõtmata ahelas tarbitud elektri eest kostjale arve nr 346932669471 summas 1798,27 eurot, tasumistähtajaga 04.05.

1. Eesti Energia AS on loovutanud 03.01.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub hageja nõuded jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt sai kostja 20.04.2017 Eesti Energialt arve nr
3. Antud arve ei ole esitatud tegelikult mõõdetud tarbimise alusel. Kõnealuseks elektrienergia tarbimise perioodiks on võrguteenuse puhul toodud periood 29.03.2016-29.03.2017 ning elektrienergia puhul periood 01.02.2017-01.02.
4. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ja mis alusel on määratud arvestuse aluseks selline periood, kuna selle perioodi arved on tasutud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud Xxxx toimunud omavolilist elektrienergia tarbimist.
5. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas 29.03.2017 kostja omavoliline elektrienergia tarbimine aadressil Xxxx on tõendatud või mitte. Samuti vaidlevad pooled arve aluseks oleva perioodi üle.
6. Esmalt on kostja esile toonud, et kostjal puudub teave, et Eesti Energia AS on loovutanud 03.01.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja ei ole saanud OÜ-lt Aktiva Finants nõude loovutamise teatist ega volikirja, et Julianus Inkasso teeb AS Eesti Energia nõude väljanõudmise tööd ega ka Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finants OÜ vahel sõlmitud lepingut. AS Eesti Energia ei ole kostjat nõude loovutamisest teavitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu
9. jaanuari
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu
11. juuni
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). 7 VÕS § 170 esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kinnitas hageja 02.12.2020 menetlusdokumendis, et nõue kostja vastu on loovutatud Osaühingule Aktiva Finants 03.01.
13. Eeltoodu tõendamiseks esitas hageja nõude loovutamise lepingu koos allkirjalehega ja väljavõtte nimekirjast kostja suhtes, kus on teiste loovutatud nõuete suhtes konfidentsiaalne info peidetud. Lisaks on kohtule 26.08.2020 esitatud ka 07.10.2019 volikiri, milles nähtub, et Osaühing Aktiva Finants volitab Julianus Inkasso OÜ-d ja selle juriste esindama Osaühingut Aktiva Finants. Eeltoodud volikiri kehtis kuni 31.12.
14. 10.12.2020 esitati kohtule 28.04.2020 volikiri, millest nähtub, et Osaühing Aktiva Finants volitab Julianus Inkasso OÜ-d ja selle juriste esindama Osaühingut Aktiva Finants. Volikiri kehtib kuni 31.04.
15. Seega on tõendamist leidnud, et Eesti Energia AS on loovutanud oma nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants. Samuti on tõendamist leidnud, et Julianus Inkasso OÜ-l on õigus esindada Osaühingut Aktiva Finants. Lisaks on kostja märkinud, et Eesti Energia AS oleks võinud juba 2017 antud asjas hagi kohtule esitada. Selle asemel volitas Eesti Energia AS 2019 seda tegema firma, kus töötajaid ei ole, kes midagi ise ei tee, vaid volitab omakorda järgmist firmat kõike seda tegema. Tegemist on põhjendamatu segaduse külvamisega, mis on pahatahtlik kostja suhtes. Kohus märgib, et hagiavalduse esitamine ei ole üldjuhul vastuolus hea usu põhimõttega, kui hagi esitatakse seaduses sätestatud aegumistähtaegu järgides ning kahju ei suurene selle tekkimisest kuni hagi esitamiseni (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.2006 lahend nr 3-2-1-100-06, p 15). Kostja ei ole esile toonud selliseid erilisi asjaolusid, mis lubaks arvata, et hageja on oma nõudeõigust kuritarvitanud, st kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks kostjal õigustatult arvata, et hageja tema vastu nõuet ei esitagi.
16. Kohus selgitab pooltele, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse määramist reguleerib „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (edaspidi kord). Lisaks eeltoodule kohaldub käesoleva vaidluse lahendamisel elektrituruseadus (ELTS), mis reguleerib mh elektrienergia edastamist, müüki ja elektrisüsteemi tehnilist juhtimist. ELTS § 12 lg 1 kohaselt elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik on tarbija. Sama paragrahvi lg 1 1 kohaselt tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega, on kodutarbija. ELTS § 67 lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine). ELTS § 68 lg 1 p 3 kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Hageja on esile toonud, et Elektrilevi OÜ esindaja on kontrolli käigus 29.03.2017 tuvastanud tarbimiskohal Xxxx mõõtmata ahelas tarbimise. Kontrolli käigus mõõdeti liitumiskilbist koormused, elektrienergiaga varustamist tarbimiskohal ei katkestatud ning paigaldati uus arvesti liitumiskilpi. 8 Elektrilevi OÜ poolt nimetatud müüja Eesti Energia AS Üldteenuse tüüptingimuste punkti 3.1 kohaselt arvestab Eesti Energia AS üldteenuse tasu võrguettevõtja poolt mõõdetud elektrienergia tarbimiskoguste alusel. Tüüptingimuste punkti 4.1 kohaselt maksab tarbija müüjale elektrienergia tarbimise eest esitatud arvete alusel. Hageja on selgitanud, et arvete esitamise aluseks on mõõteandmed ja muud võrguettevõtja koostatud mõõteandmeid sisaldavad andmestikud ja dokumendid. Kostja on tüüptingimuste osas viidanud VÕS § 42 lõikele 1, VÕS § 42 lg 3 punktidele 5, 11 ja
17. Hageja on seisukohal, et kostja poolt viidatud võlaõigusseadusest tulenevad sätted ei ole käesolevas asjas relevantsed. Kohus märgib, et kostja ei ole esile toonud, millised konkreetsed tüüptingimused on tema hinnangul tühised ja kuidas need kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Korra § 2 lg 2 kohaselt juhul, kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja juuresolekul. 29.03.2017 koostati akt nr 178976 tunnistaja A. Velkovi juuresolekul. ELTS § 68 lg 2 kohaselt hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud Eesti Energia AS-ile tarbitud teenuste eest kõik arved. Hageja on eeltoodu osas selgitanud, et arvestuse koostamisel ei ole arvesse võetud kostja poolt tasutud arveid põhjusel, et mõõtmata ahela kaudu tarbitud elektrienergia kogused ei läbinud kogu ulatuses arvestit, kuna arvesti näitas koormuse kontrollimisel L1-0A, L2-2A ja L3-1A, kuid samal ajal õues asuvas liitumiskilbis kostja klemmidel (koht, kust kaablid suunduvad kostja elamus olevasse arvestisse) fikseeritud järgmised koormused: L1-13,28A, L2-5,25A ja L3-5,87A. Tarbija kasutatud elektrienergia koguse kindlaksmääramine toimub mõõtmise teel, millest tulenevalt kostjale esitatud arve oli esitatud elektrienergia koguste eest, mis oli kostja poolt tarbitud, kuid mida arvesti ei lugenud. Seega ei ole kostjale esitatud arve puhul tegemist sanktsioonide rakendamisega, vaid tegemist on arvega tarbitud elektrienergia koguste eest, mille osas on hagejale tekkinud kahju. Korra § 4 lg 4 kohaselt arvestab ettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise aega lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani, kuid see aeg ei ole pikem kui üks aasta. Korra § 5 sätestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse määramise alused. Korra § 5 punkti 1 kohaselt määratakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumus käesoleva määruse §-s 4 sätestatud viisil arvestatud koguste kohta, millest on maha arvatud arvestusperioodi jooksul nõuetekohase mõõteseadmega mõõdetud elektrienergia kogus ja võrguteenuste maht. Hageja on 26.08.2020 esitanud elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsiooni, millest nähtub, et kostja poolt tasumisele kuuluv ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus oli 13 752 kWh summas 1798,32 eurot (sisaldab käibemaksu), sh elektrienergia üldteenus 551,47 eurot (tariifi kood EN1 veebr., periood 01.02.2017-01.02.2017, lisandub käibemaks), võrguteenuse põhitariif (V1) 742,63 eurot (periood 29.03.2017-29.03.2017, lisandub käibemaks), taastuvenergia tasu 143,03 eurot (periood 29.03.2017-29.03.2017, lisandub käibemaks) ja elektriaktsiis 61,47 eurot (periood 29.03.2017-29.03.2017, lisandub käibemaks). Antud juhul on kostjale esitatud tasumiseks arve nr 346932669471 summas 1798,27 eurot, mille elektrienergia koguse kindlaksmääramine on toimunud mõõtmise teel. Arve on esitatud korra § 4 lg 4 kohaselt tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest arvestatult elektrienergia koguste eest, mis olid kostja poolt tarbitud, kuid mida arvesti ei lugenud. Kuivõrd viimasest kontrollist oli möödunud enam kui 1 aasta, siis arvestusperiood 12 kuud on seadusega lubatud. 9
18. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-ist
19. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
20. Kohustuse täitmise nõude esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest ka vastutama. Samas on Riigikohus leidnud, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida (vt RKTKo 3-2-1-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Raha maksmise kohustusele ei ole seaduses ette nähtud reservatsioone, st selle kohustuse täitmist saab põhimõtteliselt alati nõuda (vt RKTKo 3-2-1-50-06, p 15). Seega on kostjal tarbitud elektrienergia ja osutatud võrguteenuse tasumise kohustus summas 1798,27 eurot.
21. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude suuruseks on 50 eurot. Nõude alusena on hageja tuginenud VÕS § 1132 lõikele
22. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 punkti 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2471,37 eurot. Hageja sissenõudekulude suurus on kujunenud järgmiselt:
23. tasulise kirja saatmine 25 eurot,
24. tasulise kirja saatmine 5 eurot,
25. tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohtule on esitatud kostjale adresseeritud 24.01.2019 võlateatis, 01.02.2019 hagihoiatus ja 12.04.2019 pretensioon. Hageja poolt lisatud võlateatis, hagihoiatus ega pretensioon ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Teatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirjade maksumuse ja muude kulude 50 eurot osas hagi rahuldamata.
26. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja ka viivise alates 27.08.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Viivise maksmise kohustuse tekkimine on arve tasumise kohustuse rikkumise tagajärjeks. Kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub kostja viivitusse, mille tagajärjel on hagejal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise 10 määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus selgitab lisaks, et viivist arvestatakse arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega algab viivise arvestamine sõltumata tegelikust nõude esitamisest, oluline on vaid kohustuse sissenõutavus. Viivisenõude eeldus ei ole seega näiteks täiendava tähtaja andmine maksmiseks, hagi esitamine, nõudest teatamine vms. Kohus on eelnevalt tuvastanud viivisenõude eelduseks oleva arve tasumise kohustuse rikkumise ja nõude sissenõutavaks muutmise. Kostja jäi viivitusse arvest nr 346932669471 tuleneva võlgnevuse 1798,27 eurot tasumisega alates 05.05.2017 summas 478,70 eurot (periood 05.05.2017-26.08.2020, viivisemäär 0,022 % päevas, viivituses oldud päevad 1210). Viivise arvestus jookseb edasi alates 27.08.2020 seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel) põhinõudelt 1798,27 eurot

§ 367alusel kuni täitmiseni.

22. Mis puudutab kostja vastuväiteid seoses samas tsiviilasjas läbiviidud maksekäsu kiirmenetlusega, siis selles osas selgitab kohus, et maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud 10.08.2020 ning samal kuupäeval anti asi üle maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Käesolev menetlusetapp (so hagimenetlus) põhineb 26.08.2020 esitatud hagiavaldusel ning hagis esitatud nõuetel. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida maksekäsu kiirmenetlust, mis on lõppenud. Hageja õigus põhi- ja kõrvalnõudeid suurendada, vähendada, laiendada või kitsendada tuleneb

§ 376lg-st 4.

Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga seonduvalt on hageja selgitanud, et tulenevalt asjaolust, et hageja esitab maksekäsu kiirmenetluse algatamise avaldusi suuremas mahus korraga, siis selle tõttu ja tehnilistel põhjustel kajastub avaldusel see riigilõivu summa, mille hageja (avaldaja) tasus kogu esitatud avalduste ees. 23. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1798,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 478,70 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 27.08.2020 kuni põhinõude 1798,27 eurot kohase täitmiseni (edasiulatuva viivise suuruseks kujuneb 144,40 eurot, periood 27.08.2020-27.08.2021, määr 0,022 % päevas, viivituses oldud päevade arv 365). Hageja nõue jääb rahuldamata summas 50 eurot. 24.

§ 136

lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 28.08.2020 hagi menetlusse võtmise määruses märkis kohus hagihinnaks 2470,83 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevust 1798,27 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 478,70 eurot ning viivist ühe aasta eest alates 27.08.2020 seadusjärgses määras (144,40 eurot). Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 2471,37 eurot (1798,27 + 50 + 478,70 + 144,40). Menetluskulude jaotus 25.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 26.

§ 163

lg 1 järgi võib kohus hagi osalisel rahuldamisel muu hulgas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista 2471,37 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja 2421,37 eurot. Seega rahuldas 11 kohus hagi 98 % ulatuses ning jättis 2 % ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja menetluskuludest 98 % kostja kanda ja 2 % kostja menetluskuludest hageja kanda. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega 26.08.

1. 06.04.2021 määrusega teatas kohus, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule menetluskulude nimekirjad hiljemalt 13.04.
2. Nimetatud kuupäevaks hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja on kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega kohtus menetluskulusid kokku 670 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), sh õigusabikulud 420 eurot ja riigilõiv 250 eurot. Hageja lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine- kestus 0,5 h; - hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule- kestus 3 h. Kokku 3,5 tundi.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik 0,5 tunni ulatuses. Mis puudutab hagiavalduse koostamist, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 26.08.2020 hagiavalduse pikkusega 5 lehekülge (põhjendav osa ca 3 lehekülge). Hagile oli lisatud 8 tõendit. Hageja hagiavalduse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 3,5 tunni (0,5 + 3) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, 12 kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas kohtule, et hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 101,66 eurot ja hagiavalduse esitamisel summas 148,34 eurot, kokku summas 250 eurot. Kuna riigilõivu tasumine maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks kohtus 600 eurot (3,5 h x 100 eurot/h + 250). Kohus on käesolevas otsuses määranud, et hageja menetluskuludest 98 % jäävad kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 588 eurot (600 eurot x 0,98). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 82 eurot (670 – 588). 28.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

29. 13.04.2021 esitas kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 497,64 eurot. Kostja esindas ennast ise. Õiguskirjanduses on selgitatud, et menetluskulud kuuluvad hüvitamisele vaid juhul, kui lepinguline esindaja on menetluses osalenud. Hüvitatavad ei ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud, mh eelkõige kohtueelsete läbirääkimiste või õigusliku analüüsi läbiviimisel kantud kulud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 842-843). Eeltoodust tuleneb, et menetluskulud kuuluvad hüvitamisele juhul, kui lepinguline esindaja on menetluses osalenud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta esindas ennast kohtumenetluses ise. Kohus on käesolevas otsuses määranud, et kostja menetluskuludest 2 % jäävad hageja kanda. Kohus jätab rahuldamata kostja avalduse menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks summas 9,95 eurot (497,64 x 0,02). 30.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 13 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik Tallinna ringkonnakohtu 23.12.2021 kohtuotsusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.04.2021 kohtuotsuse põhjendusi. 14