Obsah (7)

§ 162§ 657§ 651§ 436§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number

§ 162

lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda, mõistes kostjatelt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot. Õigusabikulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud valede kostjate vastu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Kostjad on selgitanud, et hagi tuleks esitada korteriühistu, mitte revisjonikomisjoni liikmete vastu. Maakohus on eeltoodu jätnud tähelepanuta. Maakohus on jätnud kohaldamata ka asjakohase materiaalõiguse, s.o TsÜS § 31 lg 1 ja 3, hagi esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 34 lg 1 ja 2 ning § 36 lg
2. Revisjonikomisjoni õigusliku seisundi sätestasid hagi esitamise ajal korteriühistu põhikirja punktid 7.1-7.11, määratledes revisjonikomisjoni staatuseks „kontrollorgan“. Kostjad on korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed ja revisjonikomisjon on korteriühistu kui juriidilise isiku organ. Puudub ka vaidlus, et revisjonikomisjon teostas seaduslikul, põhikirjast tuleneval alusel ning korteriühistu üldkoosolekul saadud ülesande alusel järelevalvet ning tema tegevus ja vaidlustatud järeldused puudutavad organi ametitegevust. Revisjonikomisjoni koostatav kollegiaalne akt on käsitletav kontrollorgani otsusena. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kostjad kui organi liikmed ei saa korteriühistu eest vastutada. Organi liikme vastutust reguleerib erinormina MTÜS § 32, mille kohaselt vastutavad organi liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Seega, kui eeldada, et korteriühistu revisjonikomisjon on rikkunud kohustusi, vastutab ta korteriühistu ees ning kolmas isik saab nõudeid esitada korteriühistu vastu. Kui ta hiljem ei saa oma nõudeid rahuldada, tekib tal õigus pöörduda nõudega organi liikmete vastu, kuid ka siis saab hüvitist nõuda korteriühistu kasuks. VÕS § 1047 lg 2 kohaldamiseks tuleb eristada, kes on avaldaja. Antud juhul on selleks korteriühistu organ. Revisjonikomisjoni akt avaldati korteriühistu liikmetele, kes olid vastava organi valinud ja ülesande püstitanud. 8 Maakohus jättis hindamata, kas revisjonikomisjoni järeldused on käsitletavad faktiväidetena või väärtushinnangutena. Samuti rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, jättes tõendid hindamata ning enda järeldused põhjendamata. Revisjonikomisjon on vaidlusaluse akti vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 7.9 esitanud arvamuse avaldamiseks juhatusele. Hageja kinnitas eeltoodud asjaolu ka vande all. Arvamuse mitte laekumisel avaldati akt kahe nädala pärast korteriühistu liikmetele teadmiseks. Seega oli juhtorganil võimalus esitada oma arvamus, milline oleks lisatud aktile. Kostjad on esitanud dokumentatsiooni, mille alusel on vastavad järeldused tehtud. Sellega on väited tõendatud. Maakohus jättis tõendid tähelepanuta ja sellest tulenevalt on hagi rahuldatud põhjendamatult. Ka väljamõistetud kahjuhüvitis on täielikult põhjendamatu. Asjaolu, et andmete levitamisega on põhjustatud negatiivset suhtumist hagejasse, ei ole tõendatud. Ühistu juhatuse liige peab olema valmis kriitikaks ja liikmete suure arvu puhul ka erinevateks seisukohtadeks.
3. Hageja (vastustaja) palub jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Hagi ei ole esitatud ebaõigete kostjate vastu. Juriidiline isik kui õiguslik konstruktsioon ei suuda enda tahet väljendada, mistõttu võimaldab seadus juriidilisel isikul väljendada enda tahet füüsilise isiku kaudu ning TsÜS § 31 lg 5 kohaselt toimub äriühingu tahte realiseerimine äriühingu juhtorgani kaudu. Ebaõiged andmed on avaldatud kostjate, mitte korteriühistu esindusõigust omava isiku poolt. Seega tuleb kostjad lugeda andmete avaldajaks ja kostjate õigusvastast tegu ei ole võimalik omistada korteriühistule. Kostjad on alles ringkonnakohtu menetluses, s.o hilinemisega viidanud, et revisjonikomisjoni akti puhul tuleb eristada, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega. Maakohus eeltoodut otsuses ei käsitlenud, kuna sellist vastuväidet ei olnud varem esitatud. Ka väide, et kostjad esitasid revisjonikomisjoni akti arvamuse avaldamiseks korteriühistu juhatusele, esitati esmakordselt ringkonnakohtu menetluses. Väide on asjakohatu ja tõendamata ning see asjaolu ei oma ka tähtsust, kuivõrd ebaõigete andmete avaldamist ei õigusta sellest hageja eelnev informeerimine. Hüvitisena 900 euro väljamõistmine on põhjendatud. Kostjad avaldasid õigusvastaselt väiteid, millega põhjustasid hagejale olulisi ebamugavusi ja negatiivseid muudatusi hageja suhetes kortermaja elanikega. Kostjate eesmärk oli kõrvaldada hageja laimamise kaudu juhatusest. Hageja maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustada. Hageja tunneb igapäevaselt teiste elanikega kohtudes andmete levitamisest põhjustatud negatiivset suhtumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Kostjate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 7. Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

Hagi on esitatud

1. augustil
2. Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus selles, et hageja oli kuni
3. jaanuarini 2014 korteriühistu XXXXXXX Narvas juhatuse liige. Hageja juhatuse liikmeks oleku ajal koostasid kostjad korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetena akti, mille panid korteriühistu korterite postkastidesse. Aktis esitasid kostjad hageja ja tema tegevuse 9 kohta korteriühistu esimehena väiteid, mida hageja pidas tegelikkusele mittevastavaks ja tema au ning mainet kahjustavaks.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kõik hagis kostjale etteheidetavad väited revisjonikomisjoni
5. novembri 2013 aktis on seotud hageja poolt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste täitmisega. Akti kohaselt kontrollisid kostjad revisjonikomisjoni liikmetena korteriühistu tegevust 2012-2013 aastal (I kd lk 11) ja akt edastati korteriühistu liikmetele postkasti panekuga. Maakohtu otsus hagi rahuldada ei vasta

§ 436lg-s 1 sätestatud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele.

Maakohus on jätnud seejuures kontrollimata, kas revisjonikomisjoni aktis esitatud väiteid hageja kui korteriühistu juhatuse liikme ja esimehe kohta saab pidada VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p 25). Ringkonnakohus leiab, et avaldamiseks VÕS § 1047 alusel ei saa pidada korteriühistu liikmetele korteriühistu tegevuse kohta dokumentide (sh revisjonikomisjoni akti) edastamist, sh postkasti panekuga. Korteriühistu liikmed ei ole korteriühistu tegevuse ja juhtimisega seotud asjades kõrvalised, st kolmandad isikud. Seega ei saa revisjonikomisjoni akti edastamist käsitleda andmete avalikustamisena avalikkusele. Revisjonikomisjoni koostatud akti saab käsitleda korteriühistu organi otsusena, mida hageja oleks saanud vaidlustada korteriühistu üldkoosolekul.

1. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, st käesoleval juhul korteriühistu tegevuseks. Kostjad on apellatsioonkaebuses põhjendatult viidanud asjakohastele korteriühistu seaduse ja mittetulundusühingute seaduse sätetele, mis reguleerisid vaidlusalusel ajal korteriühistu organite tegevust. Korteriühistu seaduse (KÜS) (kehtis kuni
2. jaanuarini 2018) § 1 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 34 ja § 36 kohaselt teostab järelevalvet korteriühistu juhatuse üle üldkoosolek, kes võib määrata selleks revisjoni. Revidendid koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule (MTÜS § 34 lg 3). Seega on revisjonikomisjoni aktiga tutvumise õigus korteriühistu liikmete seadusest tulenev õigus. Ka korteriühistu XXXXXXX Narva põhikirjaga on reguleeritud ühistu tegevuse kontrollimine (põhikiri I kd lk 66). Põhikirja p 7.1 kohaselt on ühistu kontrollorgan revisjonikomisjon. Põhikirja p
3. 4 kohaselt viib revisjonikomisjon pärast majandusaasta lõppu läbi ühistu majandustegevuse revideerimise, koostab revideerimisaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Seega sai hageja esitada kõik oma vastuväited revideerimisaruandele korteriühistu põhikirjas sätestatud korras, sh üldkoosolekule. Organi liikme vastutust reguleerib erinormina MTÜS § 32, kuid sellistel asjaoludel ei ole hageja hagi esitanud.
4. Kuna tegemist ei ole andmete avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõistes, siis ei laiene sellele olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse ka siis, kui revisjonikomisjoni akt sisaldas ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta. Kuna hagi jääb rahuldamata seetõttu, et kostjate tegevust ei saa käsitleda andmete avaldamisena, ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muudele väidetele, sh väidetele tõendite hindamise kohta maakohtu poolt. Hageja vastuväited apellatsioonkaebusele ei anna alust jätta apellatsioonkaebust rahuldamata ja maakohtu otsust muutmata. Vastuses apellatsioonkaebusele ei ole hageja esitanud sisulisi vastuväiteid kostjate seisukohale, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. 10 Hageja nõudeks on mh ka ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate panemine kõigi XXXXXXX Narvas asuva elamu korteriomanike postkastidesse. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja, et korteriomanikud võivad olla võrreldes
5. aastaga muutunud. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja peab kostjate tegevust andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses ja ei seosta seda kostjate tegevusega revisjonikomisjoni liikmetena, puudub alus kohustada kohtulahendiga kostjaid ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate panemiseks nende isikute postkastidesse, kes revisjonikomisjoni akti
6. aastal ei saanud, sest nad ei olnud sel ajal korteriühistu liikmed/korteriomanikud.
7. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb maakohtu otsust muuta ka menetluskulude jaotuse osas (

§ 173

lg 3) ning jätta kooskõlas

§ 162lg-ga 1 menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.

Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega jääb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 11 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks