KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. mai 2022 Tsiviilasja number 2-21-18190 Tsiviilasi Serg

) § 132 lg 12 alusel, kuna tegemist on elatise nõudega. Avaldaja ei nõustunud töötasu arestimise aktis toodud töötasu arestimise ulatusega ning esitas kohtutäiturile kaebuse. Täiteasjas nr 095/2020/1204 on sundtäitmisel igakuise elatise 158 eurot 50 senti nõue ning selle suhtes kohaldub

§ 132

lg 2, mille kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetavakohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Täiteasjas nr 095/2020/1203 on sundtäitmisel elatise võla nõue ning selle puhul arvestatakse võlgnike teiste ülalpeetavatega. 2. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata leides, et töötasu arestimise aktid on kehtivad ja seaduslikud.

§ 132

lg 11 kohaselt võib juhul, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, arestida kuni pool

§ 132lg-s 1 nimetatud sissetulekust.

Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole

§ 132

lg-s 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Kuna teised ülalpeetavad ei ole esitanud ülalpidamise nõuet sundtäitmisena, on põhjendatud arestida kuni pool palga alammäära suurusest või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seoses sellega jääb ülejäänud ülalpeetavate ülalpidamiseks võlgnikul pool palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, võtmata arvesse enda ülalpidamist. Viru Maakohus arvestas

1. mai
2. a otsuse nr 2-18-8766 tegemisel võlgniku majandusliku olukorraga ja tema ülalpeetavate arvuga, tehes otsuse igakuise elatise suhtes 158 eurot 50 senti kuus. Avaldajalt väljamõistetud elatis on oluliselt alla alammäära. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles palus kohtutäituri
3. novembri
4. a otsus täiteasjades nr 095/2020/1203 ja nr 095/2020/1204 tühistada.
5. Kohtutäitur vaidles maakohtule esitatud kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Elatise nõuetes sissetuleku arestimist reguleerib

§ 132lg 11.

Kehtiv seadusandlus ei näe 2 elatise nõude täitmisel erisust olukorras, kui võlgnikul on lisaks kohtulahendiga väljamõistetud elatise saajale ka teised ülalpeetavad. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus jättis
2. detsembri
3. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus nõustus kohtutäitur
4. novembri
5. a otsuses toodud põhjendustega võlgniku töötasust kinnipidamiste kohta, võttes arvesse

§ 132lg-s 11 sätestatut.

Sissetuleku liigid, millele ei saa pöörata sissenõuet on sätestatud

§-s 131. Loetelus ei ole nimetatud töötasu. Seega saab töötasule sissenõude pöörata.

§ 132

kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti palga alammäärast.

§-s 132 sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

§ 132

lg 11 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool

§ 132lg-s 1 nimetatud sissetulekust.

Kui lapse elatisnõude täitmiseks jääb võlgniku sissetulekust arestitav summa alla poole

§ 132

lg-s 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Avaldaja ei ole kohtutäituri otsuses esitatud väidet ümber lükanud. Seega on eeldus

§ 132lg 11 rakendamiseks täidetud ning arestida võib kuni poole võlgniku töötasust.

Täitur ei ole võlgniku poole töötasu arestimisega rikkunud seadust. MÄÄRUSKAEBUS 5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus läbi viinud nõuetekohast eelmenetlust. Kohus peab kaebaja nõude kvalifitseerimisel selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled esitama ja tõendama ning seda ka pooltele selgitama. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks nimetatud kohustusi täitnud. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus ei ole kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud ning on jätnud sisuliselt hindamata tõendid, et avaldajal on ka teisi ülalpeetavaid, kes seoses kohtutäituri otsusega satuvad halvemasse olukorda kui sissenõudja. Maakohus oleks pidanud lähtuma

§ 132

lg-st 13, mille kohaselt kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse

§ 132

lg-s 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud

§ 132

lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtutäitur jäi
2. novembri
3. a otsuses esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
5. Kohtutäitur palus vastuses määruskaebusele jätta kaebuse läbi vaatamata või juhul, kui kohus leiab, et kaebus kuulub menetlemisele, siis jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei too ühtegi põhjendust, miks täituri arvates tulnuks jätta kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus lahendab kaebuse sisuliselt. Avaldaja heidab maakohtule ette eelmenetluse mittenõuetekohast läbiviimist, kuid ei täpsusta, mida jättis maakohus avaldaja hinnangul selgitamata. Ka määruskaebuses ei esita avaldaja uusi väiteid ega tõendeid, mida ta ei oleks saanud esitada maakohtus väidetava maakohtu eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu.
6. Puudub vaidlus, et kohtutäituri juures on sundtäitmisel elatise võlgnevuse ning jooksva elatise nõuded. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et lisaks sissenõudjale on võlgnikul ka teisi ülalpeetavaid. Elatise maksmise nõude sundtäitmisel on erisused võrreldes teiste nõuete täitmisega.

§ 132

lg 1 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 132

lg 11 täpsustab, et kui muud täitemenetluse võimalused ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool

§ 132lg-s 1 nimetatud sissetulekust st ettenähtud palga alammäärast.

Sama sätte teine lause täpsustab, et kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole

§ 132

lg-s 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

§ 132

lg 13 sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse

§ 132

lg-s 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud

§ 132

lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Seega tuleneb juba ainuüksi

§ 132

lg 13 sätte sõnastusest, et selles kehtestatud erandid tehakse sissetuleku arestimisel

§ 132

lg 12 järgi, mitte

§ 132

lg 11 järgi.

§ 132

lg 13 seletuskirja kohaselt ei kohaldata seda regulatsiooni elatisvõlgnikele, sest nende jaoks on ja jääb kehtima

§ 132lg 11.

Kehtiv seadus ei erista, kas sundtäitmisel on elatise võlgnevuse või perioodilise elatise nõue. 10.

§ 132

lg 2 järgi kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

§ 132lg 2 on erisäte lg 1 suhtes, mitte lg 11 suhtes.

Juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet, siis teise isiku ülalpidamisel ega ka teisele isikule elatise maksmisel mittearestitav summa ei suurene. Viidatud säte ei tee vahet asjaolul, et avaldaja peab üleval teist alaealist last. Avaldaja poolt veel mitme alaealise lapse ülalpidamine ei mõjuta täiteasjades nr 095/2020/1203 ja nr 095/2020/1204 oleva elatise nõude sundtäitmist. Ringkonnakohus nõustub ka täituri 4 seisukohaga, et avaldajal teiste ülalpeetavate olemasolu on arvestatud sissenõudja kasuks elatise väljamõistmisel tsiviilasjas nr 2-18-8766. 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5