VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-4361 12. mai 2022, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised j

§ 633

lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-22-4361 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1.K B on 24.03.2022 esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse tema ja V lahutamiseks. B abielu Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on abielu registreeritud 16.03.2016 J notari poolt. Abielu lahutamise põhjuseks viitab hageja arusaamatusele perekonnas, abikaasade halbadele suhetele umbes kuue kuu jooksul. Kostja loobub abielu lahutamast perekonnaseisuosakonnas.

1. 29.03.
2. a määrusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse. 3.Kostja ei esitanud vastuse hagiavaldusele. POOLTE ÄRAKUULAMINE Kohus kuulas pooled ära 05.05.2022 kohtuistungil (tl 16-18). Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi, taotles lahutada abielu. Hageja seletas, et abikaasa pettis teda teise naisega
3. a detsembris, ise rääkis sellest, näitas fotod ja videod. Hageja jaoks on see vastuvõetamatu, ta proovis andestada, aga ei saanud. Pooled proovisid taastada suhteid, aga see ei tulnud välja. Poolte abielu oli sõlmitud
4. a-l vanglas, kus tol ajal viibisid mõlemad abikaasad. Hageja vabanes kinnipidamiskohast varem ja käis abikaasa juures pikaajalistel kokkusaamistel, tõi talle pakke, saatis raha, kuigi hageja palk oli väga väike. Abikaasa ei hinnanud kõiki hageja pingutusi, mida ta abikaasa jaoks oli teinud. Kostja isegi praegu huligaanitses, nädal aega tagasi lõhkus akent joobeseisundis. Pärast kostja vanglast vabanemist elasid pooled vabaduses koos umbes aasta jooksul, kuid pool aastat sellest olid pooltel halvad suhted. Hageja andestas abikaasale korduvat füüsilist vägivalda, solvamist, joomingud, tülitsemist, kuid petmist kunagi ei andesta, ei suuda, kuna kostja pettis teda, alandas, reetis usaldust, see oli „viimane tilk“. Pooltel ühiseid lapsi ei ole, hagejal on 15aastane tütar, kes kostja käitumise tõttu kartis teda ja lahkus kodunt. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, ta ei taha enam kostjaga elada. Kostja küsimusele vastas hageja, et ei armasta kostjat. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus ja palus anda pooltele nii pikka kui võimalik lepitamisaega. Kostja arvab, et abielu on võimalik säilitada. Pooled kohtuvad sageli, ööbivad koos. Pooltel ei ole niivõrd halvad suhted, nagu hageja esitab kohtule. Kostja väitel mingit petmist polnud, oli suudlemine tüdrukuga. Kostja ise rääkis sellest hagejale kuna soovis olla temaga aus. Kostja sõnutsi kõik, mis ütles hageja, on tema fantaasiad, selle eest saab talle trahvi määrata. See, et kostja tülitses, on vale, ta töötas ja tal ei ole selleks aega. Kohus jättis kostja taotluse leppimisaega esitamiseks rahuldamata, kuna leidis, et seoses sellega, et hageja on kategooriliselt leppimisaja andmise vastu, ei anna leppimisaeg soovitud tulemust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks (tl 7), et poolte abielu on sõlmitud 16.03.2016 J notari T J poolt. PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes abikaasa vastu. Hagiavalduses ja 05.05.2022 kohtuistungil hageja esitatud väidete kohaselt on poolte suhted lõppenud ja hageja on seisukohal, et pöördumatult. Hageja soovib abielu lahutamist ja ei ole kategooriliselt lepitamisajaga nõus. Hageja seletas, et kostja pärast vanglast vabanemist tülitses, kasutas tema suhtes vägivalda, jõi, kuid viimaseks tilgaks oli truuduse murdmine, mida hageja andestada ei suuda eriti arvestades seda, mida hageja tegi oma abikaasa jaoks, kui ta viibis vanglas. Pooled püüdsid taastada suhteid, kuid see ei õnnestunud. Kostja ei eitanud suhteid teise naisega, kuid leiab et ühest suudlusest probleemi ei ole. Kostja ise rääkis abikaasale sellest, et olla tema ees aus. Kohus tegi poolte seletustega kindlaks, et poolte abielulised suhted on ikka lõppenud. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Ka on hageja kinnitanud kohtule, et tal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. 3

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 4

§ 455

lg 2 järgi saadab kohus edasi jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 5